Tag Archives: pension

Mis muutub uuel aastal Su rahaasjades?

 

Alanud aasta toob kaasa mitmeid muudatusi rahaasjades. Osad neist puudutavaid ainult teatud inimesi, näiteks pensionäre või vanemahüvitise saajaid, kuid 1. veebruarist toimuv pankade üleminek SEPA-le mõjutab kõiki, kes on mõne panga kliendid.

Ühtne euromaksete piirkond SEPA

2014. aasta 1. veebruarist ühendatakse Euroopa Liidu riigid, Island, Liechtenstein, Monaco vürstiriik, Norra ja Šveits ühtseks euromaksete alaks (SEPA, Single Euro Payments Area). See tähendab, et enam ei eristata siseriiklikke ja piiriüleseid makseid. Piiriülestele euromaksetele hakkavad kehtima samad tingimused nagu riigisisestele maksetele, sh on teenustasud samad ja sarnane ka maksete laekumise kiirus. Milliste muudatustega peavad eraisikud arvestama?

  • Pankadevahelised maksed muutuvad aeglasemaks. See puudutab kõiki inimesi, kes teevad ülekandeid erinevate pankade vahel. Kui praegu liiguvad maksed ühelt Eestis tegutseva panga kontolt teise Eestis tegutseva panga kontole umbes pooleteise tunniga, siis 1. veebruarist võtab see aega 3–5 tundi ning selleks, et makse jõuaks ühest pangast teise samal päeval, tuleb maksekorraldus teha hiljemalt kell 15.00–16.30. Vaid siis, kui kasutada mobiilimakset, jõuab makse teises pangas asuva saaja kontole kohe. Samas ei paku mobiilimakset kõik pangad. 
  • Kontonumbrid muutuvad pikemaks ehk saavad rahvusvahelise kuju (IBAN-kontonumber). Inimese senine kontonumber säilib, kuid selle ette lisanduvad numbrid ja tunnused: riigikood, panga kood ja kontrollnumbrid. Nii muutub kontonumber 20-kohaliseks. Ise oma kontonumbri muutmiseks midagi tegema ei pea, see tehakse pangas automaatselt.
  • Otsekorraldusteenus muutub. See puudutab eelkõige inimesi, kellel on pankades sõlmitud otsekorralduslepingud arvete tasumiseks. Kui seni saatis energia- või telefonifirma arve inimesele ja maksenõude panka, siis edaspidi saadab ettevõte panka e-arve. Kui inimesel oli varem vastava arve tasumiseks otsekorraldusleping sõlmitud, siis see muudetakse  automaatselt e-arve püsimakse lepinguks ning arveid saab sama mugavalt automaatselt edasi tasuda. Küll aga peaks inimene jälgima, kas kõik ettevõtted, kellelt ta praegu arveid saab, lähevad üle uuele e-arve teenusele. Kui mõni ettevõte e-arve teenust kasutama ei hakka, saabuvad temalt arved edaspidi kas e-postiga või tavapostiga ning need tuleb ise internetipangas ära maksta. 

Alampalk ja pension kasvavad

1. jaanuarist hakkas kehtima uus alampalga määr. Alampalk ehk miinimumpalk tõuseb täistööajaga töötamisel 355 euroni kuus ja tunnipalga alammäär on 2,13 eurot (tegemist on brutopalga summadega). 
Riigieelarves on ette nähtud raha pensionitõusuks, nii et 1. aprillist kerkib keskmine pension 5,8%. Pensionide täiendav maksuvaba tulu suureneb 216 euro võrra aasta kohta ehk 18 euro võrra kuus.

Vanemahüvitis ja töötav lapsevanem

Neile, kes saavad vanemahüvitist ja käivad samal ajal tööl, on kasulik teada, et muutub vanemahüvitise ümberarvutamise valem töötasu saavale vanemale.  Selle eesmärk on muuta hüvitise ümberarvutamise valemit nii, et hüvitise saaja kogusissetulek (st vanemahüvitis ja tulu kokku) ei väheneks võrreldes olukorraga, kus inimene lisatulu poleks teeninud. Lisaks kaob 2014. aastani kehtinud põhimõte, et vanemahüvitist ei maksta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul saadud töine tulu ületab viiekordset hüvitise määra (2014. aastal oleks see 5×320=1600 eurot). Nüüd säilib vähemalt pool määratud hüvitisest või hüvitise määra (2014. aastal 320 eurot kuus) suurune vanemahüvitis pluss teenitud töine tulu. 

II samba pension

Kui inimene on liitunud kohustusliku kogumispensioni ehk II sambaga ja esitas 2013. aastal avalduse maksete suurendamiseks enda valitud II samba fondi aastateks 2014–2017, siis hakkab nüüd tema brutopalgast senise 2% asemel pensionifondi minema 3%. Riik lisab sellele omalt poolt tavapärase 4% makse asemel 6%. 

Originaalteksti viide: http://www.minuraha.ee/mis-muutub-uuel-aastal-su-rahaasjades/


Suurenda arukalt oma pensionisammast. Esita avaldus ja riik maksab rohkem

Järgmisest aastast maksab riik senise 4% asemel 6% II pensionisambasse kõigi nende eest, kes majanduslanguse ajal otsustasid vabatahtlikult omapoolsete sissemaksete tegemist jätkata. II samba makse määra saab ka ise suurendada.

