Category Archives: perekonnaõigus

Laste kaasamine otsustamisse – Õnneli Matt

Lapsed on meie ühiskonna alustala, grund ja tulevik, seejuures: Lapsed on õnnis ja üürike kohustus, mitte omand.” (Dr D. Hewson).

Bragolini "Nutvad lapsed"

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 3 järgi tuleb alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid, see tuleneb ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikli 3 punktist 1, mis sätestab, et igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Seega tuleb lapse huvide parima kaitse printsiipi pidada tähtsaimaks laste õiguste alaseks põhimõtteks ning kõik ülejäänud normid peavad sellele tuginema ning kõigil tuleb sellest lähtuda.

Lapse parimates huvides on õiguslik üldpõhimõte, mille kohaselt piiratakse täiskasvanute (vanemad, ametiisikud, õpetajad, arstid, kohtunikud jt) mõjuvõimu laste üle. Põhimõte tugineb asjaolul, et täiskasvanud võtavad ainult oma positsiooni tõttu laste nimel vastu otsuseid, kuna lastel puudub kogemus ja olukorra hindamise võime. Zermatteni arvamuse kohaselt peab parima huvi põhimõte järgima iga lapse olulisust arvamust omava isiksusena ning lapse huve ei tohi samastada lapsevanema vajaduste ja huvidega.[1]

Parima huvi printsiip peab kindlasti järgima lapse elu lühiajalist, keskmist ja pikaajalist perspektiivi – meeles pidades lapse õiguste konventsiooni ülemaailmsust ning tõlgendust, mis ei ole sõltuv kultuurist või teisi konventsioonis sätestatud õigusi eirav.[2] Konventsiooni aluspõhimõtete kohaselt on laps autonoomne ja aktiivne õiguste kandja, olenemata oma vanusest. Lapsel on õigus oma seisukohale igas teda puudutavas küsimuses ning õigus ärakuulamisele ja arvesse võtmisele lähtuvalt tema east ja küpsusest.[3]

ÜRO Lapse õiguste konventsiooni osalisriigid peavad seadma eesmärgiks tagada lapsele tema heaoluks vajalik kaitse ja hooldus, arvestades tema vanemate, seaduslike hooldajate või teiste tema eest seaduslikult vastutavate isikute õigusi ja kohustusi ning võtma vastu selleks vastavaid seadusandlikke- ja administratiivmeetmeid (LÕK art 3 punkt 2).[4] Lapse parimate huvidega arvestamise põhimõte nõuab, et lapsi otseselt või kaudselt puudutavates ettevõtmistes ja otsustes arvestatakse kas konkreetse lapse või üldisemalt laste huvide ja vajadustega.[5]

Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseadusest on Eesti riik demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Me kõik omame õiguseid, millega kaasnevad ka kohustused, mille eesmärgiks on eelkõige tagada meie turvalisus. Üheks paljudest õigustest on otsustusõigus, mis kuulub ka alla 18-aastasele lapsele. Nagu paljude teiste asjadega elus, ei saa ka laps teha otsuseid ainult enda vaatenurga järgi ning tihti on nii, et noore valikud ei ole kooskõlas vanema otsustega, mis omakorda peavad lähtuma vanema hooldusõigusest ja -kohustusest.

Teatud vanuses hakkab vanemate autoriteet lastele vastu ning tekivad esimesed tõsiseltvõetavamad konfliktid, mille käigus noored näevad, et nad on piisavalt otsustusvõimelised ja teadlikud enda õiguste kasutamiseks. Uuringute kohaselt on mõned noored nördinud, et neil puuduvad igasugused volitused, kuigi näiliselt on neile justkui antud õigus arvamust avaldada.[6]

Laste ja noorte kaasamist siseriiklikul tasandil toonitab Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud Laste ja perede arengukava 2012-2020.[7] Mitmes aktis käib esineb termin “arvamuse avaldamine”, kuid tegelikult ja otseselt õigust otsuste läbi viimiseks ei ole kusagil antud. Näiliselt võttes, võib noor minna Toompeale enda arvamust avaldama, aga selle arvesse võtmine “suurte inimeste” poolt ei ole siiski kuidagi moodi noore iseotsustamine.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni aluspõhimõtete kohaselt on laps autonoomne ja aktiivne õiguste kandja, olenemata oma vanusest. Lapsel on õigus oma seisukohale igas teda puudutavas küsimuses ning õigus ärakuulamisele ja arvesse võtmisele lähtuvalt tema east ja küpsusest. 4 Tegelikult on võimalik mõista ka mitte veel rääkima hakanud ja ka kõnevõimetu lapse arvamust.

