Author Archives: ÕIGUSNÕU

About ÕIGUSNÕU

KOGU ÕIGUSNÕU JA -ABI TOOLILT TÕUSMATA! Mõistliku ressursikuluga õigusnõu & kompromisside, kokkulepete sõlmimine & kohtus ning mujal esindamine ning dokumentide koostamine. Eesmärk KOGU ÕIGUSNÕU JA -ABI TOOLILT TÕUSMATA! Mõistliku ressursikuluga õigusnõu & kompromisside, kokkulepete sõlmimine & kohtus ning mujal esindamine. Eesmärgiks on aidata inimestel lahendada probleeme ning küsimusi võimalikult lihtsalt, soodsalt & kiiresti olles seejuures pühendunud ning professionaalne ning vajadusel kaasata lisa spetsialiste. Kirjeldus Õigusnõu aitab teid erinevate õigusalaste probleemide korral ja seda ka veebivahendusel. Püüame jõuda alati ja ennekõike kohtuvälisele lahendile, kompromissile, kokkuleppele. Nõustame ja esindame ka mitmpeoolsete vaidluste korral üheaegselt (nt lahutav paar, perekond või lepingu pooled saavad ühest õigusnõu). Kohtusse dokumentide koostamine ja esitamine on meie kaudu soodsam ja kiirem. Aitame Teid ka läbi e-kanalite ning selle võrra on protsess kiirem ja odavam ning riigilõiv väiksem. Nõustame ja aitame Teid erinevates õigusvaldkondades ning kiirmenetluses. Tegutseme peamiselt perekonnaõiguses (abieluvaralepingud, lahutusasjad, abieluvara jagamised, elatise ja lapse hooldusõiguse probleemid ja muud laste õiguste alased küsimused). Määrame hinna vastavalt asja keerukusele ja tööajakulule, kuid jääme soodsamateks turul. Me ei võta koostatud lehekülgede maksumust jms, vaid mõistame mõistliku hinna sõltuvalt asjast. Esmane asja läbi vaatamine on TASUTA. Saatke julgelt oma küsimus või probleem e-mailile lawconsult@lawconsult.ee. Tagame Teie privaatsuse ning konfidentsiaalsuse.

Head ÕIGUSNÕU sõbrad

1503297708_happy-new-year-shayari-2017-happy-new-year-2018

Advertisements

6igusn6u banner


Soovime Teile toredat ja rahulikku jõuluootust ning advendiaega!

Soovime Teile toredat ja rahulikku jõuluootust ning advendiaega!

7903d16c8c1916557c882a9f67f385c8


Pilvebüroo nädala ettevõtja

#NädalaEttevõtjaNadala_ettev6tja_6nneli_Matt
“Selle nädala Ettevõtja on Õnneli Matt 🙂
Kommentaarides saad Õnneli käest otse ka lisaküsimusi küsida! ;)”

Kolm põnevat fakti Sinu kohta?

  1. Olen kaitseliitlane (vabatahtlik personalipealik) ja abipolitseinik.
  2. Juristi ratsionaalsele mõtlemisele lisaks meeldib mulle ka semiootika (ehk märkide keel) ja müütiline mõtlemine.
  3. Mul on kõige haruldasem veregrupp.

Kuidas sai Sinust ettevõtja?

Ma arvan, et ettevõtjaks sünnitakse, siis võetakse isikuomadusest ja oma elust ajendatuna vastu otsus, kas tahetakse olla palgatöötaja või „ettevõtja“ ja kas tahetakse, midagi luua, siis tuleb sinna lisada pisut õnne, keerulisi olukordi ja palju vastupidavust ja head tahet ja nii saigi minust algul ühe ja hiljem teise firma ning siis MTÜ juht.

Kuidas Sa kirjeldaksid oma ettevõtet mõne lausega?

Oleme pühendunud parimale võimalikule lahendusele ja muude õigusvaldkondade kõrval süviti spetsialiseerunud perekonnaõigusele ja lähisuhtevägivalla teemadele. Meil on tore ja meiega on tore ning seejuures oleme asjatundlikud.

