Tag Archives: elatis

Pevkur: edaspidi on selgem, kes on kohustatud last ülal pidama 29. jaanuar 14

Pevkur: edaspidi on selgem, kes on kohustatud last ülal pidama

29. jaanuar 14

 

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas täna riigikogule perekonnaseaduse muudatusi, millega täpsustatakse ülalpidamiskohustuse ja eestkoste küsimusi ning muudetakse selgemaks lapse esindamine igapäevaelu asjades.

„Tulevikus on selgem, kes ja millises järjekorras on kohustatud last või abivajavat perekonnaliiget ülal pidama juhul, kui esimesena ülalpidamist andma kohustatud isikul ei ole vara või kui ta hoiab maksmisest kõrvale. Loomulikult hindab kohus iga juhtumit eraldi, kuid muudatusi on eelkõige vaja olukordades, kus on tegemist järjepideva kohustusest kõrvalehoidmisega,“ rääkis justiitsminister Hanno Pevkur.

Justiitsminister ütles eelnõud tutvustades, et ülevaatamist vajas ka see, kuidas vanemad saavad lapse nimel lepinguid sõlmida. “Kehtiv seadus ei taga kahjuks lõpuni mõlema vanema võrdset võimalust osaleda lapse kasvatamises, eriti juhul, kui vanemad elavad lahus. Muudatuse järel saab vanem last igapäevaelu asjades ka üksi esindada, samas kui olulistes küsimustes peavad vanemad last esindama koos,“ selgitas minister.

Abiellumisel ühisvara valinud inimeste puhul ei sõltu perekonna eluaseme kaitse edaspidi sellest, kas vara kuulub abikaasade ühisvara või ühe abikaasa lahusvara hulka. Kui perekond elab ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluvas korteris, siis on lahusvara müümiseks vaja üldjuhul ka teise abikaasa nõusolekut. Abikaasade kaitseks ei puuduta muudatus testamendi või pärimislepinguga tehtavaid korraldusi samuti jääb neile võimalus lahusvara osas teisiti kokku leppida.

Veel üks seadusemuudatuse eesmärk on tagada paindlikkus eestkostja määramisel. See tähendab, et  valla- või linnavalitsus ei pea edaspidi olema üksnes rahvastikuregistri kande tõttu eestkostja isikule, kellel selle omavalitsusega mingit tegelikku sidet ei ole. Eelnõu järgi saab eestkostja määramisel registrikande kõrval arvestada eluliste asjaoludega ehk näiteks sellega, kus isik peamiselt elab, kust ta pärit on või kus elavad tema lähedased.

Lisaks muudetakse eelnõuga seonduvalt mõnd perekonnaseisutoimingute seaduse ja pärimisseaduses paragrahvi.

Seadusemuudatustele eelnes analüüs, millega uuriti 2010. aasta juulis kehtima hakanud perekonnaseaduse praktilisi kitsaskohti ja millele nüüd Riigikogus arutatav eelnõu lahendused pakub.Pilt

Advertisements

Kohtutäiturid soovivad juurdepääsu võlgnike pangakontodele

VT VIDEOT http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-kohtutaiturid-soovivad-juurdepaasu-volgnike-pangakontodele.d?id=67653765&fb_action_ids=10152193377762206&fb_action_types=og.recommends&fb_source=other_multiline&action_object_map=%5B1415726088667340%5D&action_type_map=%5B%22og.recommends%22%5D&action_ref_map=%5B%5D

Kohtutäiturite arvates võiks elatisraha võlgnikelt väljanõudmiseks kaaluda täituritele pangakontodele juurdepääsu võimaldamist ning vara arestimiseks võimaldada täiturile sissepääs võlgniku eluruumidesse, et kontrollida tema tegelikku varalist seisu.

“See väldiks olukorda, kus võlgnikul on ühemehefirma, millest ta elatub, kuid läbi tema isikliku konto, mida täitur arstida saaks, ei liigu midagi,” rääkis kohtutäiturite koja ametikogu juhatuse liige ja kohtutäitur Arvi Pink riigikogu sotsiaalkomisjonis toimunud üksikvanemate murede lahendamisele suunatud arutelul. Täna on nii, et võlgnik võib täiturit oma eluruumi mitte lubada, täitur kergitab siis ukse taga kaabut ja lahkub ning võib tulla tagasi kohtu läbiotsimisorderiga, aga siis on üllatusmoment möödas ja korterist võib olla vara ära viidud, kirjeldas Pink täiturite tööpraktikat.

