Palga maksmine laenu andmisega
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.11.2013.a. otsus nr 3-2-1-118-13
Asjaolud
Hageja esitas kostja vastu hagi võla väljamõistmiseks laenulepingu alusel. Kostja hinnangul on hageja tööandja esindaja, kes kandis oma isiklikult kontolt kostjale rahasumma, paludes selle endale tagastada, kui kostja on saanud tööandjalt võlgnetava töötasu. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja võib nõuda kostjalt rahasumma tagastamist, kuna tööandja ei ole kostjale töötasu maksnud.
Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Hageja esitas apellatsioonkaebuse ning ringkonnakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja nõutava summa. Kostja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi kohaldamata jätmise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada, kuna asja õigeks lahendamiseks tuleks ringkonnakohtul tõlgendada poolte sõlmitud suulist laenulepingut.
2. Lepingu tõlgendamisel tuleb mh arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat.
3. Poolte kokkulepe, mille kohaselt maksab kostja hagejale laenu tagasi, kui ta saab tööandjalt töötasu, võib olla käsitatav kostja kohustuse täitmise aja määramisena võlaõigusseaduse § 82 lg 1 tähenduses või edasilükkava tingimusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 102 lg 2 mõttes.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
***
Hagi tagamise abinõu asendamine laeva arestimisel
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.11.2013.a. määrus nr 3-2-1-140-13
Asjaolud
Hageja taotles laeva arestimist enne hagiavalduse esitamist. Kostja esitas avalduse tühistada hagi tagamise abinõu ja asendada see pangagarantiiga, mille maakohus ka rahuldas. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist, kuid ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata. Hageja pöördus Riigikohtusse ning kostja esitas Riigikohtule taotluse määrata garantii lõppemine, asendada arest kohtu deposiitkontole kantud rahasummaga, ning määrata samuti hagejale tagatis kahju katteks, mis võib kostjale tekkida laeva arestimisest.
Kohtu seisukoht
1. Nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb kaebusest olenemata osaliselt tühistada.
2. Kohus tühistab kostja avalduse alusel hagi tagamise ja asendab selle rahaga, kui kohtu selleks ettenähtud pangakontole makstakse hagi tagamise asendamiseks kohtu määratud rahasumma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 385 ei näe hagi tagamise abinõu asendamisel praegusel viisil ette kohtu diskretsiooniõigust.
3. Laevade arestimise korral on võimalik tagatise suuruse hindamisel lähtuda 12. märtsil 1999 Genfis koostatud rahvusvahelise laevade arestimise konventsioonist. Nimetatud konventsiooni art 6 lg 1 jätab tagatise suuruse kohtu määrata, sh aresti säilitamise tagamiseks.
4. Kui kohus peab põhjendatuks määrata hagejale tagatis, peaks hagejale olema tagatud õigus määruse peale vähemalt üks kord edasi kaevata (TsMS § 196 lg 4 kohaldamine analoogia alusel).
Riigikohus rahuldas kostja taotluse ning saatis taotluse määrata hagejale tagatis lahendamiseks maakohtule.
***
Põlvnemise tuvastamine isiku ekspertiisi tegemisest keeldumisel
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.11.2013.a. otsus nr 3-2-1-119-13
Asjaolud
Hageja (ema) esitas kostja vastu hagi, milles palus tuvastada, et tema Eestis sündinud alaealine laps põlvneb Itaalias elavast kostjast, ning mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks välja elatis. Kostja vaidles hagile vastu väites, et hageja osutas Itaalias eskortteenust ja suhtles lapse eostamise ajal erinevate meestega ning poolte vahel ei ole kunagi intiimsuhteid olnud. Kostja keeldus ekspertiisi tegemast usulistel põhjustel ning seega ei ole maakohtul õnnestunud tuvastada kostja isadust DNA-ekspertiisiga, kuna Itaalia seadused ei näe ette, et bioloogilise isaduse tõendamiseks võib teha ekspertiisiuuringuid isiku vabadust piiraval viisil (sundi kasutades). Nii maa- kui ka ringkonnakohus jätsid hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole oma väidete aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada, kuna kohus ei saa jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamata pelgalt põhjusel, et hageja ei ole suutnud hagi tõendada, s.o esitada piisavalt usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et kostja on lapse eostanud. Põlvnemise tuvastamisele kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 62 lg 1 järgi lapse sünniaegse elukohariigi õigust.
2. Isik peab taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi ning võib keelduda ekspertiisil osalemast ja proovi andmast üksnes juhul, kui see oleks talle meditsiiniliselt vastunäidustatud ja tekitaks tervisekahjustuse. Muudel juhtudel, sh usulistel kaalutlustel, ei ole keeldumine õigustatud.