Euroopa Komisjoni uuringust selgus laste rahulolematus kohtus nende õiguste ignoreerimise kohta. Näide: „Kui mu vanemad lahutasid, oli hulganisti inimesi, kes tegid otsuse „minu huvides”. Keegi ei küsinud nõu minult. Mind pandi fakti ette ja ma pidin nõustuma otsustega, mis tehti minu eest. Ma ei ole loll ega võimetu omama enda arvamustolukorra kohta.” (Luksemburg, poiss) 4

Lähtuvalt enda kogemustest näen, et laste kaasamist praktiseeritakse väga vähe ja kui üldse, siis enamasti puudulikult. Probleemne koht on vanemliku kontrolli ning hooldusõiguse ja -kohustuse vaheline õhuke piir ning vastutuse jagunemine lapse, lapsevanema, riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Ei saa ega tohi pugeda laste mõistmatuse või teadmatuse taha, vaid parandada tuleb lastele ning lapsevanematele pakutavate teenuste ja teabe kvaliteeti, arusaadavust ja kättesaadavust ning lastega tegelevate spetsialistide professionaalsust.

jurist Õnneli Matt ning lepitaja (superviseeritav)

[1] Zermatten, J. (2010). The Best Interests of the Child. Literal Analysis, Function and Implementation. Working Report, lk 6-7. [http://www.childsrights.org/html/documents/wr/wr_best_interest_child09.pdf].

[2] ÜRO lapse õiguste konventsioon, 26. september 1991. a. – RT II 1996, 16, 56. Lapse õiguste konventsioon netileheküljel: https://www.riigiteataja.ee/akt/24016

[3] Ennew, J. (2005). Prisoners of Childhood: Orphans and Economic Dependency. – J.Qvortrup (Ed.), Studies in Modern Childhood: Society, Agency, Culture. London: Palgrave Macmillan.; Milner, J., O’Byrne, P. (2009). Assessment in Social Work. New York: Palgrave Macmillan.

[4] Euroopa Komisjoni uuring netileheküljel: http://ec.europa.eu/justice/fundamental-rights/files/rights-of-the-child_et.pdf.

[5] Laste ja perede arengukava sotsiaalministeeriumi koduleheküljel: http://www.sm.ee/et/lapsed-ja-pered-0.


Juristi leid. Siit on oodata midagi põnevat

Jurist Õnneli Matt avastas oma tavapärasel hiljutise Riigikohtu praktika analüüsimisel alloleva Riigikohtu teabe, mille ja st PKS § 143 vrs § 145 Riigikohtupoolsest analüüsimisest loodab ta saada laste hooldusõiguse maastikule midagi uut ja põnevat. Nende §-ide vastuolud ja tõlgendamise probleemid on juba ammu aktuaalsed, kuid vajame oma töös ka Riigikohtu suuniseid ja lahendeid (ka lahendusi). Jurist nendib, et viimasel ajal on tekkinud mulje nagu suhtlus- ja hooldusõiguse teema poleks enam üldse Riigikohtu menetlemist ja sellega selgust väärt. Õnneli Matt soovib riigikohtunikele ja Riigikohtu juristidele eelkõige allolevas menetluses, kuid ka üleüldse lennukaid mõtteiIMG_20170620_1839596[6344]d,”kastist välja” ja “kasti alla” vaatamist ning laste parimates huvides lahendusi, selle kõige juures muidugi ka palju jaksu energiat ja edu! Loodame Teie peale!
R I I G I K O H U S TSIVIILKOLLEEGIUM
20.06.2018 Menetluslik teade kinnises menetluses
Lükata asja läbivaatamine edasi ja anda asi lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Asja läbivaatamisel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused perekonnaseaduse (PKS) § 143 ja § 145 tõlgendamisel. Seetõttu otsustas kolleegium lükata asja läbivaatamise edasi ja anda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 18 lg 2 esimese lause alusel asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
Suhtlusõigus

Loe ja mõtle isa ka kaasa perekonnaseadus § 143 versus § 145

PKS § 143. Lapsega suhtlemise õigus

(1) Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

 (2) Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik.

