Category Archives: tahtlik rikkumine

Juristi leid. Siit on oodata midagi põnevat

Jurist Õnneli Matt avastas oma tavapärasel hiljutise Riigikohtu praktika analüüsimisel alloleva Riigikohtu teabe, mille ja st PKS § 143 vrs § 145 Riigikohtupoolsest analüüsimisest loodab ta saada laste hooldusõiguse maastikule midagi uut ja põnevat. Nende §-ide vastuolud ja tõlgendamise probleemid on juba ammu aktuaalsed, kuid vajame oma töös ka Riigikohtu suuniseid ja lahendeid (ka lahendusi). Jurist nendib, et viimasel ajal on tekkinud mulje nagu suhtlus- ja hooldusõiguse teema poleks enam üldse Riigikohtu menetlemist ja sellega selgust väärt. Õnneli Matt soovib riigikohtunikele ja Riigikohtu juristidele eelkõige allolevas menetluses, kuid ka üleüldse lennukaid mõtteiIMG_20170620_1839596[6344]d,”kastist välja” ja “kasti alla” vaatamist ning laste parimates huvides lahendusi, selle kõige juures muidugi ka palju jaksu energiat ja edu! Loodame Teie peale!
R I I G I K O H U S TSIVIILKOLLEEGIUM
20.06.2018 Menetluslik teade kinnises menetluses
Lükata asja läbivaatamine edasi ja anda asi lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Asja läbivaatamisel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused perekonnaseaduse (PKS) § 143 ja § 145 tõlgendamisel. Seetõttu otsustas kolleegium lükata asja läbivaatamise edasi ja anda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 18 lg 2 esimese lause alusel asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
Suhtlusõigus

Loe ja mõtle isa ka kaasa perekonnaseadus § 143 versus § 145

PKS § 143. Lapsega suhtlemise õigus

(1) Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

 (2) Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik.

 (21) Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

 (3) Lapse huvides võib kohus piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise.

 (31) Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Kui kolmas isik on valla- või linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, määrab valla- või linnavalitsus või juriidiline isik seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku.

 (4) Kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist.

 (5) Kohus võib käesolevas paragrahvis nimetatud meetmeid rakendada ka omal algatusel.

§ 145.  Lahus elavate vanemate otsustusõigus

 (1) Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.

 (2) Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta.

 (3) Kui laps viibib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem.

 (4) Hooldusõiguseta vanemal on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel. Lapse huvides võib kohus hooldusõiguseta vanema otsustusõigust piirata.
[RT I, 29.06.2014, 3 – jõust. 09.07.2014]

Advertisements

Programm meestele lähisuhte vägivallast

depressed-390938_960_720Programmi on  oodatud osalema  täisealised mehed, kellel on tahe ja julgus, et osaleda aruteludes, kus jagada ausalt kogemusi lähisuhtes toimunud vägivallast, õppida mõistma enda ja ka lähedaste tundeid ning käitumist, mõista miks olen vahel kurb, vihane ja jõuetu, saada teada, mis on hea suhte aluseks ja millisel kujul selles hästi hakkama, saada saavutada teadlik ja austav kontakt endaga ja oma lähedastega

EELK Perekeskus jätkab programmiga, mille infot võite julgelt jagada ja see on järgmine:

Sisemise kindluse programm “Mehed päriselt” on neljakuuline programm, mille käigus mehed saavad teada  oma  tunnete ja pingete  põhjustest ning õpivad nendega igapäevaselt toime tulema.

Programmis osalemine annab praktilised oskused ja teadmised, et julgeda olla aus iseenda vastu ja osata ennast analüüsida, mõista ennast ja oma tundeid, saada aru, miks mind vahel ei mõisteta osata toime tulla keeruliste olukordadega, julgeda olla armastav ja hooliv mees, isa, sõber, kolleeg jne elada vägivallatut ja turvalist elu.  Pakume programmis osalemist täisealistele meestele, kes soovivad teha tööd oma emotsionaalse tasakaalukuse, enesekindluse, empaatiavõime ja paarisuhteoskustega, et elada vägivallast vaba elu. Osalejate arv grupis on maksimaalselt 10 inimest.

Uued  grupid alustavad sügisel:

Tallinnas

Alates 21.septembrist kuni 14.detsembrini 2016 toimuvad  kohtumised iga kolmapäev kella 18.00 -20.00  EELK Perekeskuse ruumides Lastekodu 6a Tallinnas.

Läbiviijad: Renee Nahkur, Meeste Kriisikeskuse juhataja  ja Pille Kolosov, EELK perekeskuse nõustaja

Registreerimine:  12.septembrini e-postil info@perekeskus.eu. Märkida nimi, koduvald, telefon ja e-post. Kõigi registreerunutega tehakse enne grupitöö algust  intervjuu.

Tartus

Alates 30.septembrist kuni 30.detsembrini 2016 toimuvad kohtumised iga reede kella 18.30-21.30, EELK Perekeskuse ruumides Õpetaja 5 Tartus.

