Laste kaasamine otsustamisse – Õnneli Matt

Lapsed on meie ühiskonna alustala, grund ja tulevik, seejuures: “Lapsed on õnnis ja üürike kohustus, mitte omand.” (Dr D. Hewson).

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 3 järgi tuleb alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid, see tuleneb ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikli 3 punktist 1, mis sätestab, et igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Seega tuleb lapse huvide parima kaitse printsiipi pidada tähtsaimaks laste õiguste alaseks põhimõtteks ning kõik ülejäänud normid peavad sellele tuginema ning kõigil tuleb sellest lähtuda.

Lapse parimates huvides on õiguslik üldpõhimõte, mille kohaselt piiratakse täiskasvanute (vanemad, ametiisikud, õpetajad, arstid, kohtunikud jt) mõjuvõimu laste üle. Põhimõte tugineb asjaolul, et täiskasvanud võtavad ainult oma positsiooni tõttu laste nimel vastu otsuseid, kuna lastel puudub kogemus ja olukorra hindamise võime. Zermatteni arvamuse kohaselt peab parima huvi põhimõte järgima iga lapse olulisust arvamust omava isiksusena ning lapse huve ei tohi samastada lapsevanema vajaduste ja huvidega.^[1]

Parima huvi printsiip peab kindlasti järgima lapse elu lühiajalist, keskmist ja pikaajalist perspektiivi – meeles pidades lapse õiguste konventsiooni ülemaailmsust ning tõlgendust, mis ei ole sõltuv kultuurist või teisi konventsioonis sätestatud õigusi eirav.^[2] Konventsiooni aluspõhimõtete kohaselt on laps autonoomne ja aktiivne õiguste kandja, olenemata oma vanusest. Lapsel on õigus oma seisukohale igas teda puudutavas küsimuses ning õigus ärakuulamisele ja arvesse võtmisele lähtuvalt tema east ja küpsusest.^[3]

ÜRO Lapse õiguste konventsiooni osalisriigid peavad seadma eesmärgiks tagada lapsele tema heaoluks vajalik kaitse ja hooldus, arvestades tema vanemate, seaduslike hooldajate või teiste tema eest seaduslikult vastutavate isikute õigusi ja kohustusi ning võtma vastu selleks vastavaid seadusandlikke- ja administratiivmeetmeid (LÕK art 3 punkt 2).[4] Lapse parimate huvidega arvestamise põhimõte nõuab, et lapsi otseselt või kaudselt puudutavates ettevõtmistes ja otsustes arvestatakse kas konkreetse lapse või üldisemalt laste huvide ja vajadustega.[5]

Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseadusest on Eesti riik demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Me kõik omame õiguseid, millega kaasnevad ka kohustused, mille eesmärgiks on eelkõige tagada meie turvalisus. Üheks paljudest õigustest on otsustusõigus, mis kuulub ka alla 18-aastasele lapsele. Nagu paljude teiste asjadega elus, ei saa ka laps teha otsuseid ainult enda vaatenurga järgi ning tihti on nii, et noore valikud ei ole kooskõlas vanema otsustega, mis omakorda peavad lähtuma vanema hooldusõigusest ja -kohustusest.

Teatud vanuses hakkab vanemate autoriteet lastele vastu ning tekivad esimesed tõsiseltvõetavamad konfliktid, mille käigus noored näevad, et nad on piisavalt otsustusvõimelised ja teadlikud enda õiguste kasutamiseks. Uuringute kohaselt on mõned noored nördinud, et neil puuduvad igasugused volitused, kuigi näiliselt on neile justkui antud õigus arvamust avaldada.[6]

Laste ja noorte kaasamist siseriiklikul tasandil toonitab Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud Laste ja perede arengukava 2012-2020.[7] Mitmes aktis käib esineb termin “arvamuse avaldamine”, kuid tegelikult ja otseselt õigust otsuste läbi viimiseks ei ole kusagil antud. Näiliselt võttes, võib noor minna Toompeale enda arvamust avaldama, aga selle arvesse võtmine “suurte inimeste” poolt ei ole siiski kuidagi moodi noore iseotsustamine.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni aluspõhimõtete kohaselt on laps autonoomne ja aktiivne õiguste kandja, olenemata oma vanusest. Lapsel on õigus oma seisukohale igas teda puudutavas küsimuses ning õigus ärakuulamisele ja arvesse võtmisele lähtuvalt tema east ja küpsusest. 4 Tegelikult on võimalik mõista ka mitte veel rääkima hakanud ja ka kõnevõimetu lapse arvamust.

