Tag Archives: kuritegu

Elatise maksmisest kõrvale hoidumine on edaspidi väärtegu (sanktsiooniks 300 trahviühikut või arest)

Karistatavate tegude arv väheneb tulevikus ligi kolmandiku

Justiitsminiisteeriumi eelnõu peab kehtivas karistusseadustikus lapse või vanema ülalpidamise kohustuse rikkumise eest ette nähtud kriminaalvastutust ülekriminaliseerimiseks ja kaotab selle koosseisu karistusseadustikust.

 

Eelnõus märgitakse, et tegemist on sisuliselt tsiviilõigusliku suhte tagamisega karistusõiguslike meetmetega ning justiitsministeerium leiab, et teatud juhtudel on sellest karistusseadustiku paragrahvist kujunenud nn kättemaksuparagrahv ehk elatisraha saava lapse vanem saab võlgnikku ähvardada kuriteoteate esitamisega, vahendab ERR Uudised.

Eelnõu tõdes, et kui preventiivses mõttes võib selline käitumine võlgnikku isegi mõjutada, siis karistusõiguslikult ei ole selline lähenemine siiski otstarbekas, kuna kriminaalvastutust ei ole ette nähtud mistahes muu võlasuhte jaoks, kus võlgnik ei maksa temalt lepinguga väljamõistetud summat ja seda isegi juhul, kui tegemist oleks väga suure summaga ning raha saaja oleks kas alaealine või abi ning ülalpidamist vajav täiskasvanu.

Muudatusettepanek näeb ette, et elatise kohustuse rikkumine oleks edaspidi väärtegu, mille eest võib saada karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Preventsiooni mõttes on väärteo eest ette nähtavad sanktsioonid samaväärsed ehk lühiajaline arest võib osutuda tõhusamaks kui näiteks tingimisi vangistus, sealjuures ei takista arest reeglina ka töölkäimist, et oma kohustusi täita, leitakse eelnõus.

 

Justiitsministeerium saatis 17. juuli kooskõlastusele eelnõu, millega korrastatakse karistusõiguse süsteemi, kõrvaldatakse kattumised kuritegude ja väärtegude koosseisudes ning täpsustatakse karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi. Kokku väheneks karistatavate tegude arv 1300 süüteokoosseisult vähem kui tuhandele.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on praegu Eesti seadustes ligikaudu 1300 süüteokoosseisu, mis jagunevad 148 erineva seaduse vahel ning seda on ilmselgelt liiga palju. „Olukorra parandamiseks alustas 2011. aasta Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhtimisel tööd karistusõiguse revisjoni töögrupp, mille eesmärgiks oli  karistatavate tegude arvu vähendades kõrvaldada ülekriminaliseerimine ning korrastada Eesti karistusõiguse süsteem, kaotades näiteks kuritegude ja väärtegude koosseisudes kattuvused. Samuti seati eesmärgiks täpsustada karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi,“ kirjeldas justiitsminister töögrupi ülesannet.

„Praegu on näiteks Eesti seadustes kokku ligikaudu 1300 süüteokoosseisu, millest 400 paiknevad karistusseadustikus ning  900 on laiali erinevates haruseadustes. Kui näiteks kõik kuriteokoosseisud paiknevad ainult ühes – karistusseadustikus, siis haruseaduseid, mis näevad ette vastutuse väärtegude eest, on kokku 148. Kõnekas on ka fakt, et 2010. aasta seisuga oli neist 148 seadusest karistusi mõistetud vaid 76 alusel,“ ütles Pevkur.

„Eesti karistusõigust iseloomustab praegu ülekriminaliseerimine, kus näiteks naabri aeda löödud pallile järele minemist saab praeguste seaduste järgi karistada kas rahalise karistuse või koguni üheaastase vangistusega. Samuti on näiteks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega karistatav see, kui hooldaja kasutab kasvõi ühe euro hooldusaluse raha enda tarbeks. On loomulik, et lubamatult teise inimese vara enda tarbeks kasutamine on taunitav, kuid karistus peab olema proportsionaalne,“ tõi minister näiteid.

