KOKKUVÕTE maikuu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditest

Kiiruse mõõtmise tulemuse jälgitavuse tõendamine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-48-13

Asjaolud

 

Menetlusalust isikut karistati kiiruseületamise eest kiirmenetluse korras. Menetlusaluse isiku kaebust arutanud maakohus leidis, et kuivõrd kiirusmõõteseade oli kohtumenetluse ajaks läbinud kordustaatluse, on loogiline, et seade oli taadeldud ka siis, kui seda kasutati menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmiseks. Samuti oli kiirust mõõtnud ametnikul olemas mõõtja pädevustunnistus.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. Kui menetlusalune isik oli teavitatud oma õigustest ja kiirmenetluse erisustest, ei ole kiirmenetluse kohaldamine ebaseaduslik pelgalt seetõttu, et allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta andis menetlusalune isik ülekuulamisprotokolli blanketi valesse lahtrisse

2. Kui mõõtmist teostatakse MõõteS § 7 lg 3 metroloogilise kontrolli nimistusse kantud vahendiga ning mõõteprotseduuri nõuded tulenevad eriseadusest või seaduse alusel kehtestatud aktist, ei ole MõõteS § 5 lg 1 kohaselt mõõtmistulemuse jälgitavuse tõendamiseks mõõtjal pädevustunnistuse olemasolu nõutav.

3. Kui menetlusalune isik vaidlustab mõõtmistulemusi, tuleb maakohtul tõendeid vahetult uurides tuvastada mõõtetulemuse jälgitavus, sh kontrollida, kas mõõtevahend oli mõõtmise ajal nõuetekohase kontrolli läbinud. Kohtuvälisel menetlejal on kohustus tõendada mõõtetulemuse jälgitavust.

 

Riigikohus rahuldas kassatsiooni osaliselt, tühistas maakohtu otsuse ja saatis väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks.

 

***

 

Reformatio in peius ja kohtumenetluse mõistlik aeg

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-45-13

 

Asjaolud

 

Süüdistuse kohaselt oli süüdistatav pannud toime mitu kehalise väärkohtlemise episoodi, pekstes oma vanemaid ja naabreid, seal hulgas ajal, mil tema suhtes juba kriminaalmenetlus oli käimas. Esialgsest nõusolekust lühimenetlust kohaldada süüdistatav loobus ning kriminaalasja tuli arutada üldmenetluses. Süüdistatav eemaldati kohtuistungilt korrarikkumise tõttu. Maakohus arutas kõiki süüdistusepisoode ja tunnistas süüdistatava täielikult süüdi, kuid otsuses süüdistust refereerides kajastas vaid osa süüdistusepisoodidest. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning maakohus täiendas esialgses otsuses sisaldunud süüdistuse formulatsiooni, märkides selles ka esialgu märkimata jäänud süüdistusepisoodid.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kaitsja või süüdistatava kaebuse alusel, võib maakohus asja uuel arutamisel süüdistatava süüdi tunnistada raskemas kuriteos, kuid ei tohi talle mõista esialgsest raskemat karistust.

2. KrMS § 341 lg 5 rikkumisena ei ole käsitletav olukord, mil maakohus apellatsioonikohtu nõudmistele vastavat uut otsust tehes otsuses kajastab süüdistuse terviklikku sisu ja lisab otsusesse täiendavaid põhjendusi.

3. Kriminaalasja üldmenetluse tulemiks saab olla süüdistatava süüdi- või õigeksmõistmine või kriminaalmenetluse lõpetamine. Kui süüdistatav tunnistati süüdi kõigis sama paragrahvi järgi kvalifitseeritud talle etteheidetavates kuritegudes, ei olnud kohtuotsuse resolutiivosas vaja märkida, millistel kuupäevadel toime pandud tegusid süüdimõistmine hõlmab.