Läbiviijad: Anton Aunma, psühhoterapeut ja Signe Uustal, EELK perekeskuse nõustaja

Registreerimine:  26.septembrini e-postil tartu@perekeskus.eu. Märkida nimi, koduvald, telefon ja e-post. Kõigi registreerunutega tehakse enne grupitöö algust intervjuu.

Töökeel: eesti keel.

Osalustasu: 25 eurot tasuda enne algust. Kui osalustasu jääb vähekindlustatuse tõttu takistuseks, palun räägi sellest grupile eelneval intervjuul ja leiame lahenduse. Makse saajaks märkida EEL Konsistoorium,  konto nr EE811010220226191220, selgitusse EELK Perekeskus ”Mehed päriselt”  ja osaleja nimi.

mehedpariselttartu-1mehedpariselttallinn


Kohus kuulutas Assar Pauluse ja tema kuritegeliku ühenduse 12 liikme kriminaalasjas otsuse

<

p style=”text-align:justify;”>Kohus kuulutas Assar Pauluse ja tema kuritegeliku ühenduse 12 liikme kriminaalasjas otsuse<!–
PDF
–> 

Harju Maakohus tunnistas Assar Pauluse (54) süüdi kuritegeliku ühenduse organiseerimises, ühendusega korduvas väljapressimises, dokumendi, pitsati ja plangi võltsimises ning kasutamises; Taago Voolu (27),  Jaanus Kivimaa (40), Ats Pärnaste (40), Rünno Kristjuhani (50) tunnistas kohus süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises ja ühendusega korduvas väljapressimises; Gennadi Starodubtsevi (45) ja German Svetšnikovi (44) kuritegelikku ühendusse kuulumises ja tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises; Ragnar Toomi (40) dokumendi, pitsati ja plangi võltsimises; Sivart Saarmanni (41), Erik Meieri (45), Virgo Raudsepa (43), OÜ Barbarossa Investi ja Capital Inkasso OÜ kuritegelikku ühendusse kuulumises.

Nende kuritegude toimepanemise eest mõistis kohus järgnevad karistused:

Assar Paulusele kuritegude eest kogumis liitkaristuseks seitsmeaastase vangistuse, mida arvestatakse alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 14. aprillist 2014.

Taago Voolule  kuritegude eest kogumis liitkaristuseks nelja aasta ja kolme kuu pikkuse vangistuse, mida arvestatakse alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 14.04.2014.

Jaanus Kivimaale  kuritegude kogumis liitkaristuseks kolmeaastase tingimisi vangistuse, millest lahutati  kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.-15.11.2013 ning vahi all viibitud aeg 14.04.2014 kuni 23.03.2015. Nii jääb Kivimaal kanda kahe aasta ja 19 päeva pikkune tingimisi vangistus kolmeaastase katseajaga. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast.

German Svetšnikovile kuritegude eest kogumis liitkaristuseks kolme aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistuse, mida arvestatakse alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 14.04.2014.

Ats Pärnastele kuritegude eest kogumis liitkaristuseks nelja ja poole aasta pikkuse vangistuse, millele liideti Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsusega mõistetud karistus.

Pärnaste liitkaristuseks jäi seitsmeaastane vangistus, millest loeti ära kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11. 12.02.2013, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kuue aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus, mida arvestatakse alates 25.05.2013.

Rünno Kristjuhanile kuritegude eest kogumis liitkaristuseks kolmeaastane tingimisi vangistus, millest loeti ära kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14. 16.04.2014, lugedes ärakandmata karistuseks kahe aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkune tingimisi vangistus  kolmeaastase katseajaga. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Virgo Raudsepale nelja-aastase vangistuse, millele liideti Tartu Ringkonnakohtu 16.12.2013 otsusega mõistetud karistus. Liitkaristuseks jäi kümne aasta ja kuue kuu pikkune vangistus, mida arvestatakse Raudsepa kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13.12.2011.

Sivart Saarmannile kolmeaastane tingimisi vangistus  kolmeaastase katseajaga. Katseaja kulgemist arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Harju Maakohtu 05.02.2014 otsusega Sivart Saarmannile mõistetud karistusele liideti eelmise otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa ja kohtuotsuste kogumis mõisteti karistuseks vangistus kolm aastat üheksa kuud ja 28 päeva, millise ärakandmiselt Sivart Saarmann vabastati tingimisi ennetähtaegselt Harju Maakohtu 19.01.2016 määrusega. See pööratakse seaduses sätestatud juhul täitmisele Harju Maakohtu 19.01.2016 määruses määratud tingimustel, jättes eelmärgitud määrusega määratud katseaja kulgema paralleelselt käesoleva otsusega määratud katseajaga.

Erik Meierile kolme aasta ja üheksa kuu pikkune vangistus, millest loetakse kantuks kinnipidamise aeg 14. 16.04.2014, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise kolme aasta, kaheksa kuu ja  27 päeva pikkune vangistus.