3. Põlvnemise ekspertiisist keeldumise korral võib kohus määrata ekspertiisi tegemise kohustuslikus korras ning uurimisest korduva õigustamatu keeldumise puhul võib ekspertiisi teha sundkorras kohtu määruse alusel, kaasates vajaduse korral politsei.
4. Kui proovi ei õnnestu saada välisriigis elavalt menetlusosaliselt ka välisriigi kohtu abiga erinõude korras, tuleb seda asjaolu arvestada tõendite hindamisel. Kolleegiumi hinnangul tuleb isiku proovi andmisest korduvat õigustamatut keeldumist tõlgendada tema kahjuks, kohaldades tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 8 lg 2 järgi analoogia korras TsMS § 283 lg-t 2, kuna isiku keeldumine annab alust arvata, et isik peab võimalikuks, et ta on lapse isa, ja kardab seetõttu ekspertiisi tulemust.
5. Kolleegium leiab, et kohus peab põlvnemise asjas selgitama asjaolusid seni, kuni tal on kindel siseveendumus selle kohta, et mees on või ei ole lapse isa, ning langetama vastavalt sellele otsuse. Lapse ema vande all antud seletus koosmõjus muude asjas kogutud tõenditega ning kostja keeldumine seletuste ja ekspertiisiks vajaliku proovi andmisest st vastuväite tõendamata jätmine, viitavad aga sellele, et haginõue on pigem põhjendatud.
Riigikohus rahuldas osaliselt kassatsioonkaebuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
***
Osaniku õiguste kasutamine osaühingust väljaarvamisel
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.11.2013.a. otsus nr 3-2-1-114-13
Asjaolud
Kohtuotsusega kohustati hagejat esitama kostjale kui osanikule osaühingut puudutavaid dokumente. Kostja pöördus kohtutäituri poole, kes alustas hageja vastu täitemenetluse. Samas arvati kostja ja tema abikaasa (kostjad) hilisema jõustunud kohtuotsusega hageja huvide olulise kahjustamise tõttu hageja osanike hulgast välja. Hageja esitas hagi kostjate vastu paludes tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Maakohus rahuldas hagiavalduse, kuid ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles ringkonnakohus ei jätnud läbi vaatamata hagi kostja abikaasa vastu.
2. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa väärata jõustunud kohtulahendit, mille toime ei ole suunatud tulevikku. Teistsugune võiks õiguslik olukord olla siis, kui varasema kohtulahendiga oleks osanikule antud n-ö tulevikku suunatud õigus (nt igal kohtulahendile järgneval aastal tutvuda osaühingu tegevust puudutavate mitteavalike dokumentidega vms).
3. Kui isikul (kes ei pruugi olla enam osaühingu osanik) ei ole õigust saada teavet äriseadustiku § 166 alusel, võib tal selline õigus olla võlaõigusseaduse §-de 1014 või 1015 alusel. Põhistada tuleb õigustatud huvi ja täidetud peavad olema muud viidatud paragrahvides nimetatud tingimused.
4. Lähtudes põhimõttest, et osa omamise eest peab osanik saama osaühingust väljaarvamisel kompensatsiooni, tuleb osanik lugeda osaühingust väljaarvatuks alles hetkest, mil ta on kätte saanud osaühingu osa müügist saadud summa.
5. Osaniku õigus saada teavet kuulub igale osa ühisomanikule isiklikult ja seda õigust ei pea osa ühisomanikud ühiselt teostama, kuna teabeõigust teostades ei saa üks osa ühisomanik kuidagi teist ühisomanikku kahjustada. Seetõttu ei saa kostja abikaasa olla kohaseks kostjaks menetluses, milles nõutakse infot andma kohustava kohtulahendi täitmist.
Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata.
***
Õigusabikulud kui korteriühistu majandamiskulud
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.11.2013.a. otsus nr 3-2-1-89-13
Asjaolud
Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjatel on õigus keelduda hageja (korteriühistu) nõutud maksete tasumisest. Hageja nõudis kostjatelt majandamis- ja kommunaalkulude tasumist hageja esitatud arvete järgi, milledes oli kajastatud ka õigusabikulud. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis hageja nõutud summad kõigilt kostjatelt välja. Maakohus jättis menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada osas, milles kostjatelt mõisteti välja vaidlustatud õigusabikulud, ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja tegi selles osas uue otsuse, millega kostjad ei nõustunud ning pöördusid Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kuivõrd kohtud ei ole välja toonud, kui suure osa igalt kostjalt väljamõistetud summast moodustavad õigusabikulud, ei ole kolleegiumil võimalik ringkonnakohtu otsust osaliselt tühistada või jätta otsus osaliselt muutmata.