Analüüsi käigus hindas töörühm näiteks seda, kas konkreetset kuriteokoosseisu on üldse vaja ning kui leitakse, et pole vaja, siis kas kustutada see tervikuna või muuta väärteoks. Samuti analüüsiti kas kuriteokoosseisu on vajalik kitsendada või kas ettenähtud sanktsioon vajab muutmist.

Kooskõlastusele saadetud eelnõuga muudatused karistusseadustikus 163 paragrahvi, kehtetuks tunnistatakse 48 koosseisu ning juurde lisatakse 11 uut koosseisu. Väärteokoosseise muudetakse kokku 107 haruseaduses.

Eelnõu ja lisamaterjalid on kättesaadavad: http://www.just.ee/revisjon

 

Advertisements

KOKKUVÕTE maikuu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditest

Kiiruse mõõtmise tulemuse jälgitavuse tõendamine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-48-13

Asjaolud

 

Menetlusalust isikut karistati kiiruseületamise eest kiirmenetluse korras. Menetlusaluse isiku kaebust arutanud maakohus leidis, et kuivõrd kiirusmõõteseade oli kohtumenetluse ajaks läbinud kordustaatluse, on loogiline, et seade oli taadeldud ka siis, kui seda kasutati menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmiseks. Samuti oli kiirust mõõtnud ametnikul olemas mõõtja pädevustunnistus.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. Kui menetlusalune isik oli teavitatud oma õigustest ja kiirmenetluse erisustest, ei ole kiirmenetluse kohaldamine ebaseaduslik pelgalt seetõttu, et allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta andis menetlusalune isik ülekuulamisprotokolli blanketi valesse lahtrisse

2. Kui mõõtmist teostatakse MõõteS § 7 lg 3 metroloogilise kontrolli nimistusse kantud vahendiga ning mõõteprotseduuri nõuded tulenevad eriseadusest või seaduse alusel kehtestatud aktist, ei ole MõõteS § 5 lg 1 kohaselt mõõtmistulemuse jälgitavuse tõendamiseks mõõtjal pädevustunnistuse olemasolu nõutav.

3. Kui menetlusalune isik vaidlustab mõõtmistulemusi, tuleb maakohtul tõendeid vahetult uurides tuvastada mõõtetulemuse jälgitavus, sh kontrollida, kas mõõtevahend oli mõõtmise ajal nõuetekohase kontrolli läbinud. Kohtuvälisel menetlejal on kohustus tõendada mõõtetulemuse jälgitavust.

 

Riigikohus rahuldas kassatsiooni osaliselt, tühistas maakohtu otsuse ja saatis väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks.

 

***

 

Reformatio in peius ja kohtumenetluse mõistlik aeg

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-45-13

 

Asjaolud

 

Süüdistuse kohaselt oli süüdistatav pannud toime mitu kehalise väärkohtlemise episoodi, pekstes oma vanemaid ja naabreid, seal hulgas ajal, mil tema suhtes juba kriminaalmenetlus oli käimas. Esialgsest nõusolekust lühimenetlust kohaldada süüdistatav loobus ning kriminaalasja tuli arutada üldmenetluses. Süüdistatav eemaldati kohtuistungilt korrarikkumise tõttu. Maakohus arutas kõiki süüdistusepisoode ja tunnistas süüdistatava täielikult süüdi, kuid otsuses süüdistust refereerides kajastas vaid osa süüdistusepisoodidest. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning maakohus täiendas esialgses otsuses sisaldunud süüdistuse formulatsiooni, märkides selles ka esialgu märkimata jäänud süüdistusepisoodid.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kaitsja või süüdistatava kaebuse alusel, võib maakohus asja uuel arutamisel süüdistatava süüdi tunnistada raskemas kuriteos, kuid ei tohi talle mõista esialgsest raskemat karistust.

2. KrMS § 341 lg 5 rikkumisena ei ole käsitletav olukord, mil maakohus apellatsioonikohtu nõudmistele vastavat uut otsust tehes otsuses kajastab süüdistuse terviklikku sisu ja lisab otsusesse täiendavaid põhjendusi.