4. Kohtumenetluse mõistliku pikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka süüdistatava tegevust, sh tema poolt kuritegude toimepanemise jätkamist menetluse kestel, taotlust korraldada ekspertiis ning lühimenetluse kohaldamiseks antud nõusolekust loobumist.

5. Maakohus ei rikkunud süüdistatava õigust anda ütlusi ja avaldada kahetsust, kui süüdistatava kohtusaalist korrarikkumise pärast eemaldas.

6. Karistust kergendavate asjaolude ilmnemisel peab neid arvestama ka apellatsiooni- ja kassatsioonikohus.

7. Ehkki riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise korra p 5.1 kohaselt on majandusalaste süütegude asjad eelduslikult tasustatavad erikoefitsiendiga 2, võib kohus koefitsienti vähendada kuni 1-ni, kui tegemist ei ole töömahuka asjaga.

 

Riigikohus jättis kassatsiooni rahuldamata ja alamastme kohtute otsused muutmata.

 

***

 

Üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramise vaidlustamine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.05.2013.a. määrus nr 3-1-1-57-13

 

Asjaolud

 

Süüdimõistetule mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, millest osa süüdimõistetu ettenähtud tähtajaks tegemata jättis. Täitmiskohtunik pööras karistuse kandmata osa täitmisele vangistusena. Kaitsja määruskaebuse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata.

 

Riigikohtu seisukoht

 

Riigikohus on leidnud, et KrMS § 385 p 26 on põhiseadusvastane osas, milles see ei võimalda vaidlustada täitmiskohtuniku määrust, millega üldkasuliku tööga asendatud vangistus täitmisele pööratakse. Seega tuleb ringkonnakohtul kaitsja määruskaebus sisuliselt lahendada.

 

Riigikohus rahuldas määruskaebuse, tühistas ringkonnakohtu määruse ja saatis asja ringkonnakohtule sisuliseks lahendamiseks.

 

***

 

Kahtlustatava ja tema abikaasa ühisvarasse kuuluva kinnistu arestimine konfiskeerimise tagamiseks

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.05.2013.a. määrus nr 3-1-1-49-13

 

Asjaolud

 

Maakohus arestis prokuratuuri taotlusel kahtlustatava ja tema abikaasa ühisomandisse kuuluva korteri kriminaaltulu konfiskeerimise asendamise tagamiseks. Maakohtu määruse vaidlustas kahtlustatava abikaasa.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. Kriminaalmenetluses tehtav määrus, millega arestitakse kinnisasi, ei saa puudutada isikut, kes ei ole arestimismääruse adressaadiks ja keda ei ole kinnistusraamatusse omanikuna kantud. Sellisel isikul on enda väidetavat omandiõigust võimalik kaitsta tsiviilkohtumenetluse korras.

2. Ühisomandis oleva ja arestitava kinnisasja ainsa omanikuna kinnistusraamatusse kantud kahtlustatava abikaasa õigusi arestimismäärus ei puuduta, mistõttu ei ole tema näol tegu kohtumenetluse poole ega asjast puudutatud menetlusvälise isikuga. Seetõttu tulnuks tema esitatud määruskaebus jätta läbi vaatamata.

3. Kriminaalmenetluse raames saab keelata kinnisasja käsutamise vaid arestimismääruse adressaadiks oleval menetlusosalisel. Kinnistusraamatusse kantavast keelumärkest peab üheselt nähtuma, et kinnisasja käsutamine on keelatud vaid sellel abikaasal, kelle suhtes arestimisotsus tehakse.

4. Abikaasade ühisvara jagamise hagi ei ole võimalik kriminaalmenetluse raames läbi vaadata ning seetõttu ei saa kriminaalmenetluse raames ka seda hagi tagada.

 

Riigikohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata.