2. Kolleegium leiab, et ka kulud, mis tekivad korteriühistu tegevuse tõttu korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu, on korteriühistu makstav tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest ja neid kulusid saab lugeda korteriühistu majandamiskuludeks. Samuti on võimalik üldkoosoleku otsusega heaks kiita (majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel) varem kantud, kuid varasemas majandustegevuse aastakavas mitteettenähtud kulutuste tegemine.
3. Hageja nõue kostjate vastu on välistatud põhjusel, et hageja nõuab kulutuste hüvitamist, mida kostjad peaksid kohtuvaidluste kaotamise korral hagejale nagunii hüvitama või mis jääksid hageja kanda, kui kostjad kohtuvaidlused võidavad. Korteriomanik ei pea hüvitama korteriühistule osa õigusabi kuludest, mida teised korteriomanikud korteriühistu kaudu selle korteriomanikuga peetavas kohtuvaidluses korteriühistu kuludena kannavad.
Riigikohus rahuldas osaliselt kassatsioonkaebuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
***
Hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimine kaja menetlemisel
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.11.2013.a. määrus nr 3-2-1-122-13
Asjaolud
Maakohus rahuldas tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla. Kostja esitas kaja väites, et tagaseljaotsus oli üllatav, kuna arvas, et võimalik tagaseljaotsusega temalt väljamõistetud summa piirdub tsiviilasja hinnaga, mis oli märgitud maakohtu määruses, millega hagi menetlusse võeti. Kostja hinnangul ei vastanud ta hagile, sest pidas nõuet põhjendatuks. Ringkonnakohus jättis maakohtu kaja rahuldamata jätmise määruse muutmata ning asi jõudis Riigikohtuni.
Kohtu seisukoht
1. Nii ringkonna- kui ka maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada.
2. Iseenesest võib olla mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ja seega kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks ka kohtu eksitav tegevus. Samas ei ole maakohtu määruses vale tsiviilasja hinna märkimine mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks, kuna mõistlik isik pidi aru saama, et hagis nõutakse tegelikult suuremat summat.
3. Kohtud ei ole kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust tagaseljaotsuse tegemisel ega kaja menetledes. Kohtul tuleb omal algatusel hagi õiguslikku põhjendatust kontrollida ka kaja lahendamisel, samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest.
Riigikohus rahuldas osaliselt kaja, taastas menetluse ning saatis asja tühistatud osas menetluse jätkamiseks maakohtule.
***
Elamu kaasomandis oleva osa kasutamise eeldused
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.11.2013.a. otsus nr 3-2-1-81-13
Asjaolud
Hageja ja kostjad vaidlesid selle üle, kas kostjad peavad võimaldama hagejal kasutada elamu kaasomandis olevat osa. Kohtud tuvastasid, et kostjad takistavad hagejal kaasomandis olevaid ruume kasutamast, aga siiski leidsid, et hageja nõue oli hea usu põhimõtte vastane, kuna hageja pääseb oma korterisse ka elamu esimeselt korruselt ning saab kasutada esimesel korrusel asuvat tualettruumi. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, kuna kohtud jätsid arvestamata samas asjas Riigikohtu esitatud seisukohad õiguse kohaldamise kohta.
2. Ainuüksi asjaolu, et hagejal on alternatiivsed võimalused enda korterisse pääsemiseks ning tualettruumi kasutamiseks, ei tähenda, et hageja nõue oleks hea usu põhimõtte vastane. Oluline on see, kas teisel korrusel asuv uks on mõeldud hageja korterisse sissepääsemiseks ning kostjate tegevuse tõttu on selle ukse kaudu hagejal takistatud pääsemine oma korterisse.
3. Ainuüksi teiste isikute huvid ei saa omaniku õigusi kitsendada, sh ei saa ainuüksi teiste isikute huvidest tuletada omaniku kohustust omandiõiguse rikkumist taluda asjaõigusseaduse § 89 kolmanda lause mõttes.
4. Kostjad oleksid võinud esitada kasutuskorra kindlaksmääramise nõude ka vastuhagina, kuid praeguseks on möödunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 373 lg-s 1 sätestatud tähtaeg vastuhagi esitamiseks.
Riigikohus rahuldas osaliselt kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
***
Advokaadi tulemustasu vaidlustamine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.11.2013.a. määrus nr 3-2-1-115-13
Asjaolud
Poolte vahel oli kohtuvaidlus, mis on lõppenud hageja nõuete rahuldamisega. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses nõudis hageja, et mõistetaks kostjatelt solidaarselt välja mh ka riigilõiv ja esindajakulu, milleks oli kokkuleppe kohaselt 15% hageja kasust. Kostjad vaidlesid avaldusele vastu leides, et hageja esindaja tulemustasu ning välja toodud ajakulu on ebamõistlikult suured. Maakohus osaliselt rahuldas hageja avalduse, kuid ringkonnakohus vähendas kostjate määruskaebuse alusel menetluskulude suurust. Kostjad pöördusid Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada.
2. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem. See kehtib ka olukorras, kus riigilõivu on tasutud põhiseadusevastase sätte alusel.
3. Kolleegium leiab, et kohtud ei ole hinnanud esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust tervikuna. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust.
4. Menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud.
Riigikohus osaliselt rahuldas määruskaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
***
Asja menetlusse võtmise üle otsustamine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.11.2013.a. määrus nr 3-2-1-121-13
Asjaolud
Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista tühistatud üürilepingu alusel saadud rahasumma ja teises tsiviilasjas kantud menetluskulud. Nii maa – kui ka ringkonnakohus keeldusid hagi menetlusse võtmast põhjusel, et teises tsiviilasja menetluses ei ole tuvastatud, et hagejat oleks petetud kommunaalkulude arvestamisel. Samas välistab tsiviilkohtumenetluse seadustik menetlusosalise õiguse esitada menetluskulude hüvitamise hagi. Hageja esitas määruskaebuse Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Kohtute määrused tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada, kuna hagiavalduses toodud asjaolude alusel ei ole hagi rahuldamine õiguslikult välistatud. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega teise tsiviilasjas kantud menetluskulude hüvitamise nõude menetlusse võtmata jätmise osas.
2. Asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust.
3. Varasema asja lahendile kui dokumentaalse tõendi sisule hinnangu andmisega ei saa hinnata hagi õiguslikku põhjendatust. Küll peab kohus asja menetlusse võtmisel omal algatusel hindama, kas samade poolte vahel on lahendatud sama vaidlus. Seda, kas ja mil määral teises tsiviilasjas tuvastatud asjaolud mõjutavad hagi rahuldamist, peab maakohus hindama asja sisulise läbivaatamise järel.
Riigikohus rahuldas osaliselt määruskaebuse ja saatis asja samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
***
Maaklerilepingu kehtivuse eeldused
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.11.2013.a. otsus nr 3-2-1-123-13
Asjaolud
Poolte vahel oli sõlmitud maaklerileping, mille kohaselt otsis hageja kostja soovil viimasele sobivaid kinnisasju ning mille järgi oli ette nähtud mh hagejale maakleritasu maksmine. Hageja palus oma hagis tunnustada kostja esitatud maaklerilepingu tühistamise avalduse tühisust ja maaklerilepingu kehtivust ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis. Kostja põhilise vastuväitena oli ta maaklerilepingu pettuse tõttu tühistanud, kuna hagejal ei olnud kinnistu pakkumiseks omaniku kirjalikku nõusolekut. Lisaks ei omandanud kostja kinnistut enda arvates hageja tegevuse tulemusena. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja ringkonnakohus ei muutnud maakohtu otsuse resolutsiooni. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga mh selles, et kohus ei saa tehingu tühistamise avaldusena tähistatud tahteavaldust üldse lugeda lepingust taganemise avalduseks.
2. Maakleri kohustuseks võib olla nii kolmanda isikuga lepingu sõlmimine kui ka üksnes lepingu sõlmimise võimalusele viitamine. Seega võivad maakleri kohustused ka seaduse järgi piirduda üksnes sellega, et ta viitab käsundiandjale võimalusele vastava objekti suhtes leping sõlmida.
3. Maakleritasu on maakleril õigus saada alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Tasunõuet ei mõjuta ka see, kui leping sõlmitakse pärast maaklerilepingu lõppemist.
Riigikohus rahuldas osaliselt kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
***
Hüpoteeki kandmise vaidlustamine, kui kinnistu kuulub ühisvarasse
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.11.2013.a. otsus nr 3-2-1-127-13
Asjaolud
Võlgnik omandas FIE-na kinnistu, millele seati hüpoteek kostja kasuks. Hageja, kes on võlgniku abikaasa, esitas hagi sel põhjusel, et hüpoteegi seadmise lepingu alusel kande tegemine kinnistusraamatusse on õigusvastane, kuna kinnistu kuulus ühisvara hulka, aga hagejat ei kaasatud lepingu sõlmimisse. Hageja on palunud tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistule kostja kasuks seatud hüpoteegi kande kustutamiseks kinnistusraamatust ja kohustada kostjat tegema vastav tahteavaldus.
Maakohus jättis hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt välja riigituludesse riigilõivu. Maakohus leidis, et lepingu sõlmimise ajal oli kinnistu omanik teine isik ning tegemist ei olnud võlgniku ja hageja ühisvaraga. Seega omandati abikaasade ühisvarasse hüpoteegiga koormatud kinnisasi. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse. Iseseisva nõudeta kolmas isik (notar) esitas kassatsioonkaebuse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi vale tõlgendamise ja kohaldamise tõttu.