Milline on Sinu kõige olulisem õppetund ettevõtluses?

Ära eelda, usalda, aga kontrolli!

Jaga oma linke, kuidas Sind leida?

Koduleht: www.lawconsult.ee
FB leht: https://www.facebook.com/LawConsult.ee/
FB Venekeelne: https://www.facebook.com/perekonnaoigus.ee/
Muu: https://oigusnou.wordpress.com/

 


Osalesime õigusbürooga lapse heaolu käsitleval mitmedimensioonilisel koolitusel

cropped-riba-3-ei1.png

“Kati Valma, Tallinna Linnavalitsuse lastekaitsetöötaja
Kristjan Kask, Tallinna Ülikooli üldpsühholoogia dotsent

MTÜ Lastekaitse Liit alustas 2016. aastal koostööd kaheksa erineva riigiga rahvusvahelise projekti MAPChiPP raames. MAPChiPP (Multi-diciplinary Assessment and Participation of Children in Child Protection Proceedings: training program with modules and tool box, international network) on suunatud valdkondadevahelise lastekaitsetöö edendamisele. Projekti eesmärgiks on eri valdkondade, näiteks sotsiaal- ja tervishoiutöötajate, politsei ja õigussüsteemi, praktikute oskuste suurendamine ja multidistsiplinaarse koostöö edendamine lastega seotud menetlustes. Aastal 2017 valmisid 12 multidistsiplinaarset õppemoodulit, mida hakkasid Eestis koolitama lastekaitsespetsialist Kati Valma ning TLÜ dotsent ning koolitaja Kristjan Kask, kes järgnevas artiklis oma kogemusest räägivad.

Lastekaitse Liit tegi meile huvitava ettepaneku viia läbi erialaspetsialistide seas koolitused edendamaks lastega kokku puutuvate spetsialistide seas koostööd ning julgustama kaasama nii lapsi kui ka lapsevanemaid varasemast enam neid puudutavatesse toimingutesse. Euroopa Liidu poolt toetatud projekt MAPChiPP koondab kaheksat erinevat Euroopa Liidu liikmesriigi organisatsiooni, kes töötasid välja koolitusvahendi lapse heaolu multidistsiplinaarseks käsitlemiseks. Koolitus koosneb 12 moodulist, kus käsitletakse erinevaid teemasid nagu lapse parim huvi, lapse väärkohtlemine ja hooletussejätmine, info kogumine ja analüüsimine lapse heaolu hindamisel ja tagamisel, erineva keele- ja kultuuritaustaga lastega suhtlemine, laste kaasamine otsustamisprotsessi ning lapsesõbralik õigusmõistmine.

Käesoleva aasta veebruaris käisime Budapestis kõigi projekti osapooltega tutvumas, et projekti moodulitest paremat aimu saada. On omaette väljakutse koolitada kedagi materjalide põhjal, mida koolitajana ei ole ise välja töötanud. Lastekaitse Liit tõlkis koolitusmaterjalid eesti keelde ning meie aitasime materjale kohandada vastavalt Eesti oludele.

Meie ülesandeks oli Eestis läbi viia kaks koolitust. Ühe koolituse eesmärk oli testida koostöös erialaspetsialistidega koolitusmaterjalide sobivust siinse kultuuriruumi ja seadusandlusega ning edastada tagasiside koolitusmoodulite sisu ja sobivuse kohta nende väljatöötajatele. Märtsi keskel sellise kahepäevase koolituse ka läbi viisime. Osalejaid oli erinevatest valdkondadest, näiteks kooli sotsiaalpedagoog, meditsiiniõde, Rajaleidja keskuse töötaja, lastekaitsetöötajad, kohtunik, juristid, politseitöötajad, lasteaia juhataja, haigla sotsiaaltöötajad, laste turvakodu töötajad. 9-10. maini toimus koolitajate koolitus, mille eesmärk oli koolitada välja 16 koolitajat erinevatest valdkondadest nagu õigus, tervishoid, haridus, lastekaitse jt. Koolitajate koolitus oli tasuta, kuid osalemise kriteeriumiks oli, et koolituse saanud koolitaja alustaks MAPChiPP moodulite koolitamisega oma valdkonnas.