3. Kriminaalasja üldmenetluse tulemiks saab olla süüdistatava süüdi- või õigeksmõistmine või kriminaalmenetluse lõpetamine. Kui süüdistatav tunnistati süüdi kõigis sama paragrahvi järgi kvalifitseeritud talle etteheidetavates kuritegudes, ei olnud kohtuotsuse resolutiivosas vaja märkida, millistel kuupäevadel toime pandud tegusid süüdimõistmine hõlmab.

4. Kohtumenetluse mõistliku pikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka süüdistatava tegevust, sh tema poolt kuritegude toimepanemise jätkamist menetluse kestel, taotlust korraldada ekspertiis ning lühimenetluse kohaldamiseks antud nõusolekust loobumist.

5. Maakohus ei rikkunud süüdistatava õigust anda ütlusi ja avaldada kahetsust, kui süüdistatava kohtusaalist korrarikkumise pärast eemaldas.

6. Karistust kergendavate asjaolude ilmnemisel peab neid arvestama ka apellatsiooni- ja kassatsioonikohus.

7. Ehkki riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise korra p 5.1 kohaselt on majandusalaste süütegude asjad eelduslikult tasustatavad erikoefitsiendiga 2, võib kohus koefitsienti vähendada kuni 1-ni, kui tegemist ei ole töömahuka asjaga.

 

Riigikohus jättis kassatsiooni rahuldamata ja alamastme kohtute otsused muutmata.

 

***

 

Üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramise vaidlustamine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.05.2013.a. määrus nr 3-1-1-57-13

 

Asjaolud

 

Süüdimõistetule mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, millest osa süüdimõistetu ettenähtud tähtajaks tegemata jättis. Täitmiskohtunik pööras karistuse kandmata osa täitmisele vangistusena. Kaitsja määruskaebuse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata.

 

Riigikohtu seisukoht

 

Riigikohus on leidnud, et KrMS § 385 p 26 on põhiseadusvastane osas, milles see ei võimalda vaidlustada täitmiskohtuniku määrust, millega üldkasuliku tööga asendatud vangistus täitmisele pööratakse. Seega tuleb ringkonnakohtul kaitsja määruskaebus sisuliselt lahendada.

 

Riigikohus rahuldas määruskaebuse, tühistas ringkonnakohtu määruse ja saatis asja ringkonnakohtule sisuliseks lahendamiseks.

 

***

 

Kahtlustatava ja tema abikaasa ühisvarasse kuuluva kinnistu arestimine konfiskeerimise tagamiseks

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.05.2013.a. määrus nr 3-1-1-49-13

 

Asjaolud

 

Maakohus arestis prokuratuuri taotlusel kahtlustatava ja tema abikaasa ühisomandisse kuuluva korteri kriminaaltulu konfiskeerimise asendamise tagamiseks. Maakohtu määruse vaidlustas kahtlustatava abikaasa.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. Kriminaalmenetluses tehtav määrus, millega arestitakse kinnisasi, ei saa puudutada isikut, kes ei ole arestimismääruse adressaadiks ja keda ei ole kinnistusraamatusse omanikuna kantud. Sellisel isikul on enda väidetavat omandiõigust võimalik kaitsta tsiviilkohtumenetluse korras.

2. Ühisomandis oleva ja arestitava kinnisasja ainsa omanikuna kinnistusraamatusse kantud kahtlustatava abikaasa õigusi arestimismäärus ei puuduta, mistõttu ei ole tema näol tegu kohtumenetluse poole ega asjast puudutatud menetlusvälise isikuga. Seetõttu tulnuks tema esitatud määruskaebus jätta läbi vaatamata.

3. Kriminaalmenetluse raames saab keelata kinnisasja käsutamise vaid arestimismääruse adressaadiks oleval menetlusosalisel. Kinnistusraamatusse kantavast keelumärkest peab üheselt nähtuma, et kinnisasja käsutamine on keelatud vaid sellel abikaasal, kelle suhtes arestimisotsus tehakse.