Gennadi Starodubtsevile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks kolme aasta ja üheksa kuu pikkune vangistus, millest loetakse kaetuks  kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14. 16.04.2014, lugedes karistuseks kolme aasta, kaheksa kuu ja 27 päeva pikkune vangistus.

Ragnar Toomile kolmekuulise tingimisi vangistuse üheaastase katseajaga.
Katseaja kulgemist arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest.

OÜ Barbarossa Investile rahalise karistuse 10 000 eurot tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Katseaja kulgemist arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Capital Inkasso OÜ-le rahalise karistuse 30 000 eurot tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Katseaja kulgemist arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdimõistetutelt konfiskeeritakse riigi omandisse:
Assar Pauluselt  20 000 eurot, mis on konfiskeerimise tagamiseks kantud  prokuratuuri tagatiste kontole.
Taago Voolult arestitud sõiduk BMW X5 koos signalisatsioonipuldiga ning läbiotsmisel leitud ja ära võetud sularaha 300 eurot.
Jaanus Kivimaalt arestitud 24 mündist koosnev mündikogu.
German Svetšnikovilt läbiotsimise käigus leitud püstoli TT numbriga DR08769 kasutuskõlbulik relvaraud. Relvaraud hävitatakse.
Rünno Kristjuhaniga seotud kolmandalt isikult konfiskeeritakse ka sõiduauto Volvo XC 70 koos signalisatsioonipuldi ja võtmega.
Gennadi Starodubtsevilt läbiotsimise käigus leitud kaheraudne sileraudne jahipüss TOZ-63, kaliiber 16, nr 38156; isevalmistatud revolver, kaliiber 5,6 mm (.22LR); isevalmistatud ühelasuline sulepeakujuline püstol, kaliiber 5,6 mm (.22LR); Mosini 1891 mudeli vintpüssi, kaliiber 7,62 mm, relvalukk. Need hävitatakse.

Süüdimõistetud peavad hüvitama menetluskulud.

Tänane kohtuotsus on vaidlustatav 15 päeva jooksul, kui on tegemist kriminaalmenetluse seadustiku sätete rikkumisega. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Viide: http://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/kohus-kuulutas-assar-pauluse-ja-tema-kuritegeliku-uhenduse-12-liikme


Aegumistähtaeg pikeneb tahtliku rikkumise korral

dec0520a991206e0b1f95887a7f5b16e

Asjaolud
Tallinna linn (hageja) esitas maakohtule hagi MTÜ X (kostja) vastu 51 768 euro 44 sendi saamiseks. Hagiavalduse kohaselt andis hageja aastatel 2009 ja 2010 kostjale seitsme mittetulundustegevuse toetuse kasutamise lepingu alusel kokku 810 000 krooni (51 768 eurot 44 senti). Kontrollides mittetulundustegevuseks toetuste andmist, tekkis hagejal kahtlus, et kostja on esitanud toetuste saamiseks valeandmeid ning ei ole kasutanud toetusi sihtotstarbeliselt. Hageja palus toetused tagastada, kuid kostja keeldus sellest.

Maakohus rahuldas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks ja andis hagejale õiguse esitada kohtu määratud tähtajaks tõendeid toetuste mittesihtotstarbelise kasutamise kohta. Maakohus jättis hageja nõude kuut lepingut puudutavas osas rahuldamata. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Hageja esitas kassatsioonkaebuse. Kassatsiooniastmes vaieldi selle üle, kas hageja nõudele 51 129 euro 30 sendi saamiseks kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg (TsÜS § 146 lg 1) või kümneaastane aegumistähtaeg (TsÜS § 146 lg 4).

Riigikohtu seisukoht
1. Ka juhul, kui asjas oleks poolte kokkulepe aegumise kohta tuvastatud, kohalduks kostja kohustuste tahtliku rikkumise korral TsÜS § 146 lg 4 järgi kümneaastane aegumistähtaeg. TsÜS § 146 lg 4 järgi on mh TsÜS § 146 lg-s 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Aegumise kergendatud tingimusi ei kohaldata, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult (TsÜS § 145 lg 1).

  1. Kolleegiumi hinnangul ei saa pidada ebaloogiliseks, kui mittesihipäraselt kasutatud toetuste tagasinõudmise aegumistähtaeg on kümme aastat ja uute toetuste andmine peatatakse kolmeks aastaks. Juhul kui kostja on kasutanud saadud raha mittesihipäraselt, siis võib tema käitumine olla hinnatav tahtlikult heade kommete vastase käitumisena.

  2. Kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et kohaldada tuleks TsÜS § 146 lg-t 4 ja hageja nõue ei ole aegunud, tuleb maakohtul lahendada mh küsimus rahuldatava nõude ulatusest. Lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tuleb tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Seega tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi anda lepingule hinnang ka mõistlikkuse (VÕS § 7) ja hea usu põhimõttest (VÕS § 6) lähtuvalt.

Riigikohus rahuldas hageja kassatsioonkaebuse.

Viide terviklahendile: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-170-15