 

***

 

Röövimiseks üle kasvanud vargus ja kohtu eksimus röövitud asja kirjeldamisel

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-54-13

 

Asjaolud

 

Süüdistatav tungis kannatanu suvilasse, kust soovis varastada erinevaid esemeid. Suvilast lahkumisel tabas kannatanu süüdistatava. Süüdistatav tarvitas kannatanu kallal vägivalda, kuid rüseluse käigus jäi enamus kaasa võetud esemeid maha. Maakohus tuvastas, et süüdistatav võttis kaasa kannatanule kuuluva fotoaparaadi. Maakohtu otsuse jõusse jätnud ringkonnakohus märkis oma otsuses, et süüdistatav sai saagiks kannatanule kuuluva telefoni.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. Kui vargust üritanud, ent kannatanu poolt teolt tabatud süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda tarvitab ning seejärel kannatanule kuuluvaid asju kaasa võtab, on ta toime pannud röövimise.

2. Kui maakohus on tuvastanud, et rööviti fotoaparaat, ja selles osas apellatsioonikohtus vaidlust ei ole, saab ringkonnakohtu otsuses ekslikult märgitu, justkui oleks röövitud hoopis telefon, korrigeerida otsuse põhiosasse täpsustuse tegemisega. Selline eksimus ei kujuta endast kriminaalmenetluse olulist rikkumist.

 

Riigikohus jättis kassatsiooni rahuldamata, kuid täpsustas ringkonnakohtu otsuse põhiosa.

 

***

 

Üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramise vaidlustamine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.05.2013.a. määrus nr 3-1-1-19-13

 

Asjaolud

 

 

Süüdimõistetule mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, millest osa süüdimõistetu ettenähtud tähtajaks tegemata jättis. Täitmiskohtunik pööras karistuse kandmata osa täitmisele vangistusena. Kaitsja määruskaebuse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata.

 

Riigikohtu seisukoht

 

Riigikohus on leidnud, et KrMS § 385 p 26 on põhiseadusvastane osas, milles see ei võimalda vaidlustada täitmiskohtuniku määrust, millega üldkasuliku tööga asendatud vangistus täitmisele pööratakse. Seega tuleb ringkonnakohtul kaitsja määruskaebus sisuliselt lahendada.

 

Riigikohus rahuldas määruskaebuse, tühistas ringkonnakohtu määruse ja saatis asja ringkonnakohtule sisuliseks lahendamiseks.

 

***

 

Turumanipulatsioon ja rahalise karistuse suuruse arvutamine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-44-13

 

Asjaolud

 

Üks süüdistatav andis börsimaaklerist teisele süüdistatavale korralduse müüa talle kuuluvaid AS A aktsiaid järjest madalama hinnaga, et saavutada aktsia hinna langus ning seejärel omandada senisest suurem osa AS A aktsiatest. Asja viimasel arutamisel tunnistas ringkonnakohus süüdistatavad süüdi ning mõistis neile rahalised karistused, mille suuruse määramisel võttis muu hulgas arvesse ka süüdistatavate varalist seisu.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. KarS § 398.1 kohaselt on karistatav tegu määratletud kui reguleeritud kauplemissüsteemis kauplemiseks võetud finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil tõenäoliselt eksitusse viiva tehingu või tehingukorralduse tegemine. See, milliseid konkreetseid börsil kauplemise võtteid kasutades teisi turuosalisi (tõenäoliselt) eksitatakse, ei ole koosseisu realiseerimise seisukohast oluline.

2. Kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise ega pea käsitlema sellest väljapoole jäävaid küsimusi, sh menetlusosaliste asjakohatuid väiteid.

3. Süüle vastava rahalise karistuse suuruse määramine peab lähtuma isiku karistustundlikkusest, mida väljendab isiku varaline seis. Ehkki keskmise päevasissetuleku arvutamisel lähtutakse kriminaalmenetluse alustamise aastale eelnenud aasta andmetest, ei ole päevamäära suurendamist või vähendamist tingivad erandlikud asjaolud seotud vaid kriminaalmenetluse alustamise ajaga ning arvesse tuleb võtta ka hilisemat perioodi.

