Category Archives: lastekaitse

Lapse küsitlemise käsiraamat

child-in-court Justiitsministeeriumis esitleti „Lapse küsitlemise käsiraamatut“, mis on mõeldud kõigile lastega kokku puutuvatele spetsialistidele, kel on vaja lastega keerukatel teemadel vestelda. Raamatut esitlesid selle autorid Anneli Liivamägi-Hitrov ja Kristjan Kask. Raamat aitab paremini mõista lapse vajadusi ja väljendusviise, mõeldes eelkõige lapse turvalisusele.

Raamatuga saab tutvuda ka veebis: http://www.kriminaalpoliitika.ee/lapsekysitlemisekasiraamat

Advertisements

EU laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev. Lisatud ennetusVIDEO

Täna tähistatakse Euroopas laste seksuaalse väärkohtlemise vastast päeva. Selle päeva tähistamine on seotud Euroopa Nõukogu Lanzarote konventsiooniga, mis on mõeldud laste kaitsmiseks seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest. Eesti ühines konventsiooniga novembris.

Laste seksuaalne väärkohtlemine on üks väga kurb ja inetu teema – seetõttu on oluline, et me räägiks sellest. Lapse väärkohtlemine, mistahes moel, ei ole aktsepteeritav.

Kas me saame kuidagi aidata? Jah, saame – me saame jälgida, mis meie ümber toimub ja me saame märgata abivajajat! Tänasel laste seksuaalse väärkohtlemise vastasel päeval juhitakse meie tähelepanu sellele valulisele teemale.

Kui sul on infot seksuaalselt väärkoheldud lapse kohta, siis ära jäta seda enda teada. Teavita politseid, lastekaitsetöötajat või helista lasteabitelefonile 116 111.

Video on loonud Euroopa Nõukogu ning eesti keelde on see tõlgitud ja helindatud justiitsministeeriumi eestvedamisel.


Lapse õiguste kuu erinumber


Elatise kiirmenetlus 2=1 hinnaga

Seoses külma saabumisega ja ajakohastatud elatise kiirmenetluse ning 1.01.2017. jõustuva uue elatisabi süsteemiga teeme Teile pakkumise saada 2 elatise kiirmenetlust 1 hinnaga.

  1. jaanuar 2017 käivitub uus elatisabiskeem, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine, kuni saja euro suurune elatisraha. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja. Selleks aga peab Teil olema jõustunud kohtuotsus elatise kohustuse kohta ning selle täitmine kohtutäituri juures.

Elatis on ettenähtud lapsele, see on tema õigus elatist saada ja vanema kohustus teda ülalpidada. Vanema poolt lapsele elatise mittenõudmine on  hooldusõiguse ja -kohustuste rikkumine nagu ka ülalpidamiskohustuse mittetäitmine.

Loomulikult on parim, kui vanemad saavad omavahel kokkuleppele ja tasuvad elatist kohtuvälise kokkuleppe alusel, kuid kui kompromissi ei saavutata, tuleb kasutada kohtu abi.

wp_20161018_09_55_31_pro

Elatisabi seadus kaotab kehtivuse 31.12.2016 seoses perehüvitiste seaduse jõustumisega 01.01.2017 ning luuakse kaks elatisabi liiki – kohtumenetlusaegne elatisabi ja täitemenetlusaegne elatisabi.

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. Uue elatisabiskeemi kohaselt makstakse kohtumenetluse ajal elatisabi senise 90 päeva asemel 150 päeva ning elatisabi päevamäära asemel makstakse elatisabi 100 eurot kuus lapse kohta.

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale elatist väljamõistva kohtulahendi alusel. Täitemenetlusaegse elatisabiga tagatakse lapsele igakuine ülalpidamine kuni 100 euro ulatuses. See tähendab, et kui kohtuotsusega lapsele välja mõistetud elatis on väiksem kui 100 eurot kuus, makstakse ka elatisabi vastavalt kohtuotsusega mõistetud summale. Kui välja mõistetud elatis on suurem kui 100 eurot kuus, maksab riik elatist 100 euro ulatuses.


Programm meestele lähisuhte vägivallast

depressed-390938_960_720Programmi on  oodatud osalema  täisealised mehed, kellel on tahe ja julgus, et osaleda aruteludes, kus jagada ausalt kogemusi lähisuhtes toimunud vägivallast, õppida mõistma enda ja ka lähedaste tundeid ning käitumist, mõista miks olen vahel kurb, vihane ja jõuetu, saada teada, mis on hea suhte aluseks ja millisel kujul selles hästi hakkama, saada saavutada teadlik ja austav kontakt endaga ja oma lähedastega

EELK Perekeskus jätkab programmiga, mille infot võite julgelt jagada ja see on järgmine:

Sisemise kindluse programm “Mehed päriselt” on neljakuuline programm, mille käigus mehed saavad teada  oma  tunnete ja pingete  põhjustest ning õpivad nendega igapäevaselt toime tulema.