4. Abikaasade ühisvara jagamise hagi ei ole võimalik kriminaalmenetluse raames läbi vaadata ning seetõttu ei saa kriminaalmenetluse raames ka seda hagi tagada.

 

Riigikohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata.

 

***

 

Röövimiseks üle kasvanud vargus ja kohtu eksimus röövitud asja kirjeldamisel

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-54-13

 

Asjaolud

 

Süüdistatav tungis kannatanu suvilasse, kust soovis varastada erinevaid esemeid. Suvilast lahkumisel tabas kannatanu süüdistatava. Süüdistatav tarvitas kannatanu kallal vägivalda, kuid rüseluse käigus jäi enamus kaasa võetud esemeid maha. Maakohus tuvastas, et süüdistatav võttis kaasa kannatanule kuuluva fotoaparaadi. Maakohtu otsuse jõusse jätnud ringkonnakohus märkis oma otsuses, et süüdistatav sai saagiks kannatanule kuuluva telefoni.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. Kui vargust üritanud, ent kannatanu poolt teolt tabatud süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda tarvitab ning seejärel kannatanule kuuluvaid asju kaasa võtab, on ta toime pannud röövimise.

2. Kui maakohus on tuvastanud, et rööviti fotoaparaat, ja selles osas apellatsioonikohtus vaidlust ei ole, saab ringkonnakohtu otsuses ekslikult märgitu, justkui oleks röövitud hoopis telefon, korrigeerida otsuse põhiosasse täpsustuse tegemisega. Selline eksimus ei kujuta endast kriminaalmenetluse olulist rikkumist.

 

Riigikohus jättis kassatsiooni rahuldamata, kuid täpsustas ringkonnakohtu otsuse põhiosa.

 

***

 

Üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramise vaidlustamine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.05.2013.a. määrus nr 3-1-1-19-13

 

Asjaolud

 

 

Süüdimõistetule mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, millest osa süüdimõistetu ettenähtud tähtajaks tegemata jättis. Täitmiskohtunik pööras karistuse kandmata osa täitmisele vangistusena. Kaitsja määruskaebuse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata.

 

Riigikohtu seisukoht

 

Riigikohus on leidnud, et KrMS § 385 p 26 on põhiseadusvastane osas, milles see ei võimalda vaidlustada täitmiskohtuniku määrust, millega üldkasuliku tööga asendatud vangistus täitmisele pööratakse. Seega tuleb ringkonnakohtul kaitsja määruskaebus sisuliselt lahendada.

 

Riigikohus rahuldas määruskaebuse, tühistas ringkonnakohtu määruse ja saatis asja ringkonnakohtule sisuliseks lahendamiseks.

 

***

 

Turumanipulatsioon ja rahalise karistuse suuruse arvutamine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-44-13

 

Asjaolud

 

Üks süüdistatav andis börsimaaklerist teisele süüdistatavale korralduse müüa talle kuuluvaid AS A aktsiaid järjest madalama hinnaga, et saavutada aktsia hinna langus ning seejärel omandada senisest suurem osa AS A aktsiatest. Asja viimasel arutamisel tunnistas ringkonnakohus süüdistatavad süüdi ning mõistis neile rahalised karistused, mille suuruse määramisel võttis muu hulgas arvesse ka süüdistatavate varalist seisu.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. KarS § 398.1 kohaselt on karistatav tegu määratletud kui reguleeritud kauplemissüsteemis kauplemiseks võetud finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil tõenäoliselt eksitusse viiva tehingu või tehingukorralduse tegemine. See, milliseid konkreetseid börsil kauplemise võtteid kasutades teisi turuosalisi (tõenäoliselt) eksitatakse, ei ole koosseisu realiseerimise seisukohast oluline.

2. Kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise ega pea käsitlema sellest väljapoole jäävaid küsimusi, sh menetlusosaliste asjakohatuid väiteid.