 

Riigikohus rahuldas ühe süüdistatava kassatsiooni osaliselt ja saatis asja ringkonnakohtule rahalise karistuse päevamäära suuruse määramise osas uueks arutamiseks. Muus osas jäi ringkonnakohtu otsus muutmata.

 

***

 

Süüdistuse ümberkvalifitseerimine ringkonnakohtus ja mõistlik menetlusaeg

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-53-13

 

Asjaolud

 

Süüdistuse kohaselt võttis süüdistatav 2003…2004 OÜ R esindajana üliõpilastelt vastu õppemakse, mille aga kandis oma isiklikule pangakontole. Samuti võttis ta erinevatelt isikutelt vastu raha selle eest, et lubas isikutele Inglismaal töökoha organiseerida, kuid teenust tegelikult ei osutanud. Maakohus mõistis süüdistatava süüdi kelmuses, ringkonnakohus kvalifitseeris süüdistuse ümber omastamisena. Ringkonnakohtu lahend tehti 2012. aastal.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. Apellatsioonikohus võib kohtuotsuse tegemisel lähtuda sellisest materiaalõiguse normist, mida varasemas kohtumenetluses ei ole käsitletud vaid tingimusel, et uue normi kohaldamisele poleks võimalik esitada niisuguseid vastuväiteid, mis eeldaks süüdistuses märgitud kvalifikatsiooniga võrreldes täiesti uute faktiliste asjaolude tuvastamist.

2. Juhul kui kohus annab süüdistuses kirjeldatud faktilistele asjaoludele süüdistuses märgitust oluliselt erineva õigusliku hinnangu, kuid ei taga süüdistatavale enne süüdistuse muutmist tõhusat võimalust end kohtu kohaldatud kvalifikatsiooni vastu kaitsta, on see käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

3. Kui kõrgema astme kohus satub olukorda, kus ühelt poolt on tuvastatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, kuid teisalt on tegemist kriminaalmenetluse mõistliku aja põhimõtte rikkumisega, prevaleerib kriminaalasja mõistliku aja jooksul menetlemise nõue.

 

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osaliselt ja selles osas lõpetas kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Muus osas jäid kassatsioonid rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

 

***

 

Kohtu argumentatsioon tapmiskatse puhul ja karistuse mõistmine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-52-13

 

Asjaolud

 

Süüdistatavad peksid kannatanut käte, jalgade ja kaasa võetud kurikaga, tekitades kannatanule eluohtlikke vigastusi. Seejärel visati kannatanu rõdult alla ning kukkumine põhjustas kannatanu surma. Maakohtus loobus prokurör tapmissüüdistusest, kuna puudusid tõendid selle kohta, kes kannatanu rõdult alla viskas. Riigikohtu juhiste järgi asja arutanud maakohus tunnistas süüdistatavad süüdi tapmiskatses.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. Kui asjas puuduvad igasugused viited süüteokatsest vabatahtliku loobumise kohta, ei ole kohtul kohustust arutleda selle üle, miks jäi kannatanu tapmine lõpule viimata.

2. Karistuse mõistmisel on lähtekohaks eriosa sätte sanktsiooni keskmine määr.

 

Riigikohus jättis kassatsiooni rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

 

***

 

Ettevaatamatult liiklusõnnetusega kahju põhjustamine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-23-13

 

Asjaolud

 

Menetlusalune isik juhtis autot, kuid kaotas halbadele ilmaoludele mittevastava kiiruse tõttu kontrolli auto üle, kaldus autoga kõrvalasuvasse sõiduritta ning tema auto põrkas kokku tagant tulnud teise sõidukiga.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. Ettevaatamatusdelikti objektiivse külje moodustavad tegu, tagajärg ja põhjuslik seos. Sealjuures peab tegu endast kujutama objektiivset hoolsuskohustuse rikkumist.

2. Mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul vabaneb objektiivselt hoolsuskohustuse rikkumisega teisele kahju põhjustanud isik vastutusest eelkõige juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduse nõuet, ohustades selliselt ise liiklusõnnetuses kannatada saanud õigushüve. Seetõttu tuleb alati analüüsida kõikide õnnetuses osalenud liiklejate käitumist.

3. Alates hetkest, kui kannatanu reastus ümber vasakusse sõiduritta, ei aktualiseeru tema suhtes enam kohustus hoida pikivahet, kuna pikivahe hoidmise kohustus kehtib samas sõidureas eessõitva sõiduki suhtes.

 

Riigikohus jättis kassatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

 

***

 

Üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramise vaidlustamine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.05.2013.a. määrus nr 3-1-1-39-13

Asjaolud

 

Süüdimõistetule mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, millest osa süüdimõistetu ettenähtud tähtajaks tegemata jättis. Täitmiskohtunik pööras karistuse kandmata osa täitmisele vangistusena. Kaitsja määruskaebuse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata.

 

Riigikohtu seisukoht

 

Riigikohus on leidnud, et KrMS § 385 p 26 on põhiseadusvastane osas, milles see ei võimalda vaidlustada täitmiskohtuniku määrust, millega üldkasuliku tööga asendatud vangistus täitmisele pööratakse. Seega tuleb ringkonnakohtul kaitsja määruskaebus sisuliselt lahendada.

 

Riigikohus rahuldas määruskaebuse, tühistas ringkonnakohtu määruse ja saatis asja ringkonnakohtule sisuliseks lahendamiseks.

 

***

 

Üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramise vaidlustamine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.05.2013.a. määrus nr 3-1-1-12-13

 

Asjaolud

 

Süüdimõistetule mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, millest osa süüdimõistetu ettenähtud tähtajaks tegemata jättis. Täitmiskohtunik pööras karistuse kandmata osa täitmisele vangistusena. Kaitsja määruskaebuse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata.

 

Riigikohtu seisukoht

 

Riigikohus on leidnud, et KrMS § 385 p 26 on põhiseadusvastane osas, milles see ei võimalda vaidlustada täitmiskohtuniku määrust, millega üldkasuliku tööga asendatud vangistus täitmisele pööratakse. Seega tuleb ringkonnakohtul kaitsja määruskaebus sisuliselt lahendada.

 

Riigikohus rahuldas määruskaebuse, tühistas ringkonnakohtu määruse ja saatis asja ringkonnakohtule sisuliseks lahendamiseks.

 

***

 

Valu kui kehalise väärkohtlemise eeltingimus ja kohtu luba suunava küsimuse esitamiseks

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-50-13

 

Asjaolud

 

Süüdistuse kohaselt läks süüdistatav lärmitsevat alaealist kannatanut korrale kutsuma, haaras tal käest ja lõi teda. Valu tekitavat käest pigistamist ja löömist süüdistatav eitas; süüdistuse tunnistajad, sh kannatanu andsid löömise kohta alles siis, kui neid esmasküsitlev prokurör sellekohaseid suunavaid küsimusi esitas.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. Löömine täidab KarS § 121 koosseisu üksnes siis, kui sellega tekitatakse kannatanule valu, st kudede kahjustamisega või võimaliku kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut, ja valu tekitamine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav.

2. Otsene tahtlus seisneb toimepanija süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise kindlas teadmises ning vähemalt selle möönmises.

3. Kui süüdistuse osaks on süüdistatava poolt kannatanu löömine, on prokuröri küsimused tunnistajale selle kohta, kas süüdistatav lõi kannatanut, suunavaks küsimuseks.

4. Kui seadus näeb ette, et suunava küsimuse esitamiseks on vajalik kohtu luba, tuleb kohtult küsimuse esitamiseks luba saada enne küsimuse esitamist ning asjaolu, et kohus ega vastaspool küsimust  ei vastusta, ei ole võrdsustatav kohtu loaga.