 (21) Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

 (3) Lapse huvides võib kohus piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise.

 (31) Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Kui kolmas isik on valla- või linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, määrab valla- või linnavalitsus või juriidiline isik seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku.

 (4) Kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist.

 (5) Kohus võib käesolevas paragrahvis nimetatud meetmeid rakendada ka omal algatusel.

§ 145.  Lahus elavate vanemate otsustusõigus

 (1) Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.

 (2) Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta.

 (3) Kui laps viibib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem.

 (4) Hooldusõiguseta vanemal on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel. Lapse huvides võib kohus hooldusõiguseta vanema otsustusõigust piirata.
[RT I, 29.06.2014, 3 – jõust. 09.07.2014]


Elatise otsus käes, aga raha ei ikka?

On üldteada, et kohus ei anna raha, kohus teeb otsuse, mis on täitedokument, millega saate pöörduda täituri poole täitemenetluse algatamiseks.

Vajate abi dokumentide täitmisel, õigesse kohta esitamisel? Täidame ja koondame Teile täitemenetluseks vajalikud dokumendid ning edastame pädevale täiturile täitmiseks ning elatisabi taotluse elatisabi saamiseks. Kõik saab tehtud tunniga.

Ära jäta lapsele mõistetud õigusi sahtlisse tolmuma.

 

 


Lapse küsitlemise käsiraamat

child-in-court Justiitsministeeriumis esitleti „Lapse küsitlemise käsiraamatut“, mis on mõeldud kõigile lastega kokku puutuvatele spetsialistidele, kel on vaja lastega keerukatel teemadel vestelda. Raamatut esitlesid selle autorid Anneli Liivamägi-Hitrov ja Kristjan Kask. Raamat aitab paremini mõista lapse vajadusi ja väljendusviise, mõeldes eelkõige lapse turvalisusele.

Raamatuga saab tutvuda ka veebis: http://www.kriminaalpoliitika.ee/lapsekysitlemisekasiraamat


Lapse õiguste kuu erinumber


Praktikant Inga kokkuvõte juristi praktikast ÕIGUSNÕU-s

i-kab-uld-img_5012


Elatise kiirmenetlus 2=1 hinnaga

Seoses külma saabumisega ja ajakohastatud elatise kiirmenetluse ning 1.01.2017. jõustuva uue elatisabi süsteemiga teeme Teile pakkumise saada 2 elatise kiirmenetlust 1 hinnaga.

  1. jaanuar 2017 käivitub uus elatisabiskeem, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine, kuni saja euro suurune elatisraha. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja. Selleks aga peab Teil olema jõustunud kohtuotsus elatise kohustuse kohta ning selle täitmine kohtutäituri juures.

Elatis on ettenähtud lapsele, see on tema õigus elatist saada ja vanema kohustus teda ülalpidada. Vanema poolt lapsele elatise mittenõudmine on  hooldusõiguse ja -kohustuste rikkumine nagu ka ülalpidamiskohustuse mittetäitmine.

Loomulikult on parim, kui vanemad saavad omavahel kokkuleppele ja tasuvad elatist kohtuvälise kokkuleppe alusel, kuid kui kompromissi ei saavutata, tuleb kasutada kohtu abi.

wp_20161018_09_55_31_pro

Elatisabi seadus kaotab kehtivuse 31.12.2016 seoses perehüvitiste seaduse jõustumisega 01.01.2017 ning luuakse kaks elatisabi liiki – kohtumenetlusaegne elatisabi ja täitemenetlusaegne elatisabi.