2. Kanne võib kinnistusraamatus olla ebaõige nii juhul, kui kanne on tehtud puudutatud isiku nõusolekuta, kui ka siis, kui kinnisasja käsutanud isikul puudus käsutusõigus, või ka siis, kui käsutustehing on tühine. Teise abikaasa tahteavalduse puudumine ei muutnud ühe abikaasa tehtud käsutustehingut siiski tühiseks, käsutustehingu alusel oli võimalik kinnisomand või piiratud asjaõigus heauskselt omandada.
3. Maakohus leidis kolleegiumi arvates seega põhjendatult, et kinnistu omandati hageja ja võlgniku ühisvarasse juba hüpoteegiga koormatult. Kui võlgnik oleks seadnud hüpoteegi pärast kinnisasja ühisvarasse omandamist, koormanuks ta seega ühisvara. Kui ta käsutas ühisvaras olevat kinnistut hagejast abikaasa tahteavalduseta, kehtivat hüpoteeki ei tekkinud, võimalik oli vaid hüpoteegi heauskne omandamine.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse hagejalt riigilõivu väljamõistmise osas ning ülejäänud osas jättis jõusse maakohtu otsuse.
***
Ühine menetluskulude kindlaksmääramise avaldus
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.11.2013.a. määrus nr 3-2-1-137-13
Asjaolud
Poolte vahel oli kohtuvaidlus, mis lõppes hageja hagi rahuldamata jätmisega. Maakohus jättis kostja I menetluskulud tema enda kanda ning kostjate II, III ja IV (kostjad) menetluskulud hageja kanda. Kostjad esitasid menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hageja vastuväidete kohaselt nõuavad kostjad II, III ja IV temalt põhjendamatult ka kostja I menetluskulude hüvitamist, kuigi need jäeti kohtuotsusega kostja I enda kanda. Maakohus rahuldas osaliselt kostjate avalduse ja ringkonnakohus ei muutnud maakohtu lahendit. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus ületas kostjate II, III ja IV menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu põhjendus, et ühist lepingulist esindajat kasutades hoidsid kostjad menetluskulusid kokku, ei ole asjakohane.
2. Kohtud on õigesti märkinud, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel lähtutakse hagi esitamise ajal kehtinud esindajakulu piirmäärast ja iga kostja võib nõuda oma menetluskulude hüvitamist piirmäära ulatuses ning et menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei välista asjaolu, et kulud kandis kostjate eest kolmas isik.
3. Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt, näitamata iga isiku kulude suurust, peab kohus selle kindlaks tegema.
Riigikohus rahuldas osaliselt määruskaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
***
Lepingupunkti ülesütlemise kehtivuse tuvastamine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.11.2013.a. määrus nr 3-2-1-120-13
Asjaolud
Poolte vahel oli sõlmitud osa omandamise leping, mille punkti kohaselt pidi hageja hoiduma apteegi asutamisest. Hageja esitas lepingupunkti ülesütlemisavalduse kostjale, mida viimane ei tunnistanud. Hageja esitas hagi maakohtule. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata leides, et võlaõigusseadus võimaldab korraliselt üles öelda tähtajatuid kestvuslepinguid, mitte üksikkohustusi. Ringkonnakohus nõustus maakohtu resolutsiooniga. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada. Maakohus on hagi läbi vaatamata jätmisel asunud hindama tõendeid selle kohta, kas hageja võis lepingupunkti üles öelda, analüüsides mh, kas tegemist on eraldiseisva kokkuleppega või vastusooritusega osaluse eest. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohus hinnata tõendeid.
2. Kolleegiumi arvates ei ole õiguslikult välistatud hageja käsitlus, et lepingupunkt on eraldiseisev kestvuskokkulepe, mida saab üles öelda. See, kas tegu on sellise eraldiseisva kokkuleppega või nt vastusooritusega osaluse omandamise eest, tehakse aga selgeks tõendeid hinnates, kui asi vaadatakse sisuliselt läbi.
Riigikohus rahuldas määruskaebuse ja saatis asja läbivaatamiseks maakohtule.
***
Pädeva kohtu määramine lähtudes sundravil viibiva isiku nõudest
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.11.2013.a. määrus nr 3-2-4-1-13
Asjaolud
Kaebaja oli kohtu määrusega allutatud psühhiaatrilisele sundravile psühhiaatriakliinikus. Kaebaja palus halduskohtul kohustada haiglat väljastama talle isiklik ventilaator ja tegema akendele õhuaknad. Kuivõrd asjas oli olemas nii avalik-õiguslik suhe kui ka eraõigussuhe, siis küsimuse lahendamine kummast õigussuhtest nõuded tulenevad on jõudnud Riigikohtu erikoguni.