2013 saab esitada avaldusi kohustusliku kogumispensioni ehk II samba sissemaksete suurendamiseks aastatel 2014–2017.

Kogumispensioniga liitunud jagunevad kõrgendatud sissemakse määra kasutamise võimaluste järgi kolme gruppi.

Vaata, millisesse gruppi kuulud: 

Sündinud aastal 1955 või hiljem ja 2009. aastal maksete jätkamise avaldust ei esitanud:

  • Saad esitada avalduse 1% võrra suurema – 2% asemel 3% brutopalgast – sissemakse tegemiseks pensioni II sambasse. Sel juhul lisab riik II sambasse 4% asemel 6%.
  • Kui avaldust ei esita, on II samba sissemakse suurus tavapärane: 2% brutopalgast + 4% riigi poolt.

Sündinud aastal 1955 või hiljem ja esitasid 2009. aastal maksete jätkamise avalduse:

  • Saad esitada avalduse 1% võrra suurema – 2% asemel 3% brutopalgast – sissemakse tegemiseks pensioni II sambasse. Riik lisab II sambasse 6% hoolimata sellest, kas oled sissemaksete ajutise suurendamise avalduse teinud või mitte.
  • Kui avaldust ei esita, on II samba sissemaksed järgmised: 2% brutopalgast + 6% riigi poolt.

Sündinud aastatel 1942–1954 ja 2009. aastal maksete jätkamise avaldust ei esitanud

  • Saad esitada avalduse 1% võrra suurema – 2% asemel 3% brutopalgast – sissemakse tegemiseks pensioni II sambasse. Sel juhul lisab riik II sambasse 4% asemel 6%.
  • Kui avaldust ei esita, on II samba sissemakse suurus tavapärane: 2% brutopalgast + 4% riigi poolt.

Kui oled sündinud 1942–1954 ja tegid 2009. aastal maksete jätkamise avalduse, on 2010. aastast alates toimunud sissemaksed pensioni II sambasse skeemi järgi „2% brutopalgast + 4% riigi poolt”. Riik omapoolseid II samba sissemakseid ei külmutanud ega 2011. aastal neid ka vähendanud. Seetõttu ei saa sel aastal kõrgendatud maksemäära avaldust esitada.

Kuidas esitada avaldust

Avaldusi saab esitada alates tänasest kuni 15. septembrini nii pangakontoris kui ka internetipangas.

Avalduse esitamine on tasuta ja toimub samamoodi nagu teiste pensioni II samba avalduste puhul – kas oma pensioni II samba kontohaldurile, Eesti väärtpaberite keskregistrile või ka pensionikeskuse veebilehel, alajaotises „Minu konto“.

Kohustusliku kogumispensioniga on liitunud pea 640 000 inimest. Inimesi, kelle kogumispensioni makse sotsiaalmaksu osa suureneb järgmisel aastal automaatselt 6 protsendile, on veidi üle 200 000.
Pensionikogujaid, kes makseid suurendada ei saa – 1954 ja varem sündinud isikud, kes jätkasid 2010. aastal tavapärases määras maksete tegemist – on pisut üle 15 000.

Makse määrade tõstmine ei puuduta ka neid, kes saavad II sambast juba väljamakseid ja on pensioni kogumise lõpetanud.

Hea teada

Mis saab siis, kui esitan maksete tõstmiseks avalduse, kuid jään töötuks või lapsega koju?

Kogumispensioni makseid tehakse siis, kui isikul on sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. See põhimõte on kehtinud II samba loomisest alates ning seda ei ole muudetud ka nüüd. Seega ei ole ajal, mil isikul puudub sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (olgu selle põhjuseks töötus või lapsehoolduspuhkusele jäämine), võimalik teha ka kõrgemas määras makseid.
Kõrgemad makse määrad kehtivad aastatel 2014–2017, kui inimene naaseb selles ajavahemikus tööle tagasi, hakkab ta tegema ka kogumispensioni makseid.

Miks ei saa lapsega kodus olevad vanemad võimalust teha suuremaid sissemakseid?

Lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal puudub vanemal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Et kogumispensioni makseid tehakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulult, ei saa vanem sel ajal makseid teha.

Küll on väikeste laste vanematele kogumispensioni süsteemis oma lahendus. Laste eest, kes on sündinud enne 2013. aastat, makstakse vanema pensionifondi 1% tema vanemahüvitiselt. Laste eest, kes on sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril või hiljem, tehakse kogumispensioni makseid 4% ulatuses Eesti keskmiselt palgalt kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Seejuures tehakse makseid lapse kolmeaastaseks saamiseni sõltumata asjaolust, kas vanem on läinud tööle tagasi või mitte.

Kui vanem naaseb ajavahemikus 2014–2017 tööle, rakenduvad ka tema suhtes kõrgemad makse määrad. Seega on võimalik teha makseid vastavalt määrades 2%+6% või 3%+6% ning sellele lisandub lapse kolmeaastaseks saamiseni 4% Eesti keskmiselt palgalt.

Allikad: rahandusministeerium, SEB Pank, Pensionikeskus.ee, delfi majandus