 

Riigikohus rahuldas kassatsiooni osaliselt, tühistas alamastme kohtute otsused ja saatis kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtusse.

 

***

 

Asitõendi hävitamine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-51-13

 

Asjaolud

 

Maakohus tunnistas süüdistatava süüdi mitmes kuriteos ja muu hulgas määras, et asitõendina toimiku juurde võetud mapis olnud dokumendid tuleb otsuse jõustumisel hävitada.

 

Riigikohtu seisukoht

 

Üldjuhul tuleb asitõend tagastada selle omanikule. Vaid juhul, kui asitõendiks olev ese on peremehetu, kuulub riigile või on seniselt omanikult konfiskeeritud, saab kohus määrata, et asitõend läheb hävitamisele.

 

Riigikohus tühistas alamastme kohtuotsused asitõendi suhtes võetud meetmete osas ja saatis kriminaalasja selles osas maakohtule uueks arutamiseks. Muus osas jäid kohtuotsused muutmata.

 

***

 

Üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramise vaidlustamine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.05.2013.a. määrus nr 3-1-1-20-13

 

Asjaolud

 

Süüdimõistetule mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, millest osa süüdimõistetu ettenähtud tähtajaks tegemata jättis. Täitmiskohtunik pööras karistuse kandmata osa täitmisele vangistusena. Kaitsja määruskaebuse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata.

 

Riigikohtu seisukoht

 

Riigikohus on leidnud, et KrMS § 385 p 26 on põhiseadusvastane osas, milles see ei võimalda vaidlustada täitmiskohtuniku määrust, millega üldkasuliku tööga asendatud vangistus täitmisele pööratakse. Seega tuleb ringkonnakohtul kaitsja määruskaebus sisuliselt lahendada.

 

Riigikohus rahuldas määruskaebuse, tühistas ringkonnakohtu määruse ja saatis asja ringkonnakohtule sisuliseks lahendamiseks.

 

***

 

Kinnisasi kui ettevõte ja käibemaksupettuse katse

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-108-12

 

Asjaolud

 

Süüdistuse kohaselt tegid süüdistatavad A ja O, süüdistatava A OÜ juhatuse liikmetena ja OÜ L üle kontrolli omades tehinguid, millega omandasid OÜ-lt L kunstlikult suuremana näidatud hinna eest kinnisasja, deklareerides kinnisasja ostult sisendkäibemaksu, samal ajal tasaarveldades kinnistu eest tasumise kohustuse A OÜ nõudega OÜ L vastu, jättes käibemaksu tasumise kohustuse maksejõuetule OÜ-le L. Tegelikult oli kinnistu ostmise näol süüdistuse kohaselt tegu ettevõtte üleminekuga, mille pealt maksustatavat käivet ei teki. Maakohus tuvastas, et kinnistu müügi ajal reaalselt kinnistul OÜ L majandustegevust ei toimunud, rentnikke ei tegutsenud ja seal asunud hooned kuulusid lammutamisele.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. Ettevõttena TsÜS § 66.1 ja ka KMS § 4 lg 2 p 1 tähenduses ei saa käsitada pelgalt varakogumit, mida ei kasutata majandustegevuseks ja millel puudub seega ka ettevõtte identiteet. Seda isegi mitte juhul, kui tegemist on ettevõtja või muu isiku ainukese varaga. Kapitalitulu teenimine ei ole majandustegevus, millest tulenevalt saaks kinnistut pidada ettevõtteks TsÜS § 66.1 ja ka KMS § 4 lg 2 p 1 tähenduses.

2. KarS §-s 389.2 ette nähtud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab toimepanijalt minimaalselt otsest tahtlust maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsuse suhtes, sh vähemalt üldisel kujul teadmist selle kohta, miks esitatavad andmed on ebaõiged.