Miks on multidistsiplinaarne lähenemine oluline? Lapse abivajaduse ja heaolu hindamisel on sageli vaja koguda informatsiooni erinevatelt asutustelt ja spetsialistidelt, kes lapse ja perega on kokku puutunud. Kohest reageerimist võivad vajada mitmed olukorrad. Näiteks, kui kooli tuleb lastekaitsetöötaja või politseiuurija, kes soovib lapsega rääkida, siis kuidas seda võimaldada? Samuti on oluline omavaheline informatsiooni vahetamine ja koostöö. Näiteks, kui laps vajab abi erinevate spetsialistide poolt, siis kuidas pakkuda abi piisavalt, kuid mitte dubleerivalt?

Mõlemas koolitusgrupis tekkinud diskussioonid olid harivad ja kohati isegi tulised. Erinevad spetsialistid võivad üht ja sama olukorda näha väga erineva nurga alt ja omada väga erinevat informatsiooni lapse kohta. Iga spetsialist puutub töös kokku teiste erialade esindajatega, aga talle võib jääda siiski teadmata, mida teised spetsialistid oma töös teevad ning kasvõi mis seadusandlus nende tööd reguleerib. Kui laps satub näiteks lastekaitsetöötaja vaatevälja, siis võivad temaga kokku puutuda lasteasutuste töötajad alates õpetajatest kuni eripedagoogi, sotsiaaltöötaja, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogini, erinevate menetlusasutuste töötajad nagu noorsoopolitseinikud, uurijad ja prokurörid või kohtusüsteemi töötajad nagu kohtunikud nii kriminaal- kui tsiviilmenetluste raames, tervishoiutöötajad, näiteks pere- ja eriarstid, õed, rehabilitatsiooniasutuse töötajad. See loetelu pole kaugeltki ammendav ja võiks veel jätkuda.

Samuti võib esile kerkida küsimus, mis on erinevate spetsialistide eesmärk seoses lapsega lähtuvalt nende tööülesannetest. Näiteks, milline on lastekaitsetöötaja roll ning millist abi on temal võimalik lapsele pakkuda? Kui kooli personal näeb lapse käevarrel sinikat või marrastusi, kelle ülesanne on sellest teatada ja kellele ning kas üldse? Mis ajast on lapsele määratud oma esindaja – advokaat? Kas ja kuidas last ära kuulata ning missuguses järjekorras, kui lapsega soovivad rääkida nii kahe erineva omavalitsuse lastekaitsetöötajad, lapsele kohtu poolt määratud esindaja ja kohtunik?

Kati: „Enamus spetsialiste on küll teadlikud, et tuleb koostööd teha, aga kellega, millal, kuidas, milline on oluline informatsioon ja millised on teiste erialade kohustused ja piirangud – mida rohkem on ühe lapse ja pere ümber spetsialiste, seda rohkem need küsimused tekivad. Kui erinevate erialade abistajaid on palju ja/või nad omavahel koostööd ei tee, võib abivajaja jääda ilma õigeaegsest, asjakohasest ja tõhusast abist. Kuigi kõik justkui tegelevad ja abistavad … ja igaühel on oma eesmärk.“

Kristjan: „Koolitusi läbi viies jäi mulle silma, et eeldamine ja oletamine võivad kohati palju pahandust tekitada. Me võime küll teatud teemadest olla teadlikud aga me ei pruugi olla sugugi kindlad, kuidas teiste erialade esindajad täpselt sama olukorda võivad näha. Arusaamatuste ja möödarääkimiste vältimiseks tuleb aeg maha võtta ja olukorrad läbi rääkida.“

Kokkuvõtteks võiks öelda, et me näeme koolituse põhilise eesmärgina varasemast paremat infovahetust ja mõistmise suurenemist erinevate erialaspetsialistide vahel. Kui on selgem, mida ja miks erinevad spetsialistid teevad, siis suureneb ka usaldus üksteise vahel – selle tulemusena võidakse tulevikus näiteks julgemalt üksteisega info jagamiseks või nõu küsimiseks ühendust võtta. Koolitusmaterjalidega saab tutvuda registreerides end kasutajaks projekti kodulehel (www.mapchipp.com). Küsi lapse heaolu multidistsiplinaarse käsitlemise koolituste kohta lähemalt infot Lastekaitse Liidu MAPChiPP projekti meeskonnalt (Helika Saar, Helen Saarnik).

