Õnneli Matt, Katrin Orav, Liisa Oviir, Viktor Turkin, Riigikohus – elatisesüsteem vajab muutmist

Liisa Oviir vastab justkui Katrin Orava kriitikale elatisesüsteemi kohta, kuid…

Kuna kell 9:15 minul enam artiklit kommenteerida ei õnnestu, siis lisan seisukoha siia:

Olen täiesti nõus Viktor Turkini kommentaariga artikli https://arvamus.postimees.ee/4293233/liisa-oviiri-vastus-katrin-oravale-elatise-tasumise-susteem-tuleb-muuta-lastekeskseks#comments all: “Sellele seisukohale, et 1/2 alampalgast pole elatise minimaalmäärana enam sobiv, ületab tunduvalt lapse tavavajadused ning võib mitme lapse puhul olla lahuselavale vanemale asjatult koormav, on jõudnud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskoosseis oma 09.06.2017 tsiviilasjas nr. 3-2-1-35-17, milles siinkirjuta esindas laste lahuselavat isa. Seega lähtus praeguse elatisesüsteemi kriitika algselt ikkagi Riigikohtult, mitte aga nimetatud lahendit “Postimehes” refereerinud vandeadvokaadilt. Artiklist jääb vägisi mulje, et Liisa Oviir käsitleb eelnimetatud fundamentaalses kohtulahendis toodud seisukohti ning soovitusi seadusandjale vandeadvokaadi põhjendamatute uitmõtetena.”

Lisaks minu artiklid samal teemal vahetult enne Katrin Orava sõnavõttu (mul arvutusviga sees, kuid keskendusin samuti põhimõttele, et elatise süsteem ei tohi olla eemalelavat vanemat lapse elust välja tõrjuv:
http://uueduudised.ee/arvamus/onneli-matt-elatisrahast-ja-lastetoetustest-ilma-radikaalfeministliku-agendata/
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raha-emmele-ja-meie-naeme-suvel?id=79757250

Lisaks jutt, et keegi 3 aastat ühte paari spordirõivaid vaidleb on absurd. Senimaani, st kuni 9.06.2017. a. lahendini on kohtupraktika tuginenud sellele, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7 05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 10 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse põhjendatud kulutuste suurust minimaalse elatise nõude korral tõendada. PKS § 100 lõikest 4 tulenevalt tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lõikest 1 tulenevalt ei või elatis olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.

Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-2-1-17-16, et PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara.

Lisaks minu artiklid samal teemal vahetult enne Katrin Orava sõnavõttu (mul arvutusviga sees, kuid keskendusin samuti põhimõttele, et elatise süsteem ei tohi olla eemalelavat vanemat lapse elust välja tõrjuv: http://uueduudised.ee/arvamus/onneli-matt-elatisrahast-ja-lastetoetustest-ilma-radikaalfeministliku-agendata/
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raha-emmele-ja-meie-naeme-suvel?id=79757250

Jõudu kõigile kohtupraktika tasapisi muutjatele!

Advertisements

Karistusseadustiku muutmine naistevastase vägivalla osas

Vastu võetud 14.06.2017

§ 1. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 81 lõike 7 punkti 3 täiendatakse enne lauseosa „seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo korral” lauseosaga „tahtevastase abielu, naise suguelundite sandistava moonutamise, raseduse ebaseadusliku katkestamise ning”;

2) paragrahvi 86 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadustiku 9. peatüki 2. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 1181 järgmises sõnastuses:

§ 1181. Naise suguelundite sandistav moonutamine

(1) Naise või alla kaheksateistaastase tütarlapse suguelundite sandistava moonutamise eest või tema sundimise või asetamise eest olukorda, kus ta kannataks sellise teo toimepanemise all, või alla kaheksateistaastase tütarlapse õhutamise eest, et ta kannataks sellise teo toimepanemise all, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 118 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui:
1) see on toime pandud korduvalt sama isiku suhtes;
2) see on toime pandud kahe või enama isiku suhtes;
3) see on toime pandud grupi poolt;
4) sellega on põhjustatud raske tervisekahjustus;
5) sellega on põhjustatud oht elule;
6) sellega on põhjustatud raske tagajärg, –
karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.