Programmis osalemine annab praktilised oskused ja teadmised, et julgeda olla aus iseenda vastu ja osata ennast analüüsida, mõista ennast ja oma tundeid, saada aru, miks mind vahel ei mõisteta osata toime tulla keeruliste olukordadega, julgeda olla armastav ja hooliv mees, isa, sõber, kolleeg jne elada vägivallatut ja turvalist elu.  Pakume programmis osalemist täisealistele meestele, kes soovivad teha tööd oma emotsionaalse tasakaalukuse, enesekindluse, empaatiavõime ja paarisuhteoskustega, et elada vägivallast vaba elu. Osalejate arv grupis on maksimaalselt 10 inimest.

Uued  grupid alustavad sügisel:

Tallinnas

Alates 21.septembrist kuni 14.detsembrini 2016 toimuvad  kohtumised iga kolmapäev kella 18.00 -20.00  EELK Perekeskuse ruumides Lastekodu 6a Tallinnas.

Läbiviijad: Renee Nahkur, Meeste Kriisikeskuse juhataja  ja Pille Kolosov, EELK perekeskuse nõustaja

Registreerimine:  12.septembrini e-postil info@perekeskus.eu. Märkida nimi, koduvald, telefon ja e-post. Kõigi registreerunutega tehakse enne grupitöö algust  intervjuu.

Tartus

Alates 30.septembrist kuni 30.detsembrini 2016 toimuvad kohtumised iga reede kella 18.30-21.30, EELK Perekeskuse ruumides Õpetaja 5 Tartus.

Läbiviijad: Anton Aunma, psühhoterapeut ja Signe Uustal, EELK perekeskuse nõustaja

Registreerimine:  26.septembrini e-postil tartu@perekeskus.eu. Märkida nimi, koduvald, telefon ja e-post. Kõigi registreerunutega tehakse enne grupitöö algust intervjuu.

Töökeel: eesti keel.

Osalustasu: 25 eurot tasuda enne algust. Kui osalustasu jääb vähekindlustatuse tõttu takistuseks, palun räägi sellest grupile eelneval intervjuul ja leiame lahenduse. Makse saajaks märkida EEL Konsistoorium,  konto nr EE811010220226191220, selgitusse EELK Perekeskus ”Mehed päriselt”  ja osaleja nimi.

mehedpariselttartu-1mehedpariselttallinn


“Suhe isaga on oluline maailmapildi, isiksuse ja elujulguse kujundaja nii poiste kui ka tüdrukute jaoks.”

14261989_a0ndtuuj56Suhe isaga on oluline maailmapildi, isiksuse ja elujulguse kujundaja nii poiste kui ka tüdrukute jaoks. Eesti ühiskond ootabki praegu isasid piltlikult öeldes kodudesse tagasi, ütleb suhtekoolitaja ja konverentsi „Miks isa pole tähtis mees?“ korraldaja Kaia Kapsta-Forrester.

„Maailma selgitamine, maailma tõlgendamine, julgus olla ise, julgus asju ette võtta, julgus uskuda iseendasse antakse meile väga suuresti suhtest isaga. Poistele annavad isad mudeli ja kujundi kui meestest, kes on teiste suhtes vastutustundlikud ja hoolivad; kes kaitsevad oma armastatuid ilma, et nad liigselt kontrolliksid,“ rääkis Kapsta-Forrester Vikerraadio saates „Uudis+“.

Isa ei ole tema hinnangul siiski eeskuju ainult poistele.

„Isa eeskuju on väga võimas ka tüdrukule – kui mudel sellest, kuidas üks mees hoiab ja väärtustab seda väikest tüdrukut. Selle mudeli põhjal on tüdruk hiljem võimeline oma romantilistes suhetes tegema häid ja terveid valikuid. Kui suhe isaga on natuke keerulisem, siis see tüdruk võib sattuda sarnastesse mustritesse oma järgmistes suhetes.“

Isa rolli ei nähta Kapsta-Forresteri sõnul tänapäeval ainult varustaja või majandusliku üksusena.