Projekti MAPChiPP rahastab Euroopa Komisjon, kaasrahastajad siseministeerium, justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu.”


Laps ja õigus – koostöös lapse heaks

Bragolini nutvad lapsed

 


Annemarie jagab ÕIGUSNÕU praktikakogemust

cropped-riba-3-ei1.png


ÕIGUSNÕU JÄRELMAKS

sooviavaldus-est-oigusnou-A65-bleed-5mm


Õnneli Matt, Katrin Orav, Liisa Oviir, Viktor Turkin, Riigikohus – elatisesüsteem vajab muutmist

Liisa Oviir vastab justkui Katrin Orava kriitikale elatisesüsteemi kohta, kuid…

Kuna kell 9:15 minul enam artiklit kommenteerida ei õnnestu, siis lisan seisukoha siia:

Olen täiesti nõus Viktor Turkini kommentaariga artikli https://arvamus.postimees.ee/4293233/liisa-oviiri-vastus-katrin-oravale-elatise-tasumise-susteem-tuleb-muuta-lastekeskseks#comments all: “Sellele seisukohale, et 1/2 alampalgast pole elatise minimaalmäärana enam sobiv, ületab tunduvalt lapse tavavajadused ning võib mitme lapse puhul olla lahuselavale vanemale asjatult koormav, on jõudnud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskoosseis oma 09.06.2017 tsiviilasjas nr. 3-2-1-35-17, milles siinkirjuta esindas laste lahuselavat isa. Seega lähtus praeguse elatisesüsteemi kriitika algselt ikkagi Riigikohtult, mitte aga nimetatud lahendit “Postimehes” refereerinud vandeadvokaadilt. Artiklist jääb vägisi mulje, et Liisa Oviir käsitleb eelnimetatud fundamentaalses kohtulahendis toodud seisukohti ning soovitusi seadusandjale vandeadvokaadi põhjendamatute uitmõtetena.”

Lisaks minu artiklid samal teemal vahetult enne Katrin Orava sõnavõttu (mul arvutusviga sees, kuid keskendusin samuti põhimõttele, et elatise süsteem ei tohi olla eemalelavat vanemat lapse elust välja tõrjuv:
http://uueduudised.ee/arvamus/onneli-matt-elatisrahast-ja-lastetoetustest-ilma-radikaalfeministliku-agendata/
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raha-emmele-ja-meie-naeme-suvel?id=79757250

Lisaks jutt, et keegi 3 aastat ühte paari spordirõivaid vaidleb on absurd. Senimaani, st kuni 9.06.2017. a. lahendini on kohtupraktika tuginenud sellele, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7 05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 10 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse põhjendatud kulutuste suurust minimaalse elatise nõude korral tõendada. PKS § 100 lõikest 4 tulenevalt tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lõikest 1 tulenevalt ei või elatis olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.

Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-2-1-17-16, et PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara.

Lisaks minu artiklid samal teemal vahetult enne Katrin Orava sõnavõttu (mul arvutusviga sees, kuid keskendusin samuti põhimõttele, et elatise süsteem ei tohi olla eemalelavat vanemat lapse elust välja tõrjuv: http://uueduudised.ee/arvamus/onneli-matt-elatisrahast-ja-lastetoetustest-ilma-radikaalfeministliku-agendata/
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raha-emmele-ja-meie-naeme-suvel?id=79757250

Jõudu kõigile kohtupraktika tasapisi muutjatele!