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. Uue elatisabiskeemi kohaselt makstakse kohtumenetluse ajal elatisabi senise 90 päeva asemel 150 päeva ning elatisabi päevamäära asemel makstakse elatisabi 100 eurot kuus lapse kohta.

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale elatist väljamõistva kohtulahendi alusel. Täitemenetlusaegse elatisabiga tagatakse lapsele igakuine ülalpidamine kuni 100 euro ulatuses. See tähendab, et kui kohtuotsusega lapsele välja mõistetud elatis on väiksem kui 100 eurot kuus, makstakse ka elatisabi vastavalt kohtuotsusega mõistetud summale. Kui välja mõistetud elatis on suurem kui 100 eurot kuus, maksab riik elatist 100 euro ulatuses.


Tõusis elatise kiirmenetluse max määr

Aastaid oli elatise kiirmenetlusena väljamõistetava elatise maksimummäär 200 eurot, kuid praeguseks on Eestis miinimum elatis 215 eurot.

01.08.2016 jõustus tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatus, mis puudutab maksekäsu kiirmenetluse elatise nõude piirmäära. Kuni 01.01.2017 on maksekäsu kiirmenetluses väljanõutava elatise maksimummäär on 322,5 eurot. %d0%b4%d0%b5%d1%82%d0%b8-%d0%b8-%d0%b1%d0%b8%d0%b7%d0%bd%d0%b5%d1%81_7-%d0%bf%d0%be%d0%bb%d0%be%d1%81%d0%b0


Vene keeles elatise kättesaamisest välisriigis (video ja artikkel)

Intervjuu Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse nõunikuga Haldi Koit:

http://etvpluss.err.ee/v/meelelahutus/kofe_pluss/videod/8cc79190-bdd8-4ab5-b50e-3b4109b4aa37/rubrika-de-yure-s-erikoy-sholler-kak-poluchit-alimenty-iz-za-rubezha

Рубрика “Де-юре” с Эрикой Шоллер. Как получить алименты из-за рубежа

В прошлом выпуске рубрики “Де-юре” юрист Эрика Шоллер затронула тему взыскания алиментов. В продолжение этой непростой темы ведущая рубрики попыталась разобраться в том, как получить алименты от человека, который живет за границей.

“Первое что необходимо — это вступившее в силу решение суда. Без него ничего нельзя даже начать. Если решение суда уже имеется, то тогда можно обратиться в тот же самый суд и сообщить, что принятое судебное решение необходимо отправить в другую страну. В суде знают, какие документы нужно будет дополнительно собрать”, — рассказала советник Министерства юстиции Хальди Коит о том, как необходимо начать процедуру взыскания алиментов.

“После того, как документы собраны, нужно написать заявление и составить расчет задолженности по состоянию на сегодняшний день. И все это затем отправить в Министерство юстиции”, — добавила чиновник.

Форма заявления, образец сметы задолженности, а также подробные инструкции имеются на портале Jurist aitab. Информация есть в том числе и на русском языке.

После того, как все необходимые формальности будут соблюдены, Министерство юстиции Эстонии свяжется с компетентным органом того государства, в котором проживает должник по алиментам. Затем дело будет рассмотрено местным судом для того, чтобы убедиться, что соблюдаются права всех заинтересованных сторон. После этого решение суда будет перенаправлено в соответствующую организацию для исполнения — чиновники выяснят, каков доход у должника, каким имуществом он обладает, а также есть ли у него недвижимость.

При этом родитель, взыскивающий алименты, может напрямую обратиться к судебному исполнителю другого государства, однако ему потребуется сертификат, который выдает эстонский суд. Кроме того, в государствах Европы долг можно взыскать за период не ранее 2011 года.

По словам Хальди Коит, формальное судопроизводство по алиментам в суде другого государства может занять от полугода до года, а после того как дело будет передано судебному исполнителю, может пройти еще от трех до шести месяцев до тех пор, как от должника начнут поступать хоть какие-то деньги.

“Ускорить этот процесс никак нельзя. Следует запастись терпением”, — отметила Коит.

Чиновник подчеркнула, что очень многие жители Эстонии пытаются взыскать алименты только в самом крайнем случае, когда финансовое положение становится тяжелым. А когда выясняется, что для получения алиментов может потребоваться год-два, наступает разочарование.