„Isale on asetatud tunduvalt rohkem ootusi. Kui nüüd natuke ajas tagasi minna, siis pereuurijad on väitnud, et isal pole sugugi alati olnud selline roll, et ta on kusagil eemal ja ainult varustab peret. Isal on olnud aktiivsem osa kodus ja laste arengus ka sajandeid tagasi, kui oli selline kogukond, kus lapsed veetsid päev-päevalt aega isade kõrval. Isad, tehes oma töid, olid need inimesed, kes õpetasid lapsi maailma mõistma.

Siis juhtus nii, et isad läksid mujale tööle, lapsed jäid emaga ja ema võttis selle funktsiooni üle. Pikka aega on isad olnud eemalolevad, n-ö perifeersed ja nüüd me ootame isasid n-ö koju tagasi. Et nad osaleksid, võtaksid osa laste kasvatamisest ja et nad ka isade ja meestena inimeseks olemise mõõdet ka sügavamal tasandil – seda, mida ema võib-olla ei oska näha või märgata,“ rääkis Kapsta-Forrester.

Hea isa on tema hinnangul kohal ja avatud, jagab enda raskusi ja tunnistan ka enda eksimusi. Ta usub, et ideaalis tahaksid kõik olla head ja täisväärtuslikud inimesed. Iseasi on see, kas me oskame.

„See on väga võimas, kui üks isa on võimeline tunnistama oma lastele „vabandust, ma panin siinkohal natukene mööda. Andke mulle andeks.“

Viide: http://uudised.err.ee/v/eesti/398097e2-3407-4d24-963e-7a113eeea81a/suhtekoolitaja-suhe-isaga-maarab-suuresti-inimeste-enesehinnangu

 


Kas lapsi võib üksi koju jätta?

Õiguskantsleri Kantselei, 19.02.2016

Õiguskantsleri nõunikud andsid vastuse lapsevanema selgitustaotlusele, milles küsiti, kas laps võib ajutiselt üksi koju jääda.

Õigusnormidega ei ole võimalik ammendavalt reguleerida kõiki elus ette tulevaid olukordi. Samuti ei ole mõistlik seadusega üheselt määratleda, mis vanuses last võib üksi koju jätta. Paratamatult peab selliseid küsimusi otsustama juhtumipõhiselt ning sõltuvalt konkreetse lapse küpsusastmest ja sõltuvalt asjaoludest.

Kuigi seaduses ei ole sätestatud vanusepiiri, millest alates võiks last ajutiselt üksi koju jätta, on siiski mõned seadusest tulenevad vanusepiirid, mis seonduvad lapse iseseisvuse ja iseotsustusõigusega ning mis aitavad mõtestada lapse iseseisvumise tähendust.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on koolikohustuslik laps, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Üldreeglina peaks laps saama koolis käia iseseisvalt, vanemate abita. See võib tähendada paratamatult ka üksinda koju saabumist ja üksinda kodus viibimist kuni vanemate koju jõudmiseni, kuna tavaliselt lõpeb koolipäev enne vanemate tööpäeva lõppu. Kooliküpsus seondub ka iseseisva tegutsemise oskusega. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kirjeldab, millised enesekohased oskused peaksid õppe- ja kasvatustegevuse tulemusena olema 6-7 aastasel lapsel. Nimetatud sätte järgi tegutseb 6-7 aastane laps iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest; teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda; saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused. Seega on lapse kooliküpsus otseselt seotud sellega, kas laps on võimeline teatud määral iseseisvalt tegutsema.

Ka laste ja täiskasvanute enda hoiakud selles, kui vanalt võib last üksi koju jätta, ühtivad eelkirjeldatud käsitlusega. „Lapse õiguste ja vanemluse monitooringu“läbiviimisel küsiti lastelt ja täiskasvanutelt, mis vanuses on lapsed valmis selleks, et jääda paariks tunniks üksi koju. Laste küsitluses leidsid kõik kolm küsitletud laste vanusegruppi, et laps on selleks valmis keskmiselt 7-aastaselt. Täiskasvanute küsitluses vastasid täiskasvanud samale küsimusele, et laps on valmis paariks tunniks üksi koju jääma keskmiselt 8 aastaselt.