Kohtu seisukoht
1. Erikogu nõustub halduskohtu seisukohaga, et asi tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluses.
2. Psühhiaatrilisele sundravile allutatud isik ja tervishoiuteenuse osutaja on lepingulises suhtes, kuna seadusega sätestatud juhtudel ja ulatuses võib osutada tervishoiuteenust ka patsiendi nõusolekuta.
3. Õigussuhe on eraõiguslik, kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud. Statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibiva isiku asjade valdamise piiramine kui omandiõiguse piirang tuleneb eelkõige tervishoiuteenuse osutamise olemusest ning seega eraõigussuhtest.
Riigikohus saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
***
Eelistungile ilmumata jätmine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.11.2013.a. määrus nr 3-2-1-117-13
Asjaolud
Maakohus jättis hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei ilmunud eelistungile ning kostja taotles eelistungil hagi läbi vaatamata jätmist. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja tsiviilasjas menetlus taastada. Hageja esindaja selgituste kohaselt oli tegemist inimliku eksitusega. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb tühistada, kuna maakohus on jätnud tähelepanuta tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 412 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise piirangud.
2. Hagi läbi vaatamata jätmine olukorras, kus hagejat ei hoiatatud istungilt puudumise tagajärgede eest, kujutab endast menetlusõiguse normi olulist rikkumist, mis toob kaasa nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamise sõltumata määruskaebuse põhjendustest.
Riigikohus rahuldas määruskaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
***
Täitedokumendi kättetoimetamise kontroll
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.11.2013.a. määrus nr 3-2-1-138-13
Asjaolud
Avaldaja on kaebuses palunud tühistada kohtutäituri otsuse tasu määramise kohta, põhjendades kaebust sisuliselt sellega, et kohtutäituril ei olnud õigust täitemenetlust alustada, kuna avaldaja ei olnud saanud kätte trahviteadet, st kohtutäitur ei olnud kontrollinud täitemenetluse alustamise tingimuste olemasolu. Maakohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus muutis maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas, kuid ülejäänud osas jättis maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega selles, et täitedokumendiks oli puudutatud isiku lahend, mis ei sisaldanud ei tähtajalist ega tingimuslikku nõuet. Kohtutäitur ei pea täitemenetluse alustamisel iseseisvalt kontrollima täitedokumendi sissenõutavaks muutumist puudutavaid materiaalõiguslikke asjaolusid. Avaldaja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada.
2. Kohtutäitur võib täitemenetlust alustada vaid siis, kui täitedokumendi kättetoimetamine on usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust. Kohtutäituril on kohustus kontrollida kättetoimetamist tõendavate dokumentide olemasolu ning nende sisu ulatuses, mis on kohtutäituri pädevuses täitemenetluse formaliseerituse põhimõtet arvestades.
3. Kolleegium nõustub sellega, et täitedokumendis esitatud andmete õigsuse eest vastutab sissenõudja. Põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust.
Riigikohus jättis määruskaebuse rahuldamata.
***
Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenev nõue
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.11.2013.a. otsus nr 3-2-1-124-13
Asjaolud
Hageja esitas kostja (pankrotihaldur) vastu hagi, milles palus tunnustada oma nõuet vara tagasivõitmise tagajärgedest tuleneva nõudena, mis tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 146 lg 1 p 1 järgi välja maksta enne jaotise alusel raha väljamaksmist esimeses järjekorras. Võlgnik tasus esitatud arve alusel hagejale tehtud tööde eest. Kuna hagejale tehti makse vahetult enne võlgniku pankroti väljakuulutamist olukorras, kus võlgnikul oli kohustusi ka teiste võlausaldajate vastu ja võlgnik oli majandustegevuse juba lõpetanud, tunnistas maakohus rahalise kohustuse täitmise kehtetuks ja mõistis selle summa pankrotivarasse. Hageja ei teadnud, et kostja võib tehingu tegemisega kahjustada teiste võlausaldajate huve.
Kostja hinnangul ei ole võimalik hagiga saavutada hageja soovitud eesmärki, sest rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise tagajärjeks on see, et võlausaldaja peab võlgnikule raha tagastama. Kui võlausaldajal oleks õigus saada pankrotivarasse tagastatud raha eelisjärjekorras tagasi, oleks rahalise kohustuse tagasivõitmine mõttetu. Nii maa- kui ka ringkonnakohus rahuldasid hageja nõude ning asi on jõudnud Riigikohtuni.
Kohtu seisukoht
1. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
2. On õige pankrotihalduri käsitus, et PankrS § 113 alusel rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise korral jääb kohustuse aluseks olnud tehing kehtima ja tagasi võidetakse üksnes tehingu alusel toimunud täitmine.