“Чем быстрее вы запустите процесс, чем быстрее начнете, тем быстрее получите желаемый результат”, — заявила Коит.

Большинство требований по алиментам из Эстонии направлены в Финляндию, затем следуют Великобритания, Швеция и Норвегия. Есть требования по алиментам и к людям, проживающим в России, однако здесь дело обстоит немного сложнее. Министерство юстиции Эстонии не может напрямую передать необходимые бумаги судебному исполнителю в РФ. Этим жителю Эстонии придется заниматься самостоятельно.


Programm meestele lähisuhte vägivallast

depressed-390938_960_720Programmi on  oodatud osalema  täisealised mehed, kellel on tahe ja julgus, et osaleda aruteludes, kus jagada ausalt kogemusi lähisuhtes toimunud vägivallast, õppida mõistma enda ja ka lähedaste tundeid ning käitumist, mõista miks olen vahel kurb, vihane ja jõuetu, saada teada, mis on hea suhte aluseks ja millisel kujul selles hästi hakkama, saada saavutada teadlik ja austav kontakt endaga ja oma lähedastega

EELK Perekeskus jätkab programmiga, mille infot võite julgelt jagada ja see on järgmine:

Sisemise kindluse programm “Mehed päriselt” on neljakuuline programm, mille käigus mehed saavad teada  oma  tunnete ja pingete  põhjustest ning õpivad nendega igapäevaselt toime tulema.

Programmis osalemine annab praktilised oskused ja teadmised, et julgeda olla aus iseenda vastu ja osata ennast analüüsida, mõista ennast ja oma tundeid, saada aru, miks mind vahel ei mõisteta osata toime tulla keeruliste olukordadega, julgeda olla armastav ja hooliv mees, isa, sõber, kolleeg jne elada vägivallatut ja turvalist elu.  Pakume programmis osalemist täisealistele meestele, kes soovivad teha tööd oma emotsionaalse tasakaalukuse, enesekindluse, empaatiavõime ja paarisuhteoskustega, et elada vägivallast vaba elu. Osalejate arv grupis on maksimaalselt 10 inimest.

Uued  grupid alustavad sügisel:

Tallinnas

Alates 21.septembrist kuni 14.detsembrini 2016 toimuvad  kohtumised iga kolmapäev kella 18.00 -20.00  EELK Perekeskuse ruumides Lastekodu 6a Tallinnas.

Läbiviijad: Renee Nahkur, Meeste Kriisikeskuse juhataja  ja Pille Kolosov, EELK perekeskuse nõustaja

Registreerimine:  12.septembrini e-postil info@perekeskus.eu. Märkida nimi, koduvald, telefon ja e-post. Kõigi registreerunutega tehakse enne grupitöö algust  intervjuu.

Tartus

Alates 30.septembrist kuni 30.detsembrini 2016 toimuvad kohtumised iga reede kella 18.30-21.30, EELK Perekeskuse ruumides Õpetaja 5 Tartus.

Läbiviijad: Anton Aunma, psühhoterapeut ja Signe Uustal, EELK perekeskuse nõustaja

Registreerimine:  26.septembrini e-postil tartu@perekeskus.eu. Märkida nimi, koduvald, telefon ja e-post. Kõigi registreerunutega tehakse enne grupitöö algust intervjuu.

Töökeel: eesti keel.

Osalustasu: 25 eurot tasuda enne algust. Kui osalustasu jääb vähekindlustatuse tõttu takistuseks, palun räägi sellest grupile eelneval intervjuul ja leiame lahenduse. Makse saajaks märkida EEL Konsistoorium,  konto nr EE811010220226191220, selgitusse EELK Perekeskus ”Mehed päriselt”  ja osaleja nimi.