Samuti ei tea täitur täna, milline võlgnik välja näeb, sest täituril ei ole siiani juurdepääsu võlgnike fotodele ehkki võlgnike nimekiri on avalik. “Võlgnik tuleb ukse peale, täitur küsib, kas siin elab võlgnik, ja võlgnik ise ütleb, et ei ela,” selgitas Pink olukorda, kus fotost oleks abi.

Veel soovivad kohtutäiturid juurdepääsu riiklikule töötajate registrile, mis hetkel on veel loomisel.

Pink rõhutas, et kõik need ettepanekud tuleb põhjalikult läbi kaaluda ja arvestada kõiki poolt ja vastuargumente.

Ta lisas, et alati tuleb vaadata ka, et elatisraha nõudmisega ei mindaks üle piiri. Ta viitas praktikas pettustele, kus inimesed elavad küll koos, aga teiste võlgade maksmisest hoidumiseks tõstetakse mehe raha naise kontole ja kuna elatisraha on muudest nõuetest seaduse silmis eelistatud, siis hiilitakse selle kaudu muudest võlgadest kõrvale.

Pink rääkis ka, et elatisnõue on pikk ja kestab 18 kuni 21 aastat. Seetõttu on pädevat statistikat tema sõnul raske teha.

Ta lisas, et pole välistatud juhtumid, kus osapooled on omavahel kokkuleppele jõudnud, aga pole sellest täiturile teada andnud, seetõttu ei pruugi kõik ligi 12 000 tänast elatisraha võlgnikku olla tegelikud elatisraha maksmisest kõrvalehoidjad.


Elatise maksmisest kõrvale hoidumine on edaspidi väärtegu (sanktsiooniks 300 trahviühikut või arest)

Karistatavate tegude arv väheneb tulevikus ligi kolmandiku

Justiitsminiisteeriumi eelnõu peab kehtivas karistusseadustikus lapse või vanema ülalpidamise kohustuse rikkumise eest ette nähtud kriminaalvastutust ülekriminaliseerimiseks ja kaotab selle koosseisu karistusseadustikust.

 

Eelnõus märgitakse, et tegemist on sisuliselt tsiviilõigusliku suhte tagamisega karistusõiguslike meetmetega ning justiitsministeerium leiab, et teatud juhtudel on sellest karistusseadustiku paragrahvist kujunenud nn kättemaksuparagrahv ehk elatisraha saava lapse vanem saab võlgnikku ähvardada kuriteoteate esitamisega, vahendab ERR Uudised.

Eelnõu tõdes, et kui preventiivses mõttes võib selline käitumine võlgnikku isegi mõjutada, siis karistusõiguslikult ei ole selline lähenemine siiski otstarbekas, kuna kriminaalvastutust ei ole ette nähtud mistahes muu võlasuhte jaoks, kus võlgnik ei maksa temalt lepinguga väljamõistetud summat ja seda isegi juhul, kui tegemist oleks väga suure summaga ning raha saaja oleks kas alaealine või abi ning ülalpidamist vajav täiskasvanu.

Muudatusettepanek näeb ette, et elatise kohustuse rikkumine oleks edaspidi väärtegu, mille eest võib saada karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Preventsiooni mõttes on väärteo eest ette nähtavad sanktsioonid samaväärsed ehk lühiajaline arest võib osutuda tõhusamaks kui näiteks tingimisi vangistus, sealjuures ei takista arest reeglina ka töölkäimist, et oma kohustusi täita, leitakse eelnõus.

 

Justiitsministeerium saatis 17. juuli kooskõlastusele eelnõu, millega korrastatakse karistusõiguse süsteemi, kõrvaldatakse kattumised kuritegude ja väärtegude koosseisudes ning täpsustatakse karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi. Kokku väheneks karistatavate tegude arv 1300 süüteokoosseisult vähem kui tuhandele.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on praegu Eesti seadustes ligikaudu 1300 süüteokoosseisu, mis jagunevad 148 erineva seaduse vahel ning seda on ilmselgelt liiga palju. „Olukorra parandamiseks alustas 2011. aasta Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhtimisel tööd karistusõiguse revisjoni töögrupp, mille eesmärgiks oli  karistatavate tegude arvu vähendades kõrvaldada ülekriminaliseerimine ning korrastada Eesti karistusõiguse süsteem, kaotades näiteks kuritegude ja väärtegude koosseisudes kattuvused. Samuti seati eesmärgiks täpsustada karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi,“ kirjeldas justiitsminister töögrupi ülesannet.

