TASUTA ÕIGUSNÕUSTAMISE päeval meie usinad töömesilased

Kõik ei mahtunud pildile.

Täna kliendid kiitsid hea ettevõtmise eest ja tänasid linna, kuid tegelikult on tegemist meie oma algatuse ja finantseeringuga vabast tahtest 😉 Järgmine kuu jälle.

IMG_20170920_1211273[9791]

Advertisements

“Mina olen enda oma”

21430498_909514975870192_3261981717583238372_nLastekaitse Liit ja Justiitsministeerium esitlevad täna raamatut lastele, lastevanematele, õpetajatele ja teistele lastega tegelevatele spetsialistidele laste vaimsest ja füüsilisest väärkohtlemisest.

Raamat ja kaasnev juhendmaterjal täiskasvanule on tasuta saadaval Lastekaitse Liidus eesti või vene keeles ja vaadatav – kuulatav ka veebis.

Loe Juhani Püttsepa “Mina olen enda oma” koos lapsega – see on hea viis ühiseks ajaveetmiseks ning keeruliste teemade teadlikuks ja ennetavaks arutamiseks.


Tasuta ÕIGUSNÕU konsultatsioonid

32ÕIGUSNÕU on tulnud ideele, kuidas juriidilist abi vajavaid inimesi aidata, et nad leiaks tee professionaalsete teenusteni ja saaks seejuures oma probleemile lahenduse.
Alates augustist korraldame iga kuu 3-ndal kolmapäeval tasuta teabepäeva, kus kõik uued kliendid saavad tulla endale vajalike küsimuste/probleemidega meie vastuvõtule. Üheskoos proovime leida neile võimalikult kiired lahendused, vajadusel saame jätkata koostööd. Tasuta konsultatsiooni aeg on 30 minutit kliendi kohta.
Oleme spetsialiseerunud peamiselt perekonnaõigusele (abieluvaralepingud, lahutusasjad, abieluvara jagamised, elatise ja lapse hooldusõiguse probleemid ja muud laste õiguste alased küsimused). Oleme abiks ka tööõiguse, võlaõiguse, pankrotiõiguse, karistusõiguse jne valdkondades. Tööõiguses nõustame koostöös Metiabi-ga.
Kuulume justiitsministeeriumi lähisuhte vägivalla vastasesse võrgustikku ning Juristide Liitu. Kuid, kui Teil pole täna juriidilist probleemi, siis saate jälgida meie blogi, et asjadest teadlik olla ning vajadusel ka meie poole abi ja nõu saamiseks pöörduda.
Oma soovist tulla tasuta teabepäevale anna meile teada E-posti aadressil lawconsult@lawconsult.ee või kirjuta meie Facebooki Lawconsult Õigusbüroo ÕIGUSNÕU postkasti ja broneerime aja.

Uued meetmed naistevastase vägivalla ennetamiseks

Riigi Teatajas avaldati karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, jõustub 6.07.2017. a.

Seaduse muudatused on peamiselt seotud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonist tulenevate nõuetega, mille eesmärgiks on kaotada naiste, sealhulgas alla 18-aastaste tütarlaste vastu suunatud vägivald, luues õiguslikest ja poliitilistest meetmetest koosneva laiaulatusliku raamistiku, eesmärgiga ennetada naistevastast vägivalda ning abistada vägivallaohvreid.

Seaduse täiendused sisaldavad konventsiooniga seotud teemasid: naiste suguelundite sandistav moonutamine, seksuaalne ahistamise, jälitamine, sundabielu ja inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmise kriminaliseerimine.

Täpsemalt saab seaduse ja menetlusteabega tutvuda siin


Uutele klientidele 50-eurone kinkekaart

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2FLawConsult.ee%2Fposts%2F832130740267246&width=500


Praktikant Kaili tagasiside

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2FLawConsult.ee%2Fposts%2F811690578977929&width=500


EIK tuvastas EIÕK artikli 2 rikkumise sisulisest ja menetluslikust aspektist seoses psühhiaatriahaiglas ravil viibinud vaimselt haige patsiendi enesetapuga

Kaebaja poeg kannatas vaimsete häirete all ning ta viibis korduvalt ravil Sobral Cid psühhiaatriahaiglas. Kaebaja poeg võeti taas 01.04.2000 nimetatud haiglasse pärast seda, kui ta oli samal päeval üritanud sooritada enesetappu. 27.04.000 lahkus kaebaja poeg haigla territooriumilt kedagi teavitamata ning sooritas enesetapu, hüpates rongi ette. Kaebaja esitas haigla vastu hagi ning taotles kahjuhüvitise määramist. Kaebaja väitis kohtumenetluses, et tema poeg pidanuks olema meditsiinilise järelevalve all ning haigla personal pidanuks ennetama haiglast lahkumist. Halduskohus ja ülemhalduskohus jätsid kaebaja nõude rahuldamata leides, et kaebaja poja enesetapp ei olnud ettenähtav ning haigla ei olnud oma kohustusi rikkunud.