Karistusseadustiku muutmine naistevastase vägivalla osas

Vastu võetud 14.06.2017

§ 1. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 81 lõike 7 punkti 3 täiendatakse enne lauseosa „seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo korral” lauseosaga „tahtevastase abielu, naise suguelundite sandistava moonutamise, raseduse ebaseadusliku katkestamise ning”;

2) paragrahvi 86 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadustiku 9. peatüki 2. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 1181 järgmises sõnastuses:

§ 1181. Naise suguelundite sandistav moonutamine

(1) Naise või alla kaheksateistaastase tütarlapse suguelundite sandistava moonutamise eest või tema sundimise või asetamise eest olukorda, kus ta kannataks sellise teo toimepanemise all, või alla kaheksateistaastase tütarlapse õhutamise eest, et ta kannataks sellise teo toimepanemise all, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 118 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui:
1) see on toime pandud korduvalt sama isiku suhtes;
2) see on toime pandud kahe või enama isiku suhtes;
3) see on toime pandud grupi poolt;
4) sellega on põhjustatud raske tervisekahjustus;
5) sellega on põhjustatud oht elule;
6) sellega on põhjustatud raske tagajärg, –
karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.

(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

4) paragrahvi 133 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „on sunnitud” sõnaga „abielluma,”;

5) paragrahvi 1331 lõiget 1 täiendatakse pärast lauseosa „varjamise või majutamise” lauseosaga „, temalt seksi ostmise”;

6) seadustikku täiendatakse §-ga 1531 järgmises sõnastuses:

§ 1531. Seksuaalne ahistamine

(1) Teise inimese tahte vastase ja tema inimväärikust alandava eesmärgi või tagajärjega tema suhtes toime pandud kehalise seksuaalse iseloomuga tahtliku tegevuse eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.”;

7) seadustiku 10. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 1573 järgmises sõnastuses:

§ 1573. Ahistav jälitamine

Teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.”;

8) paragrahvi 175 lõiget 1 täiendatakse pärast lauseosa „tavapäratutel tingimustel töötamist” lauseosaga „või abielluks tahte vastaselt”.

https://www.riigiteataja.ee/akt/126062017008depressed-390938_960_720


Meie jurist Õnneli Matt

IMG_20170620_1839596[6344]

Curriculum Vitae
ÕNNELI MATT
30.04.1988

2 last
Tallinn, Maardu, 555 893 44
onnelimatt1@gmail.com

HARIDUSKÄIK
Õigusteaduse magister
2010 – 2012 Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia – õigusteaduse magistrikraad, lisaeriala: psühholoogia ja menetlusõigus
“Lapse huvide parim kaitse” juh PhD Ilmar Selge (suurepärane)

2007 – 2010 Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut / Tallinn Law School- bakalaureusekraad – eriala: õigusteadus
“Abikaasade varasuhted senikehtivas ja uues perekonnaseaduses” juh vandeadvokaat Viktor Turkin (väga hea)
Keskharidus:
…- 2007 Jakob Westholmi Gümnaasium- humanitaar- ja muusikakallakuga

TEENISTUSKÄIK
Jurist, perekonna- ja laste õiguste nõustaja
2014 – … Kaitseliidu Tallinna Malev- koolitaja, vabatahtlik personalipealik
2014-… Justiitsministeeriumi lähisuhtevägivalla vastane võrgustik – spetsialist, koolitaja
2012 – … Õigusbüroo ÕIGUSNÕU- juht, jurist, perekonnaõiguse nõustaja
04.2011 – 09.2012 Swistbankers – projektijuht
06.2011 – 09.2011 BPC Kinnisvarakeskus OÜ- personalijuht meeskonna leidmisel
09.2010 – 10.2010 Justiitsministeerium- praktikant rahvusvahelise õigusabi talituses
2007 – 2012 Kaitseliit- rühmavanem