Euroopa Komisjoni uuringust selgus laste rahulolematus kohtus nende õiguste ignoreerimise kohta. Näide: „Kui mu vanemad lahutasid, oli hulganisti inimesi, kes tegid otsuse „minu huvides”. Keegi ei küsinud nõu minult. Mind pandi fakti ette ja ma pidin nõustuma otsustega, mis tehti minu eest. Ma ei ole loll ega võimetu omama enda arvamustolukorra kohta.” (Luksemburg, poiss) 4

Lähtuvalt enda kogemustest näen, et laste kaasamist praktiseeritakse väga vähe ja kui üldse, siis enamasti puudulikult. Probleemne koht on vanemliku kontrolli ning hooldusõiguse ja -kohustuse vaheline õhuke piir ning vastutuse jagunemine lapse, lapsevanema, riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Ei saa ega tohi pugeda laste mõistmatuse või teadmatuse taha, vaid parandada tuleb lastele ning lapsevanematele pakutavate teenuste ja teabe kvaliteeti, arusaadavust ja kättesaadavust ning lastega tegelevate spetsialistide professionaalsust.

jurist Õnneli Matt ning lepitaja (superviseeritav)

[1] Zermatten, J. (2010). The Best Interests of the Child. Literal Analysis, Function and Implementation. Working Report, lk 6-7. [http://www.childsrights.org/html/documents/wr/wr_best_interest_child09.pdf].

[2] ÜRO lapse õiguste konventsioon, 26. september 1991. a. – RT II 1996, 16, 56. Lapse õiguste konventsioon netileheküljel: https://www.riigiteataja.ee/akt/24016

[3] Ennew, J. (2005). Prisoners of Childhood: Orphans and Economic Dependency. – J.Qvortrup (Ed.), Studies in Modern Childhood: Society, Agency, Culture. London: Palgrave Macmillan.; Milner, J., O’Byrne, P. (2009). Assessment in Social Work. New York: Palgrave Macmillan.

[4] Euroopa Komisjoni uuring netileheküljel: http://ec.europa.eu/justice/fundamental-rights/files/rights-of-the-child_et.pdf.

[5] Laste ja perede arengukava sotsiaalministeeriumi koduleheküljel: http://www.sm.ee/et/lapsed-ja-pered-0.

Juristi leid. Siit on oodata midagi põnevat

Jurist Õnneli Matt avastas oma tavapärasel hiljutise Riigikohtu praktika analüüsimisel alloleva Riigikohtu teabe, mille ja st PKS § 143 vrs § 145 Riigikohtupoolsest analüüsimisest loodab ta saada laste hooldusõiguse maastikule midagi uut ja põnevat. Nende §-ide vastuolud ja tõlgendamise probleemid on juba ammu aktuaalsed, kuid vajame oma töös ka Riigikohtu suuniseid ja lahendeid (ka lahendusi). Jurist nendib, et viimasel ajal on tekkinud mulje nagu suhtlus- ja hooldusõiguse teema poleks enam üldse Riigikohtu menetlemist ja sellega selgust väärt. Õnneli Matt soovib riigikohtunikele ja Riigikohtu juristidele eelkõige allolevas menetluses, kuid ka üleüldse lennukaid mõtteid,”kastist välja” ja “kasti alla” vaatamist ning laste parimates huvides lahendusi, selle kõige juures muidugi ka palju jaksu energiat ja edu! Loodame Teie peale!

R I I G I K O H U S TSIVIILKOLLEEGIUM

20.06.2018 Menetluslik teade kinnises menetluses

Lükata asja läbivaatamine edasi ja anda asi lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Asja läbivaatamisel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused perekonnaseaduse (PKS) § 143 ja § 145 tõlgendamisel. Seetõttu otsustas kolleegium lükata asja läbivaatamise edasi ja anda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 18 lg 2 esimese lause alusel asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.

Suhtlusõigus

Loe ja mõtle isa ka kaasa perekonnaseadus § 143 versus § 145

PKS § 143. Lapsega suhtlemise õigus

(1) Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

 (2) Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik.

 (2¹) Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

 (3) Lapse huvides võib kohus piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise.

 (3¹) Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Kui kolmas isik on valla- või linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, määrab valla- või linnavalitsus või juriidiline isik seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku.

 (4) Kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist.

 (5) Kohus võib käesolevas paragrahvis nimetatud meetmeid rakendada ka omal algatusel.

§ 145.  Lahus elavate vanemate otsustusõigus

 (1) Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.

 (2) Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta.

 (3) Kui laps viibib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem.

 (4) Hooldusõiguseta vanemal on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel. Lapse huvides võib kohus hooldusõiguseta vanema otsustusõigust piirata.
[RT I, 29.06.2014, 3 – jõust. 09.07.2014]

Lapse küsitlemise käsiraamat

 Justiitsministeeriumis esitleti „Lapse küsitlemise käsiraamatut“, mis on mõeldud kõigile lastega kokku puutuvatele spetsialistidele, kel on vaja lastega keerukatel teemadel vestelda. Raamatut esitlesid selle autorid Anneli Liivamägi-Hitrov ja Kristjan Kask. Raamat aitab paremini mõista lapse vajadusi ja väljendusviise, mõeldes eelkõige lapse turvalisusele.

Raamatuga saab tutvuda ka veebis: http://www.kriminaalpoliitika.ee/lapsekysitlemisekasiraamat

Elatise kiirmenetlus 2=1 hinnaga

Seoses külma saabumisega ja ajakohastatud elatise kiirmenetluse ning 1.01.2017. jõustuva uue elatisabi süsteemiga teeme Teile pakkumise saada 2 elatise kiirmenetlust 1 hinnaga.

1. jaanuar 2017 käivitub uus elatisabiskeem, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine, kuni saja euro suurune elatisraha. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja. Selleks aga peab Teil olema jõustunud kohtuotsus elatise kohustuse kohta ning selle täitmine kohtutäituri juures.

Elatis on ettenähtud lapsele, see on tema õigus elatist saada ja vanema kohustus teda ülalpidada. Vanema poolt lapsele elatise mittenõudmine on  hooldusõiguse ja -kohustuste rikkumine nagu ka ülalpidamiskohustuse mittetäitmine.

Loomulikult on parim, kui vanemad saavad omavahel kokkuleppele ja tasuvad elatist kohtuvälise kokkuleppe alusel, kuid kui kompromissi ei saavutata, tuleb kasutada kohtu abi.

Elatisabi seadus kaotab kehtivuse 31.12.2016 seoses perehüvitiste seaduse jõustumisega 01.01.2017 ning luuakse kaks elatisabi liiki – kohtumenetlusaegne elatisabi ja täitemenetlusaegne elatisabi. • Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. Uue elatisabiskeemi kohaselt makstakse kohtumenetluse ajal elatisabi senise 90 päeva asemel 150 päeva ning elatisabi päevamäära asemel makstakse elatisabi 100 eurot kuus lapse kohta. • Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale elatist väljamõistva kohtulahendi alusel. Täitemenetlusaegse elatisabiga tagatakse lapsele igakuine ülalpidamine kuni 100 euro ulatuses. See tähendab, et kui kohtuotsusega lapsele välja mõistetud elatis on väiksem kui 100 eurot kuus, makstakse ka elatisabi vastavalt kohtuotsusega mõistetud summale. Kui välja mõistetud elatis on suurem kui 100 eurot kuus, maksab riik elatist 100 euro ulatuses.

Programm meestele lähisuhte vägivallast

Programmi on  oodatud osalema  täisealised mehed, kellel on tahe ja julgus, et osaleda aruteludes, kus jagada ausalt kogemusi lähisuhtes toimunud vägivallast, õppida mõistma enda ja ka lähedaste tundeid ning käitumist, mõista miks olen vahel kurb, vihane ja jõuetu, saada teada, mis on hea suhte aluseks ja millisel kujul selles hästi hakkama, saada saavutada teadlik ja austav kontakt endaga ja oma lähedastega

EELK Perekeskus jätkab programmiga, mille infot võite julgelt jagada ja see on järgmine:

Sisemise kindluse programm “Mehed päriselt” on neljakuuline programm, mille käigus mehed saavad teada  oma  tunnete ja pingete  põhjustest ning õpivad nendega igapäevaselt toime tulema.

Programmis osalemine annab praktilised oskused ja teadmised, et julgeda olla aus iseenda vastu ja osata ennast analüüsida, mõista ennast ja oma tundeid, saada aru, miks mind vahel ei mõisteta osata toime tulla keeruliste olukordadega, julgeda olla armastav ja hooliv mees, isa, sõber, kolleeg jne elada vägivallatut ja turvalist elu.  Pakume programmis osalemist täisealistele meestele, kes soovivad teha tööd oma emotsionaalse tasakaalukuse, enesekindluse, empaatiavõime ja paarisuhteoskustega, et elada vägivallast vaba elu. Osalejate arv grupis on maksimaalselt 10 inimest.

Uued  grupid alustavad sügisel:

Tallinnas

Alates 21.septembrist kuni 14.detsembrini 2016 toimuvad  kohtumised iga kolmapäev kella 18.00 -20.00  EELK Perekeskuse ruumides Lastekodu 6a Tallinnas.

Läbiviijad: Renee Nahkur, Meeste Kriisikeskuse juhataja  ja Pille Kolosov, EELK perekeskuse nõustaja

Registreerimine:  12.septembrini e-postil info@perekeskus.eu. Märkida nimi, koduvald, telefon ja e-post. Kõigi registreerunutega tehakse enne grupitöö algust  intervjuu.

Tartus

Alates 30.septembrist kuni 30.detsembrini 2016 toimuvad kohtumised iga reede kella 18.30-21.30, EELK Perekeskuse ruumides Õpetaja 5 Tartus.

Läbiviijad: Anton Aunma, psühhoterapeut ja Signe Uustal, EELK perekeskuse nõustaja

Registreerimine:  26.septembrini e-postil tartu@perekeskus.eu. Märkida nimi, koduvald, telefon ja e-post. Kõigi registreerunutega tehakse enne grupitöö algust intervjuu.

Töökeel: eesti keel.

Osalustasu: 25 eurot tasuda enne algust. Kui osalustasu jääb vähekindlustatuse tõttu takistuseks, palun räägi sellest grupile eelneval intervjuul ja leiame lahenduse. Makse saajaks märkida EEL Konsistoorium,  konto nr EE811010220226191220, selgitusse EELK Perekeskus ”Mehed päriselt”  ja osaleja nimi.

mehedpariselttartu-1mehedpariselttallinn

Kas lapsi võib üksi koju jätta?

Õiguskantsleri Kantselei, 19.02.2016

Õiguskantsleri nõunikud andsid vastuse lapsevanema selgitustaotlusele, milles küsiti, kas laps võib ajutiselt üksi koju jääda.

Õigusnormidega ei ole võimalik ammendavalt reguleerida kõiki elus ette tulevaid olukordi. Samuti ei ole mõistlik seadusega üheselt määratleda, mis vanuses last võib üksi koju jätta. Paratamatult peab selliseid küsimusi otsustama juhtumipõhiselt ning sõltuvalt konkreetse lapse küpsusastmest ja sõltuvalt asjaoludest.

Kuigi seaduses ei ole sätestatud vanusepiiri, millest alates võiks last ajutiselt üksi koju jätta, on siiski mõned seadusest tulenevad vanusepiirid, mis seonduvad lapse iseseisvuse ja iseotsustusõigusega ning mis aitavad mõtestada lapse iseseisvumise tähendust.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on koolikohustuslik laps, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Üldreeglina peaks laps saama koolis käia iseseisvalt, vanemate abita. See võib tähendada paratamatult ka üksinda koju saabumist ja üksinda kodus viibimist kuni vanemate koju jõudmiseni, kuna tavaliselt lõpeb koolipäev enne vanemate tööpäeva lõppu. Kooliküpsus seondub ka iseseisva tegutsemise oskusega. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kirjeldab, millised enesekohased oskused peaksid õppe- ja kasvatustegevuse tulemusena olema 6-7 aastasel lapsel. Nimetatud sätte järgi tegutseb 6-7 aastane laps iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest; teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda; saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused. Seega on lapse kooliküpsus otseselt seotud sellega, kas laps on võimeline teatud määral iseseisvalt tegutsema.

Ka laste ja täiskasvanute enda hoiakud selles, kui vanalt võib last üksi koju jätta, ühtivad eelkirjeldatud käsitlusega. „Lapse õiguste ja vanemluse monitooringu“läbiviimisel küsiti lastelt ja täiskasvanutelt, mis vanuses on lapsed valmis selleks, et jääda paariks tunniks üksi koju. Laste küsitluses leidsid kõik kolm küsitletud laste vanusegruppi, et laps on selleks valmis keskmiselt 7-aastaselt. Täiskasvanute küsitluses vastasid täiskasvanud samale küsimusele, et laps on valmis paariks tunniks üksi koju jääma keskmiselt 8 aastaselt.

Riigikohus on oma 10.10.2014 otsuses vanema hoolsuskohustuse ulatust analüüsides märkinud järgmist: „…vanema kohustus näha ette ja ennetada lapse käitumisest talle endale lähtuvaid ohte sõltub lapse võimest tajuda ja hinnata nii välismaailma tingimusi kui ka omaenda võimeid. Seejuures tuleb arvestada, et normaalse arenguga lapse vaimne võimekus kasvab aja jooksul järk-järgult, kuni laps omandab võime iseseisvalt oma käitumise riske hinnata ja sellest lähtuvalt tegutsemisotsuse vastu võtta. […] Hindamaks kas, millistes olukordades ja millisel määral on konkreetne laps suuteline ümbritsevast maailmast ja omaenese võimetest aru saama, tuleb lähtuda tema senisest käitumisest. Näiteks juhul, kui laps on varem vanema korraldusi üldjoontes järginud ja korduvalt edukalt üksinda kodus olnud, pole vanemal objektiivset alust kodust lahkudes karta, et sel konkreetsel korral kõik nii hästi ei lähe. Kui laps on varem aga vanema keeldudest üle astunud või kui kodune keskkond on mingil põhjusel tavapärasest ohtlikum, võib vanemal olla kohustus astuda lapse elu ja tervise kaitsmiseks täiendavaid samme.“ Samuti leidis Riigikohus, et 7-aastase lapse ajutiselt üksinda kodusesse keskkonda jätmine on sotsiaalselt adekvaatne tegu. Eeltoodud järeldust tuleb aga lugeda koos Riigikohtu eelneva selgitusega, ehk et konkreetse lapse suhtes üksi koju jätmise otsuse langetamisel eeldab vanema hoolsuskohustus seda, et vanem hindab, kas ka tema lapse puhul saab sellest üldreeglist lähtuda või esineb tema lapse puhul asjaolusid, mis nõuavad tavapärasest suuremat järelevalvet lapse üle.

Vastavalt perekonnaseadusele on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab muuhulgas õigust otsustada lapsega seotud asju. Tulenevalt eeltoodust langetab kõiki lapsesse puutuvaid otsuseid lapsevanem, kes seejuures peab lähtuma lapse parimatest huvidest. Nii võib lapsevanem otsustada ka seda, kas laps võib ajutiselt üksi koju jääda. Iga sellise otsuse langetamisel peab lapsevanem hindama oma lapse küpsust ja individuaalseid eripärasid. Lapsevanem peab kaaluma, kas lapse üksi koju jätmine on turvaline ning lapse parimates huvides.

Viide: http://oiguskantsler.ee/et/kas-lapsi-voib-uksi-koju-jatta

Alla 3-aastane erivajadusega laps ja elatis vanemale

Meie poole pöördus murelik lapsevanem. Tal on alla 3-aastane laps, kelle erivajaduste tõttu ei saa ta veel tööle asuda. Tema küsimus on, et kas tal on õigus lisaks lapse elatisele enda ülalpidamisele eemalelava vanema poolt, kuigi nad polnud abielus.

Jah, tal on võimalik nõuda ka endale elatist. Perekonnaseaduse § 111 kohaselt on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes.

Kui last hooldab ja kasvatab isa ning tal ei ole ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada, on tal õigus esitada nõue ema vastu.

Elatise maksmisest hoidujate elu teha kibedaks

Justiitsministeerium on asunud võitlusse. Just praegu on käimas kuuekuuline periood, mil jõustub koguni kolm elatisvõlglaste elu karmistavat seadustepaketti.

Mullu oktoobrist peavad kohtutäiturid elatisvõlgnikke sagedamini tülitama – nüüd tuleb seda teha iga kahe kuu tagant, kusjuures soovitatavalt näost näkku. Lisaks peab täitur vähemalt kord aastas võlgniku kinnisvara ja eluruumi läbi otsima, et leida sealt arestitavat vara. Jaanuarist muutus lihtsamaks elatisvõlgnikule kohtus vanglakaristuse määramine.

Märtsist läheb rongavanemate elu aga päris keeruliseks. Kui võlgnik on olnud võlgnevuses vähemalt kaks kuud, saab kohtutäitur saata talle hoiatuse, et maksmata jätmisel võib kohus võtta inimeselt juhiloa, jahipidamisloa ja veel rea teisi õigusi. Selle eelduseks on lapse hooldaja nõusolek.

Vt ka viitelt: http://www.postimees.ee/3562581/rongavanemale-koidavad-kibedad-paevad

Kas tõsieluseriaalis osalemiseks peab küsima kõikide pereliikmete nõusolekut?

Kas tõsieluseriaalis osalemiseks peab küsima kõikide pereliikmete, sh alaealiste laste nõusolekut? Vaata, kuidas lahendasid selle küsimuse Tallinna Prantsuse Lütseumi 9. klassi õpilased Lauren Grinberg, Liisa Piret Pajusaare ja Ramona Mägi. Tegemist on Riigikohtu kaasuskonkursi loovkategooria ühe võidutööga „Elu pärast tõsieluseriaali“.