3. Süüle vastava rahalise karistuse suuruse määramine peab lähtuma isiku karistustundlikkusest, mida väljendab isiku varaline seis. Ehkki keskmise päevasissetuleku arvutamisel lähtutakse kriminaalmenetluse alustamise aastale eelnenud aasta andmetest, ei ole päevamäära suurendamist või vähendamist tingivad erandlikud asjaolud seotud vaid kriminaalmenetluse alustamise ajaga ning arvesse tuleb võtta ka hilisemat perioodi.

 

Riigikohus rahuldas ühe süüdistatava kassatsiooni osaliselt ja saatis asja ringkonnakohtule rahalise karistuse päevamäära suuruse määramise osas uueks arutamiseks. Muus osas jäi ringkonnakohtu otsus muutmata.

 

***

 

Süüdistuse ümberkvalifitseerimine ringkonnakohtus ja mõistlik menetlusaeg

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-53-13

 

Asjaolud

 

Süüdistuse kohaselt võttis süüdistatav 2003…2004 OÜ R esindajana üliõpilastelt vastu õppemakse, mille aga kandis oma isiklikule pangakontole. Samuti võttis ta erinevatelt isikutelt vastu raha selle eest, et lubas isikutele Inglismaal töökoha organiseerida, kuid teenust tegelikult ei osutanud. Maakohus mõistis süüdistatava süüdi kelmuses, ringkonnakohus kvalifitseeris süüdistuse ümber omastamisena. Ringkonnakohtu lahend tehti 2012. aastal.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. Apellatsioonikohus võib kohtuotsuse tegemisel lähtuda sellisest materiaalõiguse normist, mida varasemas kohtumenetluses ei ole käsitletud vaid tingimusel, et uue normi kohaldamisele poleks võimalik esitada niisuguseid vastuväiteid, mis eeldaks süüdistuses märgitud kvalifikatsiooniga võrreldes täiesti uute faktiliste asjaolude tuvastamist.

2. Juhul kui kohus annab süüdistuses kirjeldatud faktilistele asjaoludele süüdistuses märgitust oluliselt erineva õigusliku hinnangu, kuid ei taga süüdistatavale enne süüdistuse muutmist tõhusat võimalust end kohtu kohaldatud kvalifikatsiooni vastu kaitsta, on see käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

3. Kui kõrgema astme kohus satub olukorda, kus ühelt poolt on tuvastatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, kuid teisalt on tegemist kriminaalmenetluse mõistliku aja põhimõtte rikkumisega, prevaleerib kriminaalasja mõistliku aja jooksul menetlemise nõue.

 

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osaliselt ja selles osas lõpetas kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Muus osas jäid kassatsioonid rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

 

***

 

Kohtu argumentatsioon tapmiskatse puhul ja karistuse mõistmine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-52-13

 

Asjaolud

 

Süüdistatavad peksid kannatanut käte, jalgade ja kaasa võetud kurikaga, tekitades kannatanule eluohtlikke vigastusi. Seejärel visati kannatanu rõdult alla ning kukkumine põhjustas kannatanu surma. Maakohtus loobus prokurör tapmissüüdistusest, kuna puudusid tõendid selle kohta, kes kannatanu rõdult alla viskas. Riigikohtu juhiste järgi asja arutanud maakohus tunnistas süüdistatavad süüdi tapmiskatses.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. Kui asjas puuduvad igasugused viited süüteokatsest vabatahtliku loobumise kohta, ei ole kohtul kohustust arutleda selle üle, miks jäi kannatanu tapmine lõpule viimata.

2. Karistuse mõistmisel on lähtekohaks eriosa sätte sanktsiooni keskmine määr.

 

Riigikohus jättis kassatsiooni rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

 

***

 

Ettevaatamatult liiklusõnnetusega kahju põhjustamine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-23-13

 

Asjaolud

 

Menetlusalune isik juhtis autot, kuid kaotas halbadele ilmaoludele mittevastava kiiruse tõttu kontrolli auto üle, kaldus autoga kõrvalasuvasse sõiduritta ning tema auto põrkas kokku tagant tulnud teise sõidukiga.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. Ettevaatamatusdelikti objektiivse külje moodustavad tegu, tagajärg ja põhjuslik seos. Sealjuures peab tegu endast kujutama objektiivset hoolsuskohustuse rikkumist.

2. Mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul vabaneb objektiivselt hoolsuskohustuse rikkumisega teisele kahju põhjustanud isik vastutusest eelkõige juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduse nõuet, ohustades selliselt ise liiklusõnnetuses kannatada saanud õigushüve. Seetõttu tuleb alati analüüsida kõikide õnnetuses osalenud liiklejate käitumist.

3. Alates hetkest, kui kannatanu reastus ümber vasakusse sõiduritta, ei aktualiseeru tema suhtes enam kohustus hoida pikivahet, kuna pikivahe hoidmise kohustus kehtib samas sõidureas eessõitva sõiduki suhtes.

 

Riigikohus jättis kassatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

 

***

 

Üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramise vaidlustamine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.05.2013.a. määrus nr 3-1-1-39-13

Asjaolud

 

Süüdimõistetule mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, millest osa süüdimõistetu ettenähtud tähtajaks tegemata jättis. Täitmiskohtunik pööras karistuse kandmata osa täitmisele vangistusena. Kaitsja määruskaebuse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata.

 

Riigikohtu seisukoht

 

Riigikohus on leidnud, et KrMS § 385 p 26 on põhiseadusvastane osas, milles see ei võimalda vaidlustada täitmiskohtuniku määrust, millega üldkasuliku tööga asendatud vangistus täitmisele pööratakse. Seega tuleb ringkonnakohtul kaitsja määruskaebus sisuliselt lahendada.

 

Riigikohus rahuldas määruskaebuse, tühistas ringkonnakohtu määruse ja saatis asja ringkonnakohtule sisuliseks lahendamiseks.

 

***

 

Üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramise vaidlustamine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.05.2013.a. määrus nr 3-1-1-12-13

 

Asjaolud

 

Süüdimõistetule mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, millest osa süüdimõistetu ettenähtud tähtajaks tegemata jättis. Täitmiskohtunik pööras karistuse kandmata osa täitmisele vangistusena. Kaitsja määruskaebuse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata.

 

Riigikohtu seisukoht

 

Riigikohus on leidnud, et KrMS § 385 p 26 on põhiseadusvastane osas, milles see ei võimalda vaidlustada täitmiskohtuniku määrust, millega üldkasuliku tööga asendatud vangistus täitmisele pööratakse. Seega tuleb ringkonnakohtul kaitsja määruskaebus sisuliselt lahendada.

 

Riigikohus rahuldas määruskaebuse, tühistas ringkonnakohtu määruse ja saatis asja ringkonnakohtule sisuliseks lahendamiseks.

 

***

 

Valu kui kehalise väärkohtlemise eeltingimus ja kohtu luba suunava küsimuse esitamiseks

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-50-13

 

Asjaolud

 

Süüdistuse kohaselt läks süüdistatav lärmitsevat alaealist kannatanut korrale kutsuma, haaras tal käest ja lõi teda. Valu tekitavat käest pigistamist ja löömist süüdistatav eitas; süüdistuse tunnistajad, sh kannatanu andsid löömise kohta alles siis, kui neid esmasküsitlev prokurör sellekohaseid suunavaid küsimusi esitas.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. Löömine täidab KarS § 121 koosseisu üksnes siis, kui sellega tekitatakse kannatanule valu, st kudede kahjustamisega või võimaliku kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut, ja valu tekitamine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav.

2. Otsene tahtlus seisneb toimepanija süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise kindlas teadmises ning vähemalt selle möönmises.

3. Kui süüdistuse osaks on süüdistatava poolt kannatanu löömine, on prokuröri küsimused tunnistajale selle kohta, kas süüdistatav lõi kannatanut, suunavaks küsimuseks.

4. Kui seadus näeb ette, et suunava küsimuse esitamiseks on vajalik kohtu luba, tuleb kohtult küsimuse esitamiseks luba saada enne küsimuse esitamist ning asjaolu, et kohus ega vastaspool küsimust  ei vastusta, ei ole võrdsustatav kohtu loaga.

 

Riigikohus rahuldas kassatsiooni osaliselt, tühistas alamastme kohtute otsused ja saatis kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtusse.

 

***

 

Asitõendi hävitamine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-51-13

 

Asjaolud

 

Maakohus tunnistas süüdistatava süüdi mitmes kuriteos ja muu hulgas määras, et asitõendina toimiku juurde võetud mapis olnud dokumendid tuleb otsuse jõustumisel hävitada.

 

Riigikohtu seisukoht

 

Üldjuhul tuleb asitõend tagastada selle omanikule. Vaid juhul, kui asitõendiks olev ese on peremehetu, kuulub riigile või on seniselt omanikult konfiskeeritud, saab kohus määrata, et asitõend läheb hävitamisele.

 

Riigikohus tühistas alamastme kohtuotsused asitõendi suhtes võetud meetmete osas ja saatis kriminaalasja selles osas maakohtule uueks arutamiseks. Muus osas jäid kohtuotsused muutmata.

 

***

 

Üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramise vaidlustamine

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.05.2013.a. määrus nr 3-1-1-20-13

 

Asjaolud

 

Süüdimõistetule mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, millest osa süüdimõistetu ettenähtud tähtajaks tegemata jättis. Täitmiskohtunik pööras karistuse kandmata osa täitmisele vangistusena. Kaitsja määruskaebuse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata.

 

Riigikohtu seisukoht

 

Riigikohus on leidnud, et KrMS § 385 p 26 on põhiseadusvastane osas, milles see ei võimalda vaidlustada täitmiskohtuniku määrust, millega üldkasuliku tööga asendatud vangistus täitmisele pööratakse. Seega tuleb ringkonnakohtul kaitsja määruskaebus sisuliselt lahendada.

 

Riigikohus rahuldas määruskaebuse, tühistas ringkonnakohtu määruse ja saatis asja ringkonnakohtule sisuliseks lahendamiseks.

 

***

 

Kinnisasi kui ettevõte ja käibemaksupettuse katse

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31.05.2013.a. otsus nr 3-1-1-108-12

 

Asjaolud

 

Süüdistuse kohaselt tegid süüdistatavad A ja O, süüdistatava A OÜ juhatuse liikmetena ja OÜ L üle kontrolli omades tehinguid, millega omandasid OÜ-lt L kunstlikult suuremana näidatud hinna eest kinnisasja, deklareerides kinnisasja ostult sisendkäibemaksu, samal ajal tasaarveldades kinnistu eest tasumise kohustuse A OÜ nõudega OÜ L vastu, jättes käibemaksu tasumise kohustuse maksejõuetule OÜ-le L. Tegelikult oli kinnistu ostmise näol süüdistuse kohaselt tegu ettevõtte üleminekuga, mille pealt maksustatavat käivet ei teki. Maakohus tuvastas, et kinnistu müügi ajal reaalselt kinnistul OÜ L majandustegevust ei toimunud, rentnikke ei tegutsenud ja seal asunud hooned kuulusid lammutamisele.

 

Riigikohtu seisukohad

 

1. Ettevõttena TsÜS § 66.1 ja ka KMS § 4 lg 2 p 1 tähenduses ei saa käsitada pelgalt varakogumit, mida ei kasutata majandustegevuseks ja millel puudub seega ka ettevõtte identiteet. Seda isegi mitte juhul, kui tegemist on ettevõtja või muu isiku ainukese varaga. Kapitalitulu teenimine ei ole majandustegevus, millest tulenevalt saaks kinnistut pidada ettevõtteks TsÜS § 66.1 ja ka KMS § 4 lg 2 p 1 tähenduses.

2. KarS §-s 389.2 ette nähtud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab toimepanijalt minimaalselt otsest tahtlust maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsuse suhtes, sh vähemalt üldisel kujul teadmist selle kohta, miks esitatavad andmed on ebaõiged.