Kaebaja esitas EIK-le avalduse EIÕK artikli 2 rikkumise tuvastamiseks väites, et võimud ei suutnud tema poja elu kaitsta ning olid tema poja surma eest vastutavad.

EIK seisukohad
EIK selgitas, et EIÕK artiklist 2 tuleneb riikidele muuhulgas kohustus luua nii avalikele kui ka erahaiglatele regulatsioon võtmaks kasutusele vajalikud meetmed patsientide kaitseks. Samuti tuleneb nimetatud normist riikidele kohustus luua tõhus ja sõltumatu kohtusüsteem selliselt, et see võimaldaks tuvastada meditsiinilise hoole all olnud patsientide surma põhjused ning võtta süüdlased vastutusele. Vaimuhaigusega patsientide puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata nende haavatavusele.

EIK hinnangul tõstetus antud asjas küsimus, kas kaebaja poja enesetapp oli ettenähtav ning kas haigla personal tegi kõik, mida võis neilt mõistlikult oodata.

Võttes arvesse kaebaja poja kliinilise ajaloo ning asjaolu, et ta oli üritanud 3 nädalat varem enesetappu sooritada, leidis EIK, et haigla personalil oli alus eeldada, et kaebaja poeg võis taas enesetappu üritada. Kaebaja poeg oli varasemalt ka korduvalt haigla territooriumilt põgenenud, millest tulenevalt pidi haigla personal ette nägema järjekordset põgenemise katset, millel võis kaebaja poja diagnoosist tulenevalt olla fataalne tagajärg.

EIK märkis, et on teadlik kasvavast trendist, mille kohaselt pakutakse vaimse häirega patsientidele ravi „vähima piiramise põhimõtte“ valguses, mille raames soositakse kaasaegses psühhiaatrias „avatud uste“ režiimi kohast ravi. EIK selgitas, et „avatud uste“ režiimi kohane ravi ei vabasta riiki oma kohustusest kaitsta vaimuhaigeid patsiente neist endist tulenevate ohtude eest, eelkõige olukorras, kus asjaolud viitavad enesetapu sooritamise võimalikkusele. Riigi EIÕK artiklist 2 tulenevate kohustuste ja „avatud uste“  režiimi kohase ravi tagamise vajaduse vahel tuleb saavutada õiglane tasakaal, võttes arvesse enesetapule kalduvate patsientide üle järelevalve teostamise individuaalseid vajadusi. EIK lisas, et nimetatud tasakaalu leidmisel on tähtsusetu, kas patsiendi hospitaliseerimine oli vabatahtlik või sunniviisiline –  seni, kui vabatahtlik patsient on haigla hoole ja järelevalve all, on riigi kohustused samad. Vastupidisel juhul ei oleks vabatahtlikult ravile läinud patsiendid EIÕK artikli 2 kaitse all.

Haigla eeskirjade kohaselt kontrolliti patsientide kohalolu söögiaegadel ning ravimi võtmise aegadel. Lisaks oli ette nähtud mehhanism juhuks, kui tuvastati patsiendi kadumine. Nimetatud mehhanismi kohaselt otsiti kadunud patsienti haigla territooriumilt ning teavitati politseid ja lähedasi. EIK osundas, et kaebaja poeg suri 17:37 ning tema kadumist ei pandud tähele enne 19:00. Seega oli kaebaja poeg hädaolukorra protseduuri alustamise ajaks juba surnud.  Eeltoodust tulenevalt oli haigla protseduur kaebaja poja haiglast põgenemise ja seeläbi surma ennetamiseks ebatõhus. Nimetatud riski suurendas veelgi avatud ja piiramatu juurdepääs haigla territooriumilt raudteele.