(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

4) paragrahvi 133 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „on sunnitud” sõnaga „abielluma,”;

5) paragrahvi 1331 lõiget 1 täiendatakse pärast lauseosa „varjamise või majutamise” lauseosaga „, temalt seksi ostmise”;

6) seadustikku täiendatakse §-ga 1531 järgmises sõnastuses:

§ 1531. Seksuaalne ahistamine

(1) Teise inimese tahte vastase ja tema inimväärikust alandava eesmärgi või tagajärjega tema suhtes toime pandud kehalise seksuaalse iseloomuga tahtliku tegevuse eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.”;

7) seadustiku 10. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 1573 järgmises sõnastuses:

§ 1573. Ahistav jälitamine

Teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.”;

8) paragrahvi 175 lõiget 1 täiendatakse pärast lauseosa „tavapäratutel tingimustel töötamist” lauseosaga „või abielluks tahte vastaselt”.

https://www.riigiteataja.ee/akt/126062017008depressed-390938_960_720


Meie jurist Õnneli Matt

IMG_20170620_1839596[6344]

Curriculum Vitae
ÕNNELI MATT
30.04.1988

2 last
Tallinn, Maardu, 555 893 44
onnelimatt1@gmail.com

HARIDUSKÄIK
Õigusteaduse magister
2010 – 2012 Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia – õigusteaduse magistrikraad, lisaeriala: psühholoogia ja menetlusõigus
“Lapse huvide parim kaitse” juh PhD Ilmar Selge (suurepärane)

2007 – 2010 Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut / Tallinn Law School- bakalaureusekraad – eriala: õigusteadus
“Abikaasade varasuhted senikehtivas ja uues perekonnaseaduses” juh vandeadvokaat Viktor Turkin (väga hea)
Keskharidus:
…- 2007 Jakob Westholmi Gümnaasium- humanitaar- ja muusikakallakuga

TEENISTUSKÄIK
Jurist, perekonna- ja laste õiguste nõustaja
2014 – … Kaitseliidu Tallinna Malev- koolitaja, vabatahtlik personalipealik
2014-… Justiitsministeeriumi lähisuhtevägivalla vastane võrgustik – spetsialist, koolitaja
2012 – … Õigusbüroo ÕIGUSNÕU- juht, jurist, perekonnaõiguse nõustaja
04.2011 – 09.2012 Swistbankers – projektijuht
06.2011 – 09.2011 BPC Kinnisvarakeskus OÜ- personalijuht meeskonna leidmisel
09.2010 – 10.2010 Justiitsministeerium- praktikant rahvusvahelise õigusabi talituses
2007 – 2012 Kaitseliit- rühmavanem

KUULUVUS ÜHENDUSTESSE JA ORGANISATSIOONIDESSE
2014-… Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse võrgustik- liige, nõustaja al 03.2016
2014- … Tallinna Malev Kalevi malevkond- vabatahtlik personalipealik
2014- … Eesti Juristide Liit- liige
2014-… Lähisuhte- ja perevägivalla vastase võrgustik liige- jurist, spetsialist
2013- … Eesti Advokatuuri ja Kaitseväe Ühendkoor- liige
2013- … Pere24 blogi- kaasautor
2012- … MTÜ Lapsevanemate Liit- liige
2012- 2015 Lasteaed Maardu Sipsik – hoolekogu aseesinaine, hiljem esinaine
2012-… Õigusnõu uudiste ja artiklite blogi- autor
2012- … Õigusbüroo ÕIGUSNÕU OÜ – juhatuse esinaine, omanik;
2007 – … Abipolitseinik
2007- … Kaitseliit Tallinna Malev- tegevliige
2003 – … T.O.R.E. Ühing – tugiõpilane
2008 – 2011 Rae Korrakaitse selts – asutaja, juhatuse liige

KEELED, MUUD OSKUSED, OMADUSED
Keeled: eesti- emakeel, väga tugev kirjalik ja suuline väljendus- ja argumenteerimisoskus ning grammatika; inglise- B.2.2.; vene- keskmine; hispaania, soome ja prantsuse- algaja
Juhiload: B- kategooria, kogemus al 2006, isiklik auto
Arvutikasutamise oskus: väga hea

TÄIENDKOOLITUSED
• Mitmedimensiooniline lapse õiguste koolitus 11.13.05.2016
• Lepitusmenetluse koolitus; Lastekaitse Liidu aastakonverents nov 2016
• Fiktiivsete abielude ja inimkaubanduse 2-p koolitus ja järgselt ise koolitamine okt-nov 2016
• SA EIÕK multidistsiplinaarne koolitus laste õigustest spetsialistidele ja juristidele 11-13.05.16
• Kaitseliidu personalikoolitus 20-21.11.2015
• Eesti Naiste Varjupaikade Liit: 13-14.10.2015 Rahvusvaheline konverents „Kasvatades vägivalla vaba põlvkonda“; 25.11.2015 „Abi naistevastase vägivalla ohvritele. Kuidas edasi?”
• Erinevad Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalveameti jt korraldatud koolitused eelkõige seoses lähisuhte vägivallaga sh: 15.04., 28.04., 13.05., 2.12.2014 (+praktika) lähisuhte vägivalla võrgustiku koolitus (Andres Sild jt);
• 4.12.2014 Rahvusvaheline konverents „Kui laps saab kodus haiget“
• Erinevad Kaitseliidu koolitused, sh sõduri baasõppe kursus sept. 2008- mai 2009;
• Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse võrgustiku koolitused sh nõustajaks
• Õiguskantsleri Kantselei koolitused sh: 11.04.2013 „Lapse heaolu olemus“; 28.11.2014 Rahva tahe- seadustega kujundatav või väljendatav?“;
• Lastekaitse Liit: 11.2012 „Kuidas elad Eestimaa laps?“ ja „Kuidas kasvatame- piits või pitsa?“

ERIALASED HUVID JA TULEMUSED
Suur huvi ja väga head tulemused laste ja perekonnaõiguses ja lähisuhte vägivalla ohvrite mitmekülgses abistamises.

OMADUSED
Hea pingetaluvus, kohanemisvõime, läbirääkimise, probleemi lahendamise ja suhtlemise, teadmiste omandamise oskus. Negatiivne: vahel liigne kohusetundlikkus, pedantsus ja tugev empaatiavõime

HUVID
Vinyasa jooga, jalgrattasõit, teatri, muusika ning kunsti nautimine, õiguse eriala kirjanduse ning psühholoogia alase materjali lugemine, looduses ning perega ajaveetmine ja reisimine

PUBLIKATSIOONID
• Matt, Õ. (2017) Asenduskodus ja vanema versus riigi ülalpidamiskohustusest. Uued uudised, 2.10.2017.
• Matt, Õ. (2017) Elatisrahast ja lastetoetustest ilma radikaalfeministliku agendata. Uued uudised, 25.09.2017.
• Matt, Õ. (2015) Politsei: hoidke pühade ajal oma lähedasi! Lasnamäe Leht (nr 13), 12.2015, 2.;
• Puuraid, P. (2015) Koeraomaniku pettumus: seadus käsitab looma asjana. Eesti Päevaleht, 23.01.15.;
• Matt, Õ. (2013) Ikka see homoteema! Eesti Päevaleht, 29.03.13. ja muud.

 


Juristi abi praktikant Annemarie tugiisiku koolitusest

Praktika käigus ja juhendaja suunamisel sattusin tugiisikute infopäevale. Nimelt oli see sissejuhatus tulevasele koolitusele, kus on võimalik õppida tugiisikuks. Suurem osa osalejatest olid juba kindla sooviga saada tugiisikuks, kuid oli ka neid, kes tulid kohale huvilisena. Mina ise olin ka pigem üks huvilistest, kuid see andis palju mõtteainet, et minust võiks saada üks tugiisikutest. Infopäev oli nii teoreetiline kui ka praktiline ja andis hea ülevaate sellest, millised mured ja rõõmud võivad tugiisikut ees oodata.

Koolitusele registeerimine on hiljemalt sel reedel koos CV ja motivatsioonikirjaga, rohkem infot http://www.ruacrew.ee/meist/tugiisik . Koolituse esimene päev 16. Oktoober 17.30 ja kestab ca 20ni. Nii hakkaks olema esialgu igal esmaspäeval, kuid tulevikus võib päev muutuda. Paar korda kuus on ka laupäeviti täispikad (sellest täpsemalt juba koolitusele registreerudes). Koolitus on tasuta ja kestab veebruarini, koolituse maht on 100h. Sellest 70h on kohapealsed loengud ja 30h on praktilised ehk kodutööd ja erinevad ülesanded. Kõik huvilised on oodatud, kes tunnevad, et neil on piisavalt aega ja pühendumust. Väga on oodatud ka vene keelt kõnelevad isikud!

On inimesi, kes on jätnud koolituse pooleli kuna on taibanud, et nad ei sobi olema tugiisikuks, kas isikuomaduste poolest või lihtsalt ei ole seda jõudu. Tihti jäetakse koostöö pooleli kuna pärast esimese tugilapse saamist antakse alla. Kuid iga lapsega ei olegi klapp ja kindlasti ei tohi alla anda, kui klapp puudub kohe esimese tugilapsega. Jagub ka neid, kes on koolituse lõpetanud, kuid lihtsalt tunnevad, et ei ole veel valmis alustama selle tööga, sest see nõuab palju pühendumust. Koolituse läbiviijad julgustasid kõiki proovima, sest ega enne ei saagi teada, kui ei proovi ja sama palju, kui on neile oluline aus tagasiside, siis seda annavad ka nemad. Kui inimene tõesti ei sobi tugiisikuks, siis see tuleb välja juba koolituse käigus.

Kõige suurem põhjus, miks lapsed jõuavad üldse tugiisikuni on see, et vanemate vahel on tülid või vanemad ei hooli oma lastest. See jätab lastesse jälje ja tihti väljendub see lapse käitumise, eesmärkide ja omaduste muutuste näol. Sel hetkel ei ole lapsel enam täiskasvanud inimesi, keda usaldada ja tihti leiabki see laps tee tugiisikuni, et õppida kedagi taaskord usaldama.

Kohapeal tegime gruppides ka väikese ülesande, kus analüüsisime ette antud punktide põhjal, et milline on üks noor, kes vajab tugiisikut st millised on tema probleemid, pere, eesmärgid, motivaatorid, infoallikad, omadused ja siis pandi kõrvale MTÜ enda poolt kokku pandud samasugune mudel ja vaatasime paljud me oskasime välja tuua ja mis puudu oli.

Lastevanematele pakub MTÜ RuaCrew võimalust osaleda anonüümsete lastevanemate grupis, sest tugiisikud ei pea ega ei tegelegi vanematega, kuid tihti otsivad just vanemad abi tugiisikutelt. Tugiisikud on mõeldud siiski lastele ja noortele, kes seda vajavad. Antud grupis oleks võimalik vanematel jagada omi mõtteid ja kogemusi ning saada suunamist ja toetust. Kindlasti tasub vaadata ka teisi MTÜ RuaCrew poolt pakutavaid koolitusi.

 

 


TASUTA ÕIGUSNÕUSTAMISE päeval meie usinad töömesilased

Kõik ei mahtunud pildile.

Täna kliendid kiitsid hea ettevõtmise eest ja tänasid linna, kuid tegelikult on tegemist meie oma algatuse ja finantseeringuga vabast tahtest 😉 Järgmine kuu jälle.

IMG_20170920_1211273[9791]


“Mina olen enda oma”

21430498_909514975870192_3261981717583238372_nLastekaitse Liit ja Justiitsministeerium esitlevad täna raamatut lastele, lastevanematele, õpetajatele ja teistele lastega tegelevatele spetsialistidele laste vaimsest ja füüsilisest väärkohtlemisest.

Raamat ja kaasnev juhendmaterjal täiskasvanule on tasuta saadaval Lastekaitse Liidus eesti või vene keeles ja vaadatav – kuulatav ka veebis.

Loe Juhani Püttsepa “Mina olen enda oma” koos lapsega – see on hea viis ühiseks ajaveetmiseks ning keeruliste teemade teadlikuks ja ennetavaks arutamiseks.


Tasuta ÕIGUSNÕU konsultatsioonid

32ÕIGUSNÕU on tulnud ideele, kuidas juriidilist abi vajavaid inimesi aidata, et nad leiaks tee professionaalsete teenusteni ja saaks seejuures oma probleemile lahenduse.
Alates augustist korraldame iga kuu 3-ndal kolmapäeval tasuta teabepäeva, kus kõik uued kliendid saavad tulla endale vajalike küsimuste/probleemidega meie vastuvõtule. Üheskoos proovime leida neile võimalikult kiired lahendused, vajadusel saame jätkata koostööd. Tasuta konsultatsiooni aeg on 30 minutit kliendi kohta.
Oleme spetsialiseerunud peamiselt perekonnaõigusele (abieluvaralepingud, lahutusasjad, abieluvara jagamised, elatise ja lapse hooldusõiguse probleemid ja muud laste õiguste alased küsimused). Oleme abiks ka tööõiguse, võlaõiguse, pankrotiõiguse, karistusõiguse jne valdkondades. Tööõiguses nõustame koostöös Metiabi-ga.
Kuulume justiitsministeeriumi lähisuhte vägivalla vastasesse võrgustikku ning Juristide Liitu. Kuid, kui Teil pole täna juriidilist probleemi, siis saate jälgida meie blogi, et asjadest teadlik olla ning vajadusel ka meie poole abi ja nõu saamiseks pöörduda.
Oma soovist tulla tasuta teabepäevale anna meile teada E-posti aadressil lawconsult@lawconsult.ee või kirjuta meie Facebooki Lawconsult Õigusbüroo ÕIGUSNÕU postkasti ja broneerime aja.

Uued meetmed naistevastase vägivalla ennetamiseks

Riigi Teatajas avaldati karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, jõustub 6.07.2017. a.

Seaduse muudatused on peamiselt seotud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonist tulenevate nõuetega, mille eesmärgiks on kaotada naiste, sealhulgas alla 18-aastaste tütarlaste vastu suunatud vägivald, luues õiguslikest ja poliitilistest meetmetest koosneva laiaulatusliku raamistiku, eesmärgiga ennetada naistevastast vägivalda ning abistada vägivallaohvreid.

Seaduse täiendused sisaldavad konventsiooniga seotud teemasid: naiste suguelundite sandistav moonutamine, seksuaalne ahistamise, jälitamine, sundabielu ja inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmise kriminaliseerimine.

Täpsemalt saab seaduse ja menetlusteabega tutvuda siin


Uutele klientidele 50-eurone kinkekaart

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2FLawConsult.ee%2Fposts%2F832130740267246&width=500


Praktikant Kaili tagasiside

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2FLawConsult.ee%2Fposts%2F811690578977929&width=500


EIK tuvastas EIÕK artikli 2 rikkumise sisulisest ja menetluslikust aspektist seoses psühhiaatriahaiglas ravil viibinud vaimselt haige patsiendi enesetapuga

Kaebaja poeg kannatas vaimsete häirete all ning ta viibis korduvalt ravil Sobral Cid psühhiaatriahaiglas. Kaebaja poeg võeti taas 01.04.2000 nimetatud haiglasse pärast seda, kui ta oli samal päeval üritanud sooritada enesetappu. 27.04.000 lahkus kaebaja poeg haigla territooriumilt kedagi teavitamata ning sooritas enesetapu, hüpates rongi ette. Kaebaja esitas haigla vastu hagi ning taotles kahjuhüvitise määramist. Kaebaja väitis kohtumenetluses, et tema poeg pidanuks olema meditsiinilise järelevalve all ning haigla personal pidanuks ennetama haiglast lahkumist. Halduskohus ja ülemhalduskohus jätsid kaebaja nõude rahuldamata leides, et kaebaja poja enesetapp ei olnud ettenähtav ning haigla ei olnud oma kohustusi rikkunud.

Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 2 rikkumise tuvastamiseks väites, et võimud ei suutnud tema poja elu kaitsta ning olid tema poja surma eest vastutavad.

EIK seisukohad
EIK selgitas, et EIÕK artiklist 2 tuleneb riikidele muuhulgas kohustus luua nii avalikele kui ka erahaiglatele regulatsioon võtmaks kasutusele vajalikud meetmed patsientide kaitseks. Samuti tuleneb nimetatud normist riikidele kohustus luua tõhus ja sõltumatu kohtusüsteem selliselt, et see võimaldaks tuvastada meditsiinilise hoole all olnud patsientide surma põhjused ning võtta süüdlased vastutusele. Vaimuhaigusega patsientide puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata nende haavatavusele.

EIK hinnangul tõstetus antud asjas küsimus, kas kaebaja poja enesetapp oli ettenähtav ning kas haigla personal tegi kõik, mida võis neilt mõistlikult oodata.

Võttes arvesse kaebaja poja kliinilise ajaloo ning asjaolu, et ta oli üritanud 3 nädalat varem enesetappu sooritada, leidis EIK, et haigla personalil oli alus eeldada, et kaebaja poeg võis taas enesetappu üritada. Kaebaja poeg oli varasemalt ka korduvalt haigla territooriumilt põgenenud, millest tulenevalt pidi haigla personal ette nägema järjekordset põgenemise katset, millel võis kaebaja poja diagnoosist tulenevalt olla fataalne tagajärg.

EIK märkis, et on teadlik kasvavast trendist, mille kohaselt pakutakse vaimse häirega patsientidele ravi „vähima piiramise põhimõtte“ valguses, mille raames soositakse kaasaegses psühhiaatrias „avatud uste“ režiimi kohast ravi. EIK selgitas, et „avatud uste“ režiimi kohane ravi ei vabasta riiki oma kohustusest kaitsta vaimuhaigeid patsiente neist endist tulenevate ohtude eest, eelkõige olukorras, kus asjaolud viitavad enesetapu sooritamise võimalikkusele. Riigi EIÕK artiklist 2 tulenevate kohustuste ja „avatud uste“  režiimi kohase ravi tagamise vajaduse vahel tuleb saavutada õiglane tasakaal, võttes arvesse enesetapule kalduvate patsientide üle järelevalve teostamise individuaalseid vajadusi. EIK lisas, et nimetatud tasakaalu leidmisel on tähtsusetu, kas patsiendi hospitaliseerimine oli vabatahtlik või sunniviisiline –  seni, kui vabatahtlik patsient on haigla hoole ja järelevalve all, on riigi kohustused samad. Vastupidisel juhul ei oleks vabatahtlikult ravile läinud patsiendid EIÕK artikli 2 kaitse all.

Haigla eeskirjade kohaselt kontrolliti patsientide kohalolu söögiaegadel ning ravimi võtmise aegadel. Lisaks oli ette nähtud mehhanism juhuks, kui tuvastati patsiendi kadumine. Nimetatud mehhanismi kohaselt otsiti kadunud patsienti haigla territooriumilt ning teavitati politseid ja lähedasi. EIK osundas, et kaebaja poeg suri 17:37 ning tema kadumist ei pandud tähele enne 19:00. Seega oli kaebaja poeg hädaolukorra protseduuri alustamise ajaks juba surnud.  Eeltoodust tulenevalt oli haigla protseduur kaebaja poja haiglast põgenemise ja seeläbi surma ennetamiseks ebatõhus. Nimetatud riski suurendas veelgi avatud ja piiramatu juurdepääs haigla territooriumilt raudteele.

Et riigil on positiivne kohustus võtta kasutusele ennetavad meetmed ohus oleva isiku elu kaitsmiseks ning lähtudes vajadusest võtta kasutusele kõik asjaolude pinnalt vajalikud ja mõistlikud sammud, võis haigla personalilt eeldada, et nad kasutaksid vaimselt haige patsiendi suhtes, kes oli hiljuti üritanud sooritada enesetappu ning kes oli aldis haigla territooriumilt põgenema, mõningaid meetmeid tema haiglast lahkumise vältimiseks. Lisaks oleks võinud eeldada, et võimud oleksid kaebaja poega jälginud sagedamini.
Eeltoodust tulenevalt tuvastas EIK EIÕK artikli 2 rikkumise sisulisest aspektist.

EIK märkis, et kohtumenetlus haigla vastutuse küsimuses kestis 11 aastat ja 2 kuud kahes kohtuastmes. EIK osundas, et isiku surma asjaolude tuvastamiseks alustatud menetluste pikk kestus viitab tugevalt sellele, et menetlus oli puudulik ning rikkus riigi positiivseid kohustusi, välja arvatud juhtudel, kus riik esitab väga veenvad põhjused sellise menetluse käigu õigustamiseks. Antud asjas tunnistas valitsus pikka kohtumenetlust, ent ei esitanud selle õigustamiseks veenvaid põhjuseid. EIK osundas, et menetluses oli mitmeid pikki ja põhjendamatuid passiivsuse perioode – näiteks võttis halduskohtul 2 aastat kaebaja poja kliinilise seisundi kohta ekspertarvamuse taotlemine; esimene kohtuistung leidis aset 2 aastat pärast ekspertarvamuse saamist; halduskohtul kulus 3 aastat esimesest kohtuistungist kuni otsuse tegemiseni. Eeltoodust tulenevalt leidis EIK, et siseriikliku õigussüsteemi asjakohased mehhanismid ei taganud praktikas toimivat tõhusat ja kohest menetlust kooskõlas EIÕK artiklist 2 tulenevate riigi menetluslike kohustustega. Aja möödumine pikendab lähedaste kannatusi. EIK ei saanud nõustuda niivõrd pika siseriikliku menetlusega isiku surma asjaolude tuvastamiseks. Riikidel lasub kohustus korraldada oma kohtusüsteem selliselt, et see võimaldaks kohtutel tegutseda kooskõlas EIÕK-ga. Eelnevast tulenevalt tuvastas EIK EIÕK artikli 2 rikkumise ka menetluslikust aspektist.

Resolutsioon
1. EIÕK artikli 2 rikkumine sisulisest aspektist;
2. EIÕK artikli 2 rikkumine menetluslikust aspektist;
3. EIK määras varalise kahju hüvitamiseks 703,80 eurot, mittevaralise kahju hüvitamiseks 25 000 eurot ja kulude katteks 409 eurot.

Viide terviklahendile: http://hudoc.echr.coe.int/eng#{“itemid”:[“001-172329”]}


Hoiame end ja oma ilu…