KUULUVUS ÜHENDUSTESSE JA ORGANISATSIOONIDESSE
2014-… Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse võrgustik- liige, nõustaja al 03.2016
2014- … Tallinna Malev Kalevi malevkond- vabatahtlik personalipealik
2014- … Eesti Juristide Liit- liige
2014-… Lähisuhte- ja perevägivalla vastase võrgustik liige- jurist, spetsialist
2013- … Eesti Advokatuuri ja Kaitseväe Ühendkoor- liige
2013- … Pere24 blogi- kaasautor
2012- … MTÜ Lapsevanemate Liit- liige
2012- 2015 Lasteaed Maardu Sipsik – hoolekogu aseesinaine, hiljem esinaine
2012-… Õigusnõu uudiste ja artiklite blogi- autor
2012- … Õigusbüroo ÕIGUSNÕU OÜ – juhatuse esinaine, omanik;
2007 – … Abipolitseinik
2007- … Kaitseliit Tallinna Malev- tegevliige
2003 – … T.O.R.E. Ühing – tugiõpilane
2008 – 2011 Rae Korrakaitse selts – asutaja, juhatuse liige

KEELED, MUUD OSKUSED, OMADUSED
Keeled: eesti- emakeel, väga tugev kirjalik ja suuline väljendus- ja argumenteerimisoskus ning grammatika; inglise- B.2.2.; vene- keskmine; hispaania, soome ja prantsuse- algaja
Juhiload: B- kategooria, kogemus al 2006, isiklik auto
Arvutikasutamise oskus: väga hea

TÄIENDKOOLITUSED
• Mitmedimensiooniline lapse õiguste koolitus 11.13.05.2016
• Lepitusmenetluse koolitus; Lastekaitse Liidu aastakonverents nov 2016
• Fiktiivsete abielude ja inimkaubanduse 2-p koolitus ja järgselt ise koolitamine okt-nov 2016
• SA EIÕK multidistsiplinaarne koolitus laste õigustest spetsialistidele ja juristidele 11-13.05.16
• Kaitseliidu personalikoolitus 20-21.11.2015
• Eesti Naiste Varjupaikade Liit: 13-14.10.2015 Rahvusvaheline konverents „Kasvatades vägivalla vaba põlvkonda“; 25.11.2015 „Abi naistevastase vägivalla ohvritele. Kuidas edasi?”
• Erinevad Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalveameti jt korraldatud koolitused eelkõige seoses lähisuhte vägivallaga sh: 15.04., 28.04., 13.05., 2.12.2014 (+praktika) lähisuhte vägivalla võrgustiku koolitus (Andres Sild jt);
• 4.12.2014 Rahvusvaheline konverents „Kui laps saab kodus haiget“
• Erinevad Kaitseliidu koolitused, sh sõduri baasõppe kursus sept. 2008- mai 2009;
• Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse võrgustiku koolitused sh nõustajaks
• Õiguskantsleri Kantselei koolitused sh: 11.04.2013 „Lapse heaolu olemus“; 28.11.2014 Rahva tahe- seadustega kujundatav või väljendatav?“;
• Lastekaitse Liit: 11.2012 „Kuidas elad Eestimaa laps?“ ja „Kuidas kasvatame- piits või pitsa?“

ERIALASED HUVID JA TULEMUSED
Suur huvi ja väga head tulemused laste ja perekonnaõiguses ja lähisuhte vägivalla ohvrite mitmekülgses abistamises.

OMADUSED
Hea pingetaluvus, kohanemisvõime, läbirääkimise, probleemi lahendamise ja suhtlemise, teadmiste omandamise oskus. Negatiivne: vahel liigne kohusetundlikkus, pedantsus ja tugev empaatiavõime

HUVID
Vinyasa jooga, jalgrattasõit, teatri, muusika ning kunsti nautimine, õiguse eriala kirjanduse ning psühholoogia alase materjali lugemine, looduses ning perega ajaveetmine ja reisimine

PUBLIKATSIOONID
• Matt, Õ. (2017) Asenduskodus ja vanema versus riigi ülalpidamiskohustusest. Uued uudised, 2.10.2017.
• Matt, Õ. (2017) Elatisrahast ja lastetoetustest ilma radikaalfeministliku agendata. Uued uudised, 25.09.2017.
• Matt, Õ. (2015) Politsei: hoidke pühade ajal oma lähedasi! Lasnamäe Leht (nr 13), 12.2015, 2.;
• Puuraid, P. (2015) Koeraomaniku pettumus: seadus käsitab looma asjana. Eesti Päevaleht, 23.01.15.;
• Matt, Õ. (2013) Ikka see homoteema! Eesti Päevaleht, 29.03.13. ja muud.