Et riigil on positiivne kohustus võtta kasutusele ennetavad meetmed ohus oleva isiku elu kaitsmiseks ning lähtudes vajadusest võtta kasutusele kõik asjaolude pinnalt vajalikud ja mõistlikud sammud, võis haigla personalilt eeldada, et nad kasutaksid vaimselt haige patsiendi suhtes, kes oli hiljuti üritanud sooritada enesetappu ning kes oli aldis haigla territooriumilt põgenema, mõningaid meetmeid tema haiglast lahkumise vältimiseks. Lisaks oleks võinud eeldada, et võimud oleksid kaebaja poega jälginud sagedamini.
Eeltoodust tulenevalt tuvastas EIK EIÕK artikli 2 rikkumise sisulisest aspektist.

EIK märkis, et kohtumenetlus haigla vastutuse küsimuses kestis 11 aastat ja 2 kuud kahes kohtuastmes. EIK osundas, et isiku surma asjaolude tuvastamiseks alustatud menetluste pikk kestus viitab tugevalt sellele, et menetlus oli puudulik ning rikkus riigi positiivseid kohustusi, välja arvatud juhtudel, kus riik esitab väga veenvad põhjused sellise menetluse käigu õigustamiseks. Antud asjas tunnistas valitsus pikka kohtumenetlust, ent ei esitanud selle õigustamiseks veenvaid põhjuseid. EIK osundas, et menetluses oli mitmeid pikki ja põhjendamatuid passiivsuse perioode – näiteks võttis halduskohtul 2 aastat kaebaja poja kliinilise seisundi kohta ekspertarvamuse taotlemine; esimene kohtuistung leidis aset 2 aastat pärast ekspertarvamuse saamist; halduskohtul kulus 3 aastat esimesest kohtuistungist kuni otsuse tegemiseni. Eeltoodust tulenevalt leidis EIK, et siseriikliku õigussüsteemi asjakohased mehhanismid ei taganud praktikas toimivat tõhusat ja kohest menetlust kooskõlas EIÕK artiklist 2 tulenevate riigi menetluslike kohustustega. Aja möödumine pikendab lähedaste kannatusi. EIK ei saanud nõustuda niivõrd pika siseriikliku menetlusega isiku surma asjaolude tuvastamiseks. Riikidel lasub kohustus korraldada oma kohtusüsteem selliselt, et see võimaldaks kohtutel tegutseda kooskõlas EIÕK-ga. Eelnevast tulenevalt tuvastas EIK EIÕK artikli 2 rikkumise ka menetluslikust aspektist.

Resolutsioon
1. EIÕK artikli 2 rikkumine sisulisest aspektist;
2. EIÕK artikli 2 rikkumine menetluslikust aspektist;
3. EIK määras varalise kahju hüvitamiseks 703,80 eurot, mittevaralise kahju hüvitamiseks 25 000 eurot ja kulude katteks 409 eurot.

Viide terviklahendile: http://hudoc.echr.coe.int/eng#{“itemid”:[“001-172329”]}


Hoiame end ja oma ilu…


Elatise otsus käes, aga raha ei ikka?

On üldteada, et kohus ei anna raha, kohus teeb otsuse, mis on täitedokument, millega saate pöörduda täituri poole täitemenetluse algatamiseks.

Vajate abi dokumentide täitmisel, õigesse kohta esitamisel? Täidame ja koondame Teile täitemenetluseks vajalikud dokumendid ning edastame pädevale täiturile täitmiseks ning elatisabi taotluse elatisabi saamiseks. Kõik saab tehtud tunniga.

Ära jäta lapsele mõistetud õigusi sahtlisse tolmuma.

 

 


Kontrolli madalapalgaliste toetust

Kui Teie aastatulu on väiksem kui 7817 eurot, siis on Teil õigus taotleda madalapalgaliste toetust juhul, kui olete 2016. aastal vähemalt kuuel kuul:

  • olnud Eesti resident,
  • olnud vähemalt 18 aastane,
  • töötanud vähemalt ühe töölepingu alusel või olnud teenistussuhtes ning töötamine ei olnud peatatud,
  • töötanud vähemalt ühe tööandja juures täistööajaga või mitme tööandja juures töötanud kokku täistööajaga. Täistööaja tingimus ei kehti töövõimetuspensionäridele ega vähenenud töövõimega isikutele, kelle eest maksab sotsiaalmaksu kuumääralt riik.

Toetuse taotlemiseks palume Teil kõigepealt kontrollida, kas kõik need tingimused on täidetud ja seejärel esitada taotlus emta.ee lehel.

maxresdefault


Happy Valentine`s Day / Head sõbrapäeva

valentines-day


Parimad pakkumised meie ja sõprade juures

Lyoness_voldik2_375x130+bleed3mm