3. Vastutus kuriteole kaasaaitamise eest eeldab aktsessoorsuse põhimõttest tulenevalt tahtlikku õigusvastast põhitegu. Põhiteo subjektiivse ja objektiivse koosseisu tunnuste puudumine väidetava täideviija tegevuses välistab vastutuse kaasaaitamise eest.

4. Maksukelmuse katse KarS § 389.2 lg 1 mõttes on alanud hetkest, mil süüdistatav esitab valeandmeid sisaldava deklaratsiooni maksuhaldurile. Kui deklaratsioon esitatakse ennetähtaegselt ja deklaratsiooni esitamiseks antud tähtaja jooksul valeandmed parandatakse, on tegemist süüteokatsest loobumisega. Tagastusnõude täitmise taotluse esitamine või esitamata jätmine ei mõjuta süüteokatse lõpuleviidust.

5. Kriminaalmenetluses otsustatakse kulude hüvitamine üldjuhul selliselt, et esmalt tuvastatakse kulude koosseis ja seejärel määratakse, kes millise osa kuludest peab hüvitama. Vaid erandjuhul, kui kulude otsustamise ajal ei ole kulud teada, võib kohus määrata kulude jaotuse murdosadena.

6. Menetluskulude hulka arvatakse kaitsjatasu mõistlikus ulatuses. Seda ületavas osas kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja selle hüvitamist määrata ei saa.

 

Riigikohus rahuldas kassatsioonid, tühistas ringkonnakohtu otsuse ja jõustas maakohtu õigeksmõistva otsuse, milles ettevõtte üleminekut puudutavad põhistused asendas enda omadega.

 Viide: https://www.riigiteataja.ee/oigusuudised/kohtuuudiste_nimekiri.html

Advertisements

About ÕIGUSNÕU

KOGU ÕIGUSNÕU JA -ABI TOOLILT TÕUSMATA! Mõistliku ressursikuluga õigusnõu & kompromisside, kokkulepete sõlmimine & kohtus ning mujal esindamine ning dokumentide koostamine. Eesmärk KOGU ÕIGUSNÕU JA -ABI TOOLILT TÕUSMATA! Mõistliku ressursikuluga õigusnõu & kompromisside, kokkulepete sõlmimine & kohtus ning mujal esindamine. Eesmärgiks on aidata inimestel lahendada probleeme ning küsimusi võimalikult lihtsalt, soodsalt & kiiresti olles seejuures pühendunud ning professionaalne ning vajadusel kaasata lisa spetsialiste. Kirjeldus Õigusnõu aitab teid erinevate õigusalaste probleemide korral ja seda ka veebivahendusel. Püüame jõuda alati ja ennekõike kohtuvälisele lahendile, kompromissile, kokkuleppele. Nõustame ja esindame ka mitmpeoolsete vaidluste korral üheaegselt (nt lahutav paar, perekond või lepingu pooled saavad ühest õigusnõu). Kohtusse dokumentide koostamine ja esitamine on meie kaudu soodsam ja kiirem. Aitame Teid ka läbi e-kanalite ning selle võrra on protsess kiirem ja odavam ning riigilõiv väiksem. Nõustame ja aitame Teid erinevates õigusvaldkondades ning kiirmenetluses. Tegutseme peamiselt perekonnaõiguses (abieluvaralepingud, lahutusasjad, abieluvara jagamised, elatise ja lapse hooldusõiguse probleemid ja muud laste õiguste alased küsimused). Määrame hinna vastavalt asja keerukusele ja tööajakulule, kuid jääme soodsamateks turul. Me ei võta koostatud lehekülgede maksumust jms, vaid mõistame mõistliku hinna sõltuvalt asjast. Esmane asja läbi vaatamine on TASUTA. Saatke julgelt oma küsimus või probleem e-mailile lawconsult@lawconsult.ee. Tagame Teie privaatsuse ning konfidentsiaalsuse. Vaata autori ÕIGUSNÕU postitusi

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: