Category Archives: lapse õigused

Kas lapsi võib üksi koju jätta?

Õiguskantsleri Kantselei, 19.02.2016

Õiguskantsleri nõunikud andsid vastuse lapsevanema selgitustaotlusele, milles küsiti, kas laps võib ajutiselt üksi koju jääda.

Õigusnormidega ei ole võimalik ammendavalt reguleerida kõiki elus ette tulevaid olukordi. Samuti ei ole mõistlik seadusega üheselt määratleda, mis vanuses last võib üksi koju jätta. Paratamatult peab selliseid küsimusi otsustama juhtumipõhiselt ning sõltuvalt konkreetse lapse küpsusastmest ja sõltuvalt asjaoludest.

Kuigi seaduses ei ole sätestatud vanusepiiri, millest alates võiks last ajutiselt üksi koju jätta, on siiski mõned seadusest tulenevad vanusepiirid, mis seonduvad lapse iseseisvuse ja iseotsustusõigusega ning mis aitavad mõtestada lapse iseseisvumise tähendust.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on koolikohustuslik laps, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Üldreeglina peaks laps saama koolis käia iseseisvalt, vanemate abita. See võib tähendada paratamatult ka üksinda koju saabumist ja üksinda kodus viibimist kuni vanemate koju jõudmiseni, kuna tavaliselt lõpeb koolipäev enne vanemate tööpäeva lõppu. Kooliküpsus seondub ka iseseisva tegutsemise oskusega. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kirjeldab, millised enesekohased oskused peaksid õppe- ja kasvatustegevuse tulemusena olema 6-7 aastasel lapsel. Nimetatud sätte järgi tegutseb 6-7 aastane laps iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest; teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda; saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused. Seega on lapse kooliküpsus otseselt seotud sellega, kas laps on võimeline teatud määral iseseisvalt tegutsema.

Ka laste ja täiskasvanute enda hoiakud selles, kui vanalt võib last üksi koju jätta, ühtivad eelkirjeldatud käsitlusega. „Lapse õiguste ja vanemluse monitooringu“läbiviimisel küsiti lastelt ja täiskasvanutelt, mis vanuses on lapsed valmis selleks, et jääda paariks tunniks üksi koju. Laste küsitluses leidsid kõik kolm küsitletud laste vanusegruppi, et laps on selleks valmis keskmiselt 7-aastaselt. Täiskasvanute küsitluses vastasid täiskasvanud samale küsimusele, et laps on valmis paariks tunniks üksi koju jääma keskmiselt 8 aastaselt.

Riigikohus on oma 10.10.2014 otsuses vanema hoolsuskohustuse ulatust analüüsides märkinud järgmist: „…vanema kohustus näha ette ja ennetada lapse käitumisest talle endale lähtuvaid ohte sõltub lapse võimest tajuda ja hinnata nii välismaailma tingimusi kui ka omaenda võimeid. Seejuures tuleb arvestada, et normaalse arenguga lapse vaimne võimekus kasvab aja jooksul järk-järgult, kuni laps omandab võime iseseisvalt oma käitumise riske hinnata ja sellest lähtuvalt tegutsemisotsuse vastu võtta. […] Hindamaks kas, millistes olukordades ja millisel määral on konkreetne laps suuteline ümbritsevast maailmast ja omaenese võimetest aru saama, tuleb lähtuda tema senisest käitumisest. Näiteks juhul, kui laps on varem vanema korraldusi üldjoontes järginud ja korduvalt edukalt üksinda kodus olnud, pole vanemal objektiivset alust kodust lahkudes karta, et sel konkreetsel korral kõik nii hästi ei lähe. Kui laps on varem aga vanema keeldudest üle astunud või kui kodune keskkond on mingil põhjusel tavapärasest ohtlikum, võib vanemal olla kohustus astuda lapse elu ja tervise kaitsmiseks täiendavaid samme.“ Samuti leidis Riigikohus, et 7-aastase lapse ajutiselt üksinda kodusesse keskkonda jätmine on sotsiaalselt adekvaatne tegu. Eeltoodud järeldust tuleb aga lugeda koos Riigikohtu eelneva selgitusega, ehk et konkreetse lapse suhtes üksi koju jätmise otsuse langetamisel eeldab vanema hoolsuskohustus seda, et vanem hindab, kas ka tema lapse puhul saab sellest üldreeglist lähtuda või esineb tema lapse puhul asjaolusid, mis nõuavad tavapärasest suuremat järelevalvet lapse üle.

Vastavalt perekonnaseadusele on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab muuhulgas õigust otsustada lapsega seotud asju. Tulenevalt eeltoodust langetab kõiki lapsesse puutuvaid otsuseid lapsevanem, kes seejuures peab lähtuma lapse parimatest huvidest. Nii võib lapsevanem otsustada ka seda, kas laps võib ajutiselt üksi koju jääda. Iga sellise otsuse langetamisel peab lapsevanem hindama oma lapse küpsust ja individuaalseid eripärasid. Lapsevanem peab kaaluma, kas lapse üksi koju jätmine on turvaline ning lapse parimates huvides.

Viide: http://oiguskantsler.ee/et/kas-lapsi-voib-uksi-koju-jatta


UUS LKS ja mõtlema panev lugu kehalisest karistamisest Astrid Lindgreni 1978. a. tänukõnest:

Mõtlema panev lugu kehalisest karistamisest Astrid Lindgreni 1978. a. tänukõnest:

Pärast suurt pahandust ütles ema oma lapsele, et mingu nüüd ja otsigu endale ise vits. Laps oli kaua ära ning kui tagasi jõudis oli ta pisaraist märg. Ta ütles: “Ema, ma ei leidnud vitsa, aga ma leidsin kivi, millega võid minu pihta visata.”

Siis ema mõistis, millisena oli olukord tundunud lapse vaatenurgast: kui mu ema tahab mulle haiget teha, siis ei ole mingit vahet, kuidas ta seda teeb, ta võis seda sama hästi kiviga teha.

Ema võttis poja sülle ja nad mõlemad nutsid. Ema pani selle kivi kööki riiulile, meenutamaks talle, et vägivald saab alguse lastetoast ning kui me ei suuda näha olukordi lapse vaaterurgast, võime me neile õpetada hoopis midagi muud, kui ise arvame õpetavat.

Pilt: Bragolini “Nutvad lapsed”

Tänavu 1. jaanuarist jõustunud uus lastekaitseseadus keelab laste kehalise karistamise, sh tutistamise, laksu andmise, raputamise, tõukamise. Kampaania julgustab küsima abi juhul, kui endal napib oskusi ja teadmisi. „Iga laps peaks saama kasvada turvaliselt oma perekonna juures. Seepärast on oluline, et peredele oleks tagatud vajalikud ennetus- ja tugisüsteemid,“ sõnas Tsahkna.

Lastekaitseseaduse kohaselt on kõigil inimestel, kellel on teavet abivajavast lapsest, kohustus viivitamata teavitada sellest kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat või lasteabi telefoni numbril 116 111. Lasteabi telefonile antud info jõuab sealt kiiresti õigete spetsialistideni ning lastele ja nendega seotud inimestele on tagatud esmane sotsiaalne nõustamine, vajadusel ka kriisinõustamine.

Eesti, vene ja vajadusel inglise keeles nõustamist pakkuv lasteabi telefon töötab ööpäevaringselt ning on helistajatele tasuta, soovi korral võib pöördumine jääda anonüümseks. Lasteabi nõustajatega saab lisaks telefonile ühendust võtta ka kodulehel www.lasteabi.ee.

Üle-eestiline kampaania „Karistamine ei kasvata“ kestab 22. maini.
Vaata lisa: www.lasteabi.ee, https://www.facebook.com/lasteabi/