3. Vastutus kuriteole kaasaaitamise eest eeldab aktsessoorsuse põhimõttest tulenevalt tahtlikku õigusvastast põhitegu. Põhiteo subjektiivse ja objektiivse koosseisu tunnuste puudumine väidetava täideviija tegevuses välistab vastutuse kaasaaitamise eest.

4. Maksukelmuse katse KarS § 389.2 lg 1 mõttes on alanud hetkest, mil süüdistatav esitab valeandmeid sisaldava deklaratsiooni maksuhaldurile. Kui deklaratsioon esitatakse ennetähtaegselt ja deklaratsiooni esitamiseks antud tähtaja jooksul valeandmed parandatakse, on tegemist süüteokatsest loobumisega. Tagastusnõude täitmise taotluse esitamine või esitamata jätmine ei mõjuta süüteokatse lõpuleviidust.

5. Kriminaalmenetluses otsustatakse kulude hüvitamine üldjuhul selliselt, et esmalt tuvastatakse kulude koosseis ja seejärel määratakse, kes millise osa kuludest peab hüvitama. Vaid erandjuhul, kui kulude otsustamise ajal ei ole kulud teada, võib kohus määrata kulude jaotuse murdosadena.

6. Menetluskulude hulka arvatakse kaitsjatasu mõistlikus ulatuses. Seda ületavas osas kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja selle hüvitamist määrata ei saa.

 

Riigikohus rahuldas kassatsioonid, tühistas ringkonnakohtu otsuse ja jõustas maakohtu õigeksmõistva otsuse, milles ettevõtte üleminekut puudutavad põhistused asendas enda omadega.

 Viide: https://www.riigiteataja.ee/oigusuudised/kohtuuudiste_nimekiri.html


http://pere24.ee/1479-elatise-maksmisest-korvale-hoidumine-on-kuritegu

http://pere24.ee/1479-elatise-maksmisest-korvale-hoidumine-on-kuritegu/

Elatise maksmisest kuritahtlik kõrvalehoidumine on karistusseadustiku § 169 kohaselt karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.Lapsevanem lapse esindajana peab lapse huve igakülgselt kaitsma ning tagama.

Elatise mitte maksjat saab karistada, kuid selleks peavad olema täidetud teatud eeldused, mis on Riigikohus oma otsuses ka välja toonud.

Jurist annab nõu

Jurist annab nõu

Karistusseadustiku paragrahv 169 ütleb vaid järgmist: “Vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.”

Riigikohus on aga oma lahendiga antud paragrahvi sisustanud. Riigikohtu seisukohad:

1. KarS § 169 kirjeldatud kuriteos süüdimõistmiseks ei piisa vaid sellest, et isik elatisraha maksmise kohustust ei täida – tõendada tuleb ka kuritahtlikkus. 2. Kuritahtlikkus võib seisneda näiteks elatise mittemaksmises, ehkki kohustatud isikul vara on ja ei esine takistusi pangaülekande tegemiseks; elatise maksmises ette nähtust vähemas määras, vaatamata rahaliste vahendite piisavusele; ja kohustatud isiku poolt mõistlike jõupingutuste mittetegemises, et oma maksevõimet parandada. 3. Kvalifitseerumaks kuriteona KarS § 169 järgi peab kõrvalehoidumine olema toimunud pikema aja vältel. 4. Kohus ei saa süüdistatavale omistada süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi. Süüdistuse sisu peab olema esitatud süüdistusakti lõpposas.

Viide tervele lahendile: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-84-12

Emad ja isad, kes oma kohustusi ei täida, tuleb võtta vastutusele. Ei tohi oma egost jätta elatist nõudmata ega ka seda maksmata, see raha on mõeldud lapse heaoluks. Lapsevanem lapse esindajana peab tema huve igakülgselt kaitsma ning tagama.

Artikkel avaldatud ka delfis: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/elatise-maksmisest-korvale-hoidumine-on-kuritegu.d?id=65904820