3. Võlausaldajate võrdse kohtlemise kaalutlustel tuleb ka rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise korral võlausaldajale PankrS § 119 lg 4 alusel tagastada tehingu alusel üleantu või hüvitada selle väärtus rahas, kui võlausaldaja ei teadnud ega pidanud kohustuse täitmist vastu võttes teadma, et võlgnik kahjustab täitmisega teiste võlausaldajate huve.
Riigikohus jättis kostja kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
***
Äriregistri ebaõige kande parandamise menetlus
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.11.2013.a. määrus nr 3-2-1-125-13
Asjaolud
Avaldaja (Maksu- ja Tolliamet) esitas maakohtule avalduse ja palus parandada ebaõige äriregistri kanne puudutatud isiku (äriühing) kohta selliselt, et äriühing oleks endiselt kantud äriregistrisse. Maakohus algatas vastavasisulise menetluse ja tegi määruse, millega rahuldas avaldaja taotluse. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, kuid ringkonnakohus jättis puudutatud isiku määruskaebuse läbi vaatamata. Puudutatud isik pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu lahend tuleb tühistada. Kolmandate isikute avaldusi, millega soovitakse muuta ettevõtja kohta äriregistrisse tehtud kannet ei saa lugeda kandeavalduseks ja neil isikutel ei ole õigust taotleda oma avalduse lahendamist kandeavaldusele ettenähtud menetluses.
2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 8 esimese lause kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse raugemise korral likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul arvates menetluse lõpetamise määruse jõustumisest. Kolleegium leiab, et kui kohus on õigustatud isiku taotlusel tähtaega pikendanud, ei või puudutatud isikut registrist kustutada enne selle tähtaja möödumist.
3. PankrS § 29 lg 8 ei näe ette võimalust esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega kohus pikendab juriidilise isiku likvideerimise tähtaega. Kolleegium leiab, et kaebeõigust ei ole ka juhul, kui pikem likvideerimistähtaeg sisaldub pankroti raugemise kohta tehtud määruses.
4. Registrist kustutatud äriühingu saab äriregistrisse ennistada mitte kande parandamise, vaid selleks seaduses ettenähtud alustel ja korras ehk täiendava likvideerimise instituudi kaudu. Ei ole võimalik kaevata nn positiivse kandemääruse peale ehk määruse peale, millega registripidaja rahuldab kandeavalduse. Selline kaebeõiguse piiramine ei riiva tõhusa õiguskaitse põhiõigust, kuna määruse kandeavalduse lahendamise kohta saab teha üksnes ettevõtja kandeavalduse alusel ja ettevõtjal on alati võimalik esitada uus kandeavaldus.
Riigikohus lõpetas tsiviilasjas menetluse.
***
Äriregistrist kustutamise vaidlustamine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.11.2013.a. määrus nr 3-2-1-151-13
Asjaolud
Hageja (pankrotihaldur) esitas kostja vastu hagi, milles palus kehtetuks tunnistada pankrotis oleva äriühingu, kostja ja kolmandate isikute vahel sõlmitud nõude loovutamise leping. Nii maa – kui ka ringkonnakohus rahuldasid hageja nõude. Kostja poolt kassatsioonikaebuse esitamise ajal kustutati kostja äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Hageja leidis, et kuigi kostja on lõppenud õigusjärgluseta, ei ole erandlike asjaolude tõttu praeguses asjas menetluse lõpetamine põhjendatud.
Kohtu seisukoht
1. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et praeguses asjas esinevad erandlikud asjaolud, mis välistavad menetluse lõpetamise.
2. Kolleegium leiab siiski, et praeguses asjas oleks menetluse kohene lõpetamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 5 alusel ennatlik. Kuna kostjal on olemas vara (vaidlusalune nõue, mille loovutamist kostjale soovib hageja hagiga kehtetuks tunnistada), siis annab kolleegium hagejale võimaluse registripidajale äriregistrist kustutatud äriühingu likvideerimise taotluse esitamiseks.
Riigikohus lükkas asja läbivaatamise edasi.
***
Töötuskindlustushüvitisest ilmajäämisega tekkinud kahju hüvitamise eeldused
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.11.2013.a. määrus nr 3-2-1-135-13
Asjaolud
Hageja palus mõista kostjalt I välja hüvitise kahju eest, mis tekkis sellest, et töötukassa keeldus talle töötuskindlustushüvitist maksmast. Hageja väitel on kostja I rikkunud oma kohustust maksta iga kuu töötasu ja pidada sellelt kinni töötuskindlustusmaksed. Töötukassa arvutas töötuskindlustuse seaduse § 7 lg-te 1 ja 2 alusel hagejale töötuskindlustusstaaži üksnes nende kuude eest, millal kostja I maksis hagejale töötasu ja lõpparve ning pidas kinni töötuskindlustusmaksed. Seetõttu ei läinud hageja kindlustusstaaži hulka aeg, millal pooled olid töösuhtes, kuid kostja I ei maksnud hagejale töötasu ega pidanud sellelt kinni töötuskindlustusmakseid. Nii maa- kui ringkonnakohus jätsid hageja nõuded rahuldamata. Hageja pöördus Riigikohtusse. Kostja I vaidles kassatsioonkaebusele vastu, lisades, et ta on äriregistrist kustutatud.