mehedpariselttartu-1mehedpariselttallinn


Õigusala praktika sooritamisest

Meil on juba mitu praktikanti sooritanud edukalt oma õigusalase praktika. Praktikante on olnud nii rakenduskõrghariduse-, bakalaeuruse- kui ka magistriõppest. Praktikandid on saanud lisaks tugevale ning seejuures meeldivale praktikale ka toetava juhendaja lõputööks. Praktikandid on näinud reaalseid inimesi nende reaalsete muredega ja saanud leida neile lahendusi, kohtuistungeid, millele ehk muidu ei pääseks ja osalenud suurepärastel koolitustel.108fcbc25bd20005ce7ff97de28eb150
FB-st  on leitav Triinu arvamus praktikast ÕIGUSNÕU-s
ja büroos on võimalik tutvuda ka teiste praktikaaruannetega.
Panen südamele, et juhendajad ei jõua korraga mitut praktikanti juhendada ning praktikaaja saabudes laekub meile palju sooviavaldusi. Seega, kes ees, sel eelis!

“Suhe isaga on oluline maailmapildi, isiksuse ja elujulguse kujundaja nii poiste kui ka tüdrukute jaoks.”

14261989_a0ndtuuj56Suhe isaga on oluline maailmapildi, isiksuse ja elujulguse kujundaja nii poiste kui ka tüdrukute jaoks. Eesti ühiskond ootabki praegu isasid piltlikult öeldes kodudesse tagasi, ütleb suhtekoolitaja ja konverentsi „Miks isa pole tähtis mees?“ korraldaja Kaia Kapsta-Forrester.

„Maailma selgitamine, maailma tõlgendamine, julgus olla ise, julgus asju ette võtta, julgus uskuda iseendasse antakse meile väga suuresti suhtest isaga. Poistele annavad isad mudeli ja kujundi kui meestest, kes on teiste suhtes vastutustundlikud ja hoolivad; kes kaitsevad oma armastatuid ilma, et nad liigselt kontrolliksid,“ rääkis Kapsta-Forrester Vikerraadio saates „Uudis+“.

Isa ei ole tema hinnangul siiski eeskuju ainult poistele.

„Isa eeskuju on väga võimas ka tüdrukule – kui mudel sellest, kuidas üks mees hoiab ja väärtustab seda väikest tüdrukut. Selle mudeli põhjal on tüdruk hiljem võimeline oma romantilistes suhetes tegema häid ja terveid valikuid. Kui suhe isaga on natuke keerulisem, siis see tüdruk võib sattuda sarnastesse mustritesse oma järgmistes suhetes.“

Isa rolli ei nähta Kapsta-Forresteri sõnul tänapäeval ainult varustaja või majandusliku üksusena.

„Isale on asetatud tunduvalt rohkem ootusi. Kui nüüd natuke ajas tagasi minna, siis pereuurijad on väitnud, et isal pole sugugi alati olnud selline roll, et ta on kusagil eemal ja ainult varustab peret. Isal on olnud aktiivsem osa kodus ja laste arengus ka sajandeid tagasi, kui oli selline kogukond, kus lapsed veetsid päev-päevalt aega isade kõrval. Isad, tehes oma töid, olid need inimesed, kes õpetasid lapsi maailma mõistma.

Siis juhtus nii, et isad läksid mujale tööle, lapsed jäid emaga ja ema võttis selle funktsiooni üle. Pikka aega on isad olnud eemalolevad, n-ö perifeersed ja nüüd me ootame isasid n-ö koju tagasi. Et nad osaleksid, võtaksid osa laste kasvatamisest ja et nad ka isade ja meestena inimeseks olemise mõõdet ka sügavamal tasandil – seda, mida ema võib-olla ei oska näha või märgata,“ rääkis Kapsta-Forrester.

Hea isa on tema hinnangul kohal ja avatud, jagab enda raskusi ja tunnistan ka enda eksimusi. Ta usub, et ideaalis tahaksid kõik olla head ja täisväärtuslikud inimesed. Iseasi on see, kas me oskame.

„See on väga võimas, kui üks isa on võimeline tunnistama oma lastele „vabandust, ma panin siinkohal natukene mööda. Andke mulle andeks.“

Viide: http://uudised.err.ee/v/eesti/398097e2-3407-4d24-963e-7a113eeea81a/suhtekoolitaja-suhe-isaga-maarab-suuresti-inimeste-enesehinnangu