„Praegu on näiteks Eesti seadustes kokku ligikaudu 1300 süüteokoosseisu, millest 400 paiknevad karistusseadustikus ning  900 on laiali erinevates haruseadustes. Kui näiteks kõik kuriteokoosseisud paiknevad ainult ühes – karistusseadustikus, siis haruseaduseid, mis näevad ette vastutuse väärtegude eest, on kokku 148. Kõnekas on ka fakt, et 2010. aasta seisuga oli neist 148 seadusest karistusi mõistetud vaid 76 alusel,“ ütles Pevkur.

„Eesti karistusõigust iseloomustab praegu ülekriminaliseerimine, kus näiteks naabri aeda löödud pallile järele minemist saab praeguste seaduste järgi karistada kas rahalise karistuse või koguni üheaastase vangistusega. Samuti on näiteks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega karistatav see, kui hooldaja kasutab kasvõi ühe euro hooldusaluse raha enda tarbeks. On loomulik, et lubamatult teise inimese vara enda tarbeks kasutamine on taunitav, kuid karistus peab olema proportsionaalne,“ tõi minister näiteid.

Analüüsi käigus hindas töörühm näiteks seda, kas konkreetset kuriteokoosseisu on üldse vaja ning kui leitakse, et pole vaja, siis kas kustutada see tervikuna või muuta väärteoks. Samuti analüüsiti kas kuriteokoosseisu on vajalik kitsendada või kas ettenähtud sanktsioon vajab muutmist.

Kooskõlastusele saadetud eelnõuga muudatused karistusseadustikus 163 paragrahvi, kehtetuks tunnistatakse 48 koosseisu ning juurde lisatakse 11 uut koosseisu. Väärteokoosseise muudetakse kokku 107 haruseaduses.

Eelnõu ja lisamaterjalid on kättesaadavad: http://www.just.ee/revisjon

 


http://pere24.ee/1479-elatise-maksmisest-korvale-hoidumine-on-kuritegu

http://pere24.ee/1479-elatise-maksmisest-korvale-hoidumine-on-kuritegu/

Elatise maksmisest kuritahtlik kõrvalehoidumine on karistusseadustiku § 169 kohaselt karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.Lapsevanem lapse esindajana peab lapse huve igakülgselt kaitsma ning tagama.

Elatise mitte maksjat saab karistada, kuid selleks peavad olema täidetud teatud eeldused, mis on Riigikohus oma otsuses ka välja toonud.

Jurist annab nõu

Jurist annab nõu

Karistusseadustiku paragrahv 169 ütleb vaid järgmist: “Vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.”

Riigikohus on aga oma lahendiga antud paragrahvi sisustanud. Riigikohtu seisukohad:

1. KarS § 169 kirjeldatud kuriteos süüdimõistmiseks ei piisa vaid sellest, et isik elatisraha maksmise kohustust ei täida – tõendada tuleb ka kuritahtlikkus. 2. Kuritahtlikkus võib seisneda näiteks elatise mittemaksmises, ehkki kohustatud isikul vara on ja ei esine takistusi pangaülekande tegemiseks; elatise maksmises ette nähtust vähemas määras, vaatamata rahaliste vahendite piisavusele; ja kohustatud isiku poolt mõistlike jõupingutuste mittetegemises, et oma maksevõimet parandada. 3. Kvalifitseerumaks kuriteona KarS § 169 järgi peab kõrvalehoidumine olema toimunud pikema aja vältel. 4. Kohus ei saa süüdistatavale omistada süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi. Süüdistuse sisu peab olema esitatud süüdistusakti lõpposas.

Viide tervele lahendile: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-84-12

Emad ja isad, kes oma kohustusi ei täida, tuleb võtta vastutusele. Ei tohi oma egost jätta elatist nõudmata ega ka seda maksmata, see raha on mõeldud lapse heaoluks. Lapsevanem lapse esindajana peab tema huve igakülgselt kaitsma ning tagama.

Artikkel avaldatud ka delfis: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/elatise-maksmisest-korvale-hoidumine-on-kuritegu.d?id=65904820