Kohtu seisukoht
1. Tsiviilasjas tuleb lahendada küsimus, kas tööandja peab hüvitama töötajale töötuskindlustushüvitisest ilmajäämisega tekkinud kahju vaatamata sellele, et tööandja on töötasu maksnud lõpparvega ja pidanud sellelt kinni ka töötuskindlustusmaksed.
2. Asja läbivaatava kohtukoosseisu arvates võib asja lahendamisel tekkida vajadus kalduda kõrvale Riigikohtu halduskolleegiumi eespool viidatud seisukohast.
Riigikohus andis asja lahendada Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule.
***
Töövõtulepinguga seotud õiguskaitsevahendid
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.11.2013.a. otsus nr 3-2-1-126-13
Asjaolud
Hageja esitas kostja (tellija) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista tasu töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest koos viivisega. Kostja vaidles vastu väites, et ta taganes lepingust ning tegi hagejale hinna alandamise avalduse, millega alandas tööde hinda ja tasaarvestas oma nõude hageja põhinõudega. Sellest tulenevalt peab hageja hüvitama kostjale kahju.
Nii maa- kui ka ringkonnakohus osaliselt rahuldasid hageja nõuded. Kohtud on leidnud, et kostja lepingust taganemine ei toonud kaasa lepingu lõppemist, sest kostja kaotas õiguse lepingust taganeda, kuna ta ei teinud taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi olema sellest teada saanud. Kostja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb tühistada. Maakohus oleks pidanud andma kostjale tähtaja mittekohase täitmise väärtuse kohta tõendite esitamiseks ning tasaarvestusele tuginemise vastuväite selgitamiseks.
2. Kohtud on ebaõigesti leidnud, et kostja jäi hiljaks hinna alandamise avalduse esitamisega. Seadus ei näe ette hinna alandamise õiguse kasutamiseks tähtaega. Kuna seaduselünka ei esine, siis ei ole alust kohaldada analoogia korras võlaõigusseaduse § 118 lg-t 1.
3. Tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal.
4. Hea usu põhimõttega võib olla vastuolus töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumine, kui töö on osadeks jaotatav ning oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Juhul, kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist.
Riigikohus rahuldas kostja kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
***
Rendilepingu täitmise eeldused
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.11.2013.a. otsus nr 3-2-1-128-13
Asjaolud
Hageja esitas maakohtule hagi kostja (linn) vastu poolte vahel sõlmitud mitteeluruumi rendilepingu (leping) täitmiseks ja kahjuhüvitise saamiseks. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning kohustas kostjat kolme päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest andma hagejale üle kasutamiseks kaks lepingus nimetatud ruumi. Pooled esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused ning ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis rahuldamata kõik haginõuded. Ringkonnakohtu menetluse käigus on kostja esitanud uue vastuväite selle kohta, et maakohtu otsuse täitmine ei ole faktiliselt võimalik ehk, et kostja ei saa ruume hagejale üle anda, sest neid ei eksisteeri ning kostjat ei saa ka ruumidest välja tõsta, sest ruumid ei ole kostja valduses. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada, kuna kohtu seisukoht selle kohta, et hageja nõuet lepingu täitmiseks ei ole asjaolude muutumise tõttu võimalik täita, oli üllatuslik.
2. Kuna ringkonnakohus võttis, vaatamata määruse tegematajätmisele, kostja uue vastuväite siiski kaalumisele, siis oleks ta pidanud andma hagejale võimaluse esitada selle vastuväite kohta oma väited, asjaolud ja tõendid.
3. Ringkonnakohtus kostja esiletoodud asjaolud ei ole piisavad selleks, et vabastada kostja kohustuse täitmisest. Kostja võiks vabastada kohustuse täitmisest nt juhul, kui ümberehituse tõttu oleks ruumide kasutamine hageja jaoks takistatud ning ruumide endise olukorra taastamine oleks kostja jaoks ebamõistlikult kulukas.
4. Asjaolu, et nimetatud ruumides tegutseb muusikakool ja ruumidest väljatõstmine oleks kahjulik kooli õpilastele ja õpetajatele, võib anda aluse kohaldada võlaõigusseaduse § 108 lg 2 p 4, mille kohaselt ei või kohustuse täitmist nõuda, kui võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
(Viide: https://www.riigiteataja.ee/oigusuudised/kohtuuudiste_nimekiri.html)
ÕIGUSNÕU 
Lisa kommentaar