Tag Archives: laps

Kohtutäiturid soovivad juurdepääsu võlgnike pangakontodele

VT VIDEOT http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-kohtutaiturid-soovivad-juurdepaasu-volgnike-pangakontodele.d?id=67653765&fb_action_ids=10152193377762206&fb_action_types=og.recommends&fb_source=other_multiline&action_object_map=%5B1415726088667340%5D&action_type_map=%5B%22og.recommends%22%5D&action_ref_map=%5B%5D

Kohtutäiturite arvates võiks elatisraha võlgnikelt väljanõudmiseks kaaluda täituritele pangakontodele juurdepääsu võimaldamist ning vara arestimiseks võimaldada täiturile sissepääs võlgniku eluruumidesse, et kontrollida tema tegelikku varalist seisu.

“See väldiks olukorda, kus võlgnikul on ühemehefirma, millest ta elatub, kuid läbi tema isikliku konto, mida täitur arstida saaks, ei liigu midagi,” rääkis kohtutäiturite koja ametikogu juhatuse liige ja kohtutäitur Arvi Pink riigikogu sotsiaalkomisjonis toimunud üksikvanemate murede lahendamisele suunatud arutelul. Täna on nii, et võlgnik võib täiturit oma eluruumi mitte lubada, täitur kergitab siis ukse taga kaabut ja lahkub ning võib tulla tagasi kohtu läbiotsimisorderiga, aga siis on üllatusmoment möödas ja korterist võib olla vara ära viidud, kirjeldas Pink täiturite tööpraktikat.

Samuti ei tea täitur täna, milline võlgnik välja näeb, sest täituril ei ole siiani juurdepääsu võlgnike fotodele ehkki võlgnike nimekiri on avalik. “Võlgnik tuleb ukse peale, täitur küsib, kas siin elab võlgnik, ja võlgnik ise ütleb, et ei ela,” selgitas Pink olukorda, kus fotost oleks abi.

Veel soovivad kohtutäiturid juurdepääsu riiklikule töötajate registrile, mis hetkel on veel loomisel.

Pink rõhutas, et kõik need ettepanekud tuleb põhjalikult läbi kaaluda ja arvestada kõiki poolt ja vastuargumente.

Ta lisas, et alati tuleb vaadata ka, et elatisraha nõudmisega ei mindaks üle piiri. Ta viitas praktikas pettustele, kus inimesed elavad küll koos, aga teiste võlgade maksmisest hoidumiseks tõstetakse mehe raha naise kontole ja kuna elatisraha on muudest nõuetest seaduse silmis eelistatud, siis hiilitakse selle kaudu muudest võlgadest kõrvale.

Pink rääkis ka, et elatisnõue on pikk ja kestab 18 kuni 21 aastat. Seetõttu on pädevat statistikat tema sõnul raske teha.

Ta lisas, et pole välistatud juhtumid, kus osapooled on omavahel kokkuleppele jõudnud, aga pole sellest täiturile teada andnud, seetõttu ei pruugi kõik ligi 12 000 tänast elatisraha võlgnikku olla tegelikud elatisraha maksmisest kõrvalehoidjad.

Advertisements

» Viktor Turkin: veelkordselt häbistamisest Euroopa ees

» Artikli juurde Viktor Turkin: veelkordselt häbistamisest Euroopa ees

 

Väga huvitav ning eelkõige vajalik artikkel. Kõnesolev kaasus on igati küps Euroopa Inimõiguste kohtusse pöördumiseks, ainult et, kas Eestile on sealset “näpuga viibutamist” nii väga vaja?

Ei tohi unustada ega valesti mõista seda, et suhtluskord on eelkõige lapse õigus suhelda eemaloleva vanemaga ja suhtlemise korra kindlaks määramine peab toimuma lapse huvideks ja huvides, et tagada lapse heaolu ja stabiilne elukorraldus ning seejuures lähedased suhted mõlema vanemaga.


UUS LKS ja mõtlema panev lugu kehalisest karistamisest Astrid Lindgreni 1978. a. tänukõnest:

Mõtlema panev lugu kehalisest karistamisest Astrid Lindgreni 1978. a. tänukõnest:

Pärast suurt pahandust ütles ema oma lapsele, et mingu nüüd ja otsigu endale ise vits. Laps oli kaua ära ning kui tagasi jõudis oli ta pisaraist märg. Ta ütles: “Ema, ma ei leidnud vitsa, aga ma leidsin kivi, millega võid minu pihta visata.”

Siis ema mõistis, millisena oli olukord tundunud lapse vaatenurgast: kui mu ema tahab mulle haiget teha, siis ei ole mingit vahet, kuidas ta seda teeb, ta võis seda sama hästi kiviga teha.

Ema võttis poja sülle ja nad mõlemad nutsid. Ema pani selle kivi kööki riiulile, meenutamaks talle, et vägivald saab alguse lastetoast ning kui me ei suuda näha olukordi lapse vaaterurgast, võime me neile õpetada hoopis midagi muud, kui ise arvame õpetavat.

Pilt: Bragolini “Nutvad lapsed”

Tänavu 1. jaanuarist jõustunud uus lastekaitseseadus keelab laste kehalise karistamise, sh tutistamise, laksu andmise, raputamise, tõukamise. Kampaania julgustab küsima abi juhul, kui endal napib oskusi ja teadmisi. „Iga laps peaks saama kasvada turvaliselt oma perekonna juures. Seepärast on oluline, et peredele oleks tagatud vajalikud ennetus- ja tugisüsteemid,“ sõnas Tsahkna.

Lastekaitseseaduse kohaselt on kõigil inimestel, kellel on teavet abivajavast lapsest, kohustus viivitamata teavitada sellest kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat või lasteabi telefoni numbril 116 111. Lasteabi telefonile antud info jõuab sealt kiiresti õigete spetsialistideni ning lastele ja nendega seotud inimestele on tagatud esmane sotsiaalne nõustamine, vajadusel ka kriisinõustamine.

Eesti, vene ja vajadusel inglise keeles nõustamist pakkuv lasteabi telefon töötab ööpäevaringselt ning on helistajatele tasuta, soovi korral võib pöördumine jääda anonüümseks. Lasteabi nõustajatega saab lisaks telefonile ühendust võtta ka kodulehel www.lasteabi.ee.

Üle-eestiline kampaania „Karistamine ei kasvata“ kestab 22. maini.
Vaata lisa: www.lasteabi.ee, https://www.facebook.com/lasteabi/