 


Juristi abi praktikant Annemarie tugiisiku koolitusest

Praktika käigus ja juhendaja suunamisel sattusin tugiisikute infopäevale. Nimelt oli see sissejuhatus tulevasele koolitusele, kus on võimalik õppida tugiisikuks. Suurem osa osalejatest olid juba kindla sooviga saada tugiisikuks, kuid oli ka neid, kes tulid kohale huvilisena. Mina ise olin ka pigem üks huvilistest, kuid see andis palju mõtteainet, et minust võiks saada üks tugiisikutest. Infopäev oli nii teoreetiline kui ka praktiline ja andis hea ülevaate sellest, millised mured ja rõõmud võivad tugiisikut ees oodata.

Koolitusele registeerimine on hiljemalt sel reedel koos CV ja motivatsioonikirjaga, rohkem infot http://www.ruacrew.ee/meist/tugiisik . Koolituse esimene päev 16. Oktoober 17.30 ja kestab ca 20ni. Nii hakkaks olema esialgu igal esmaspäeval, kuid tulevikus võib päev muutuda. Paar korda kuus on ka laupäeviti täispikad (sellest täpsemalt juba koolitusele registreerudes). Koolitus on tasuta ja kestab veebruarini, koolituse maht on 100h. Sellest 70h on kohapealsed loengud ja 30h on praktilised ehk kodutööd ja erinevad ülesanded. Kõik huvilised on oodatud, kes tunnevad, et neil on piisavalt aega ja pühendumust. Väga on oodatud ka vene keelt kõnelevad isikud!

On inimesi, kes on jätnud koolituse pooleli kuna on taibanud, et nad ei sobi olema tugiisikuks, kas isikuomaduste poolest või lihtsalt ei ole seda jõudu. Tihti jäetakse koostöö pooleli kuna pärast esimese tugilapse saamist antakse alla. Kuid iga lapsega ei olegi klapp ja kindlasti ei tohi alla anda, kui klapp puudub kohe esimese tugilapsega. Jagub ka neid, kes on koolituse lõpetanud, kuid lihtsalt tunnevad, et ei ole veel valmis alustama selle tööga, sest see nõuab palju pühendumust. Koolituse läbiviijad julgustasid kõiki proovima, sest ega enne ei saagi teada, kui ei proovi ja sama palju, kui on neile oluline aus tagasiside, siis seda annavad ka nemad. Kui inimene tõesti ei sobi tugiisikuks, siis see tuleb välja juba koolituse käigus.

Kõige suurem põhjus, miks lapsed jõuavad üldse tugiisikuni on see, et vanemate vahel on tülid või vanemad ei hooli oma lastest. See jätab lastesse jälje ja tihti väljendub see lapse käitumise, eesmärkide ja omaduste muutuste näol. Sel hetkel ei ole lapsel enam täiskasvanud inimesi, keda usaldada ja tihti leiabki see laps tee tugiisikuni, et õppida kedagi taaskord usaldama.

Kohapeal tegime gruppides ka väikese ülesande, kus analüüsisime ette antud punktide põhjal, et milline on üks noor, kes vajab tugiisikut st millised on tema probleemid, pere, eesmärgid, motivaatorid, infoallikad, omadused ja siis pandi kõrvale MTÜ enda poolt kokku pandud samasugune mudel ja vaatasime paljud me oskasime välja tuua ja mis puudu oli.

Lastevanematele pakub MTÜ RuaCrew võimalust osaleda anonüümsete lastevanemate grupis, sest tugiisikud ei pea ega ei tegelegi vanematega, kuid tihti otsivad just vanemad abi tugiisikutelt. Tugiisikud on mõeldud siiski lastele ja noortele, kes seda vajavad. Antud grupis oleks võimalik vanematel jagada omi mõtteid ja kogemusi ning saada suunamist ja toetust. Kindlasti tasub vaadata ka teisi MTÜ RuaCrew poolt pakutavaid koolitusi.