Riigikohus on oma 10.10.2014 otsuses vanema hoolsuskohustuse ulatust analüüsides märkinud järgmist: „…vanema kohustus näha ette ja ennetada lapse käitumisest talle endale lähtuvaid ohte sõltub lapse võimest tajuda ja hinnata nii välismaailma tingimusi kui ka omaenda võimeid. Seejuures tuleb arvestada, et normaalse arenguga lapse vaimne võimekus kasvab aja jooksul järk-järgult, kuni laps omandab võime iseseisvalt oma käitumise riske hinnata ja sellest lähtuvalt tegutsemisotsuse vastu võtta. […] Hindamaks kas, millistes olukordades ja millisel määral on konkreetne laps suuteline ümbritsevast maailmast ja omaenese võimetest aru saama, tuleb lähtuda tema senisest käitumisest. Näiteks juhul, kui laps on varem vanema korraldusi üldjoontes järginud ja korduvalt edukalt üksinda kodus olnud, pole vanemal objektiivset alust kodust lahkudes karta, et sel konkreetsel korral kõik nii hästi ei lähe. Kui laps on varem aga vanema keeldudest üle astunud või kui kodune keskkond on mingil põhjusel tavapärasest ohtlikum, võib vanemal olla kohustus astuda lapse elu ja tervise kaitsmiseks täiendavaid samme.“ Samuti leidis Riigikohus, et 7-aastase lapse ajutiselt üksinda kodusesse keskkonda jätmine on sotsiaalselt adekvaatne tegu. Eeltoodud järeldust tuleb aga lugeda koos Riigikohtu eelneva selgitusega, ehk et konkreetse lapse suhtes üksi koju jätmise otsuse langetamisel eeldab vanema hoolsuskohustus seda, et vanem hindab, kas ka tema lapse puhul saab sellest üldreeglist lähtuda või esineb tema lapse puhul asjaolusid, mis nõuavad tavapärasest suuremat järelevalvet lapse üle.

Vastavalt perekonnaseadusele on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab muuhulgas õigust otsustada lapsega seotud asju. Tulenevalt eeltoodust langetab kõiki lapsesse puutuvaid otsuseid lapsevanem, kes seejuures peab lähtuma lapse parimatest huvidest. Nii võib lapsevanem otsustada ka seda, kas laps võib ajutiselt üksi koju jääda. Iga sellise otsuse langetamisel peab lapsevanem hindama oma lapse küpsust ja individuaalseid eripärasid. Lapsevanem peab kaaluma, kas lapse üksi koju jätmine on turvaline ning lapse parimates huvides.

Viide: http://oiguskantsler.ee/et/kas-lapsi-voib-uksi-koju-jatta


UUS LKS ja mõtlema panev lugu kehalisest karistamisest Astrid Lindgreni 1978. a. tänukõnest:

Mõtlema panev lugu kehalisest karistamisest Astrid Lindgreni 1978. a. tänukõnest:

Pärast suurt pahandust ütles ema oma lapsele, et mingu nüüd ja otsigu endale ise vits. Laps oli kaua ära ning kui tagasi jõudis oli ta pisaraist märg. Ta ütles: “Ema, ma ei leidnud vitsa, aga ma leidsin kivi, millega võid minu pihta visata.”

Siis ema mõistis, millisena oli olukord tundunud lapse vaatenurgast: kui mu ema tahab mulle haiget teha, siis ei ole mingit vahet, kuidas ta seda teeb, ta võis seda sama hästi kiviga teha.

Ema võttis poja sülle ja nad mõlemad nutsid. Ema pani selle kivi kööki riiulile, meenutamaks talle, et vägivald saab alguse lastetoast ning kui me ei suuda näha olukordi lapse vaaterurgast, võime me neile õpetada hoopis midagi muud, kui ise arvame õpetavat.

Pilt: Bragolini “Nutvad lapsed”

Tänavu 1. jaanuarist jõustunud uus lastekaitseseadus keelab laste kehalise karistamise, sh tutistamise, laksu andmise, raputamise, tõukamise. Kampaania julgustab küsima abi juhul, kui endal napib oskusi ja teadmisi. „Iga laps peaks saama kasvada turvaliselt oma perekonna juures. Seepärast on oluline, et peredele oleks tagatud vajalikud ennetus- ja tugisüsteemid,“ sõnas Tsahkna.

Lastekaitseseaduse kohaselt on kõigil inimestel, kellel on teavet abivajavast lapsest, kohustus viivitamata teavitada sellest kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat või lasteabi telefoni numbril 116 111. Lasteabi telefonile antud info jõuab sealt kiiresti õigete spetsialistideni ning lastele ja nendega seotud inimestele on tagatud esmane sotsiaalne nõustamine, vajadusel ka kriisinõustamine.

Eesti, vene ja vajadusel inglise keeles nõustamist pakkuv lasteabi telefon töötab ööpäevaringselt ning on helistajatele tasuta, soovi korral võib pöördumine jääda anonüümseks. Lasteabi nõustajatega saab lisaks telefonile ühendust võtta ka kodulehel www.lasteabi.ee.

Üle-eestiline kampaania „Karistamine ei kasvata“ kestab 22. maini.
Vaata lisa: www.lasteabi.ee, https://www.facebook.com/lasteabi/