UUS LKS ja mõtlema panev lugu kehalisest karistamisest Astrid Lindgreni 1978. a. tänukõnest:

Mõtlema panev lugu kehalisest karistamisest Astrid Lindgreni 1978. a. tänukõnest:

Pärast suurt pahandust ütles ema oma lapsele, et mingu nüüd ja otsigu endale ise vits. Laps oli kaua ära ning kui tagasi jõudis oli ta pisaraist märg. Ta ütles: “Ema, ma ei leidnud vitsa, aga ma leidsin kivi, millega võid minu pihta visata.”

Siis ema mõistis, millisena oli olukord tundunud lapse vaatenurgast: kui mu ema tahab mulle haiget teha, siis ei ole mingit vahet, kuidas ta seda teeb, ta võis seda sama hästi kiviga teha.

Ema võttis poja sülle ja nad mõlemad nutsid. Ema pani selle kivi kööki riiulile, meenutamaks talle, et vägivald saab alguse lastetoast ning kui me ei suuda näha olukordi lapse vaaterurgast, võime me neile õpetada hoopis midagi muud, kui ise arvame õpetavat.

Pilt: Bragolini “Nutvad lapsed”

Tänavu 1. jaanuarist jõustunud uus lastekaitseseadus keelab laste kehalise karistamise, sh tutistamise, laksu andmise, raputamise, tõukamise. Kampaania julgustab küsima abi juhul, kui endal napib oskusi ja teadmisi. „Iga laps peaks saama kasvada turvaliselt oma perekonna juures. Seepärast on oluline, et peredele oleks tagatud vajalikud ennetus- ja tugisüsteemid,“ sõnas Tsahkna.

Lastekaitseseaduse kohaselt on kõigil inimestel, kellel on teavet abivajavast lapsest, kohustus viivitamata teavitada sellest kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat või lasteabi telefoni numbril 116 111. Lasteabi telefonile antud info jõuab sealt kiiresti õigete spetsialistideni ning lastele ja nendega seotud inimestele on tagatud esmane sotsiaalne nõustamine, vajadusel ka kriisinõustamine.

Eesti, vene ja vajadusel inglise keeles nõustamist pakkuv lasteabi telefon töötab ööpäevaringselt ning on helistajatele tasuta, soovi korral võib pöördumine jääda anonüümseks. Lasteabi nõustajatega saab lisaks telefonile ühendust võtta ka kodulehel www.lasteabi.ee.

Üle-eestiline kampaania „Karistamine ei kasvata“ kestab 22. maini.
Vaata lisa: www.lasteabi.ee, https://www.facebook.com/lasteabi/

 

Advertisements

Praktika ootused


ÕIGUSNÕU поддерживает необходимость придания гласности теме насилия в отношении мужчин. Сделали перевод важной статьи.

320В юридическое бюро ÕIGUSNÕU обращается много мужчин, которые пострадали от насилия в семье. Посредством сетевой работы и сотрудничества с клиентами мы находим способы решения проблемы и оказания своевременной помощи.

Конечно же необходимо больше говорить о таком явлении, как насилие против мужчин, информировать общественность об этом и вовремя замечать данное явление. Нужно найти подходящие меры борьбы и способствовать исчезновению ложного стыда в социуме относительно этого.

Насилие в отношении отца ребенка равноценно насилию над ребенком! Также, как и насилие в отношении мамы ребенка расценивается как насилие в отношении самого ребенка. Насилие в семье и в отношениях – это самое страшное, что только может быть, потому что в этом случае пропадает чувство защищенности дома и чувство доверия в отношениях, в то время, как дом – это то место, где должно быть лучше и надежнее всего.

На данную тему высказался главный епископ Urmas Viilma, вот небольшая выдержка из статьи:

“Последний июньский выпуск журнала Sirp был практически полностью посвящён теме насилия в семье. Особенно благодарен за статью, появившуюся в журнале Sirp под названием «Невидимые жертвы», автором которой является Pille Tsopp-Pagan. В его статье рассматривается тема насилия в отношении пожилых людей, которая до сих пор очень мало отображалась публично.

Эта статья привлекла мое внимание, особенно в совокупности с двумя другими статьями, которые также были опубликованы в Sirp, «Насильственные мужчины, как милионный ущерб обществу» Anu Laasi и «Насилие над женщиной – это псевдопроблема или суровая реальность?» Merle Albrant.

Во всех статьях рассматривались очень нужные и важные темы, однако Tsopp-Pagan единственный, кто раскрыл в своей статье эту тему с несколько иного ракурса. А именно, помимо насилия против женщин он также рассмотрел насилие против мужчин в возрасте. Автор признается, что это еще более скрытое явление, чем насилие, направленное против женщин.

В обоих ранее названных мною статьях речь идет преимущественно о насилии, направленном против женщин, которое дейсвтительно подавляющее и устращающее, однако меня как читателя (мужского пола) утверждения о том, что поскольку насилие в отношении мужчин является статистически столь незначительным, что нет необходимости обращать на это особое внимание, несколько беспокоят.

У меня возникает вопрос, разве не может домашнее насилие, направленное против мужчины, какими бы незначительными не были статистические данные, все-таки более широко обсуждаться?

Мужчины, пострадавшие от насилия, которые формируют лишь малую часть статистики, становятся в реальной жизни совершенно неприметными. Это обусловлено фрустрацией и страданиями. Этих мужчин никто не замечает, у них нет никого, кому можно было бы сигнализировать, потому что им не верят. Ведь в СМИ пишут, что жертвы насилия это женщины!

При отображении вопроса о насилии, направленном против женщин, обычно преимущественно фокусируются на физическом насилии. Жизненные примеры таких случаев приводятся во многих статьях издания Sirp. Однако Albrant в своей статье «Насилие против женщин это псевдопроблема или суровая реальность?» приводит также и другие основные виды насилия.

Читатель, который раньше не сталкивался с этой темой узнает, что в добавок к физическому насилию, есть также и духовное, материальное и сексуальное. Мне самому кажется, что о мужчинах, как о жертвах, очевидно, мы могли бы говорить больше в контексте духовного и материального насилия, чем физиеского и сексуального.

Однако мои чувства не являются аргументом, поскольку отсутствуют соответствующие исследования или же эти исследования не отображены публично.

Может ли кто-нибудь написать статью, в которой было бы проанализировано четыре вида семейного насилия отдельно, а также отдельно приведено гендерное разделение по типу насилия среди жертв. Другими словами, меня интересует, в отношении какого количества мужчин и женщин и со стороны какого количества мужчин и женщин применяется физическое и духовное насилие?

Естественно не получится четко обрисовать каждый вид отдельно друг от друга, они комбинируются и смешиваются, однако все-таки очень важно увидеть результат по поводу того, во всех ли видах насилия мужчины становятся жертвами только в 10-15 % случаев, а женщины в 85-90% или возможно варьирование.

В случае наблюдения варьирования будет необходимо узнать чем это обусловлено и всегда ли дело в стереотипном поведением основанном на гендерных различиях или вопрос просто в доминировании более сильной стороны над слабой вне зависимости от пола.

Читая статью Merle Paats „ Насилие в семье это проблема не только жертвы и ее семьи», возник также вопрос, в случае различных опросов всегда ли респонденты одинаково понимают, когда речь идет о домашнем насилии, а когда нет?

Например, всегда ли то, что исследователи данной области считают материальным насилием, могут считать насилием респонденты?

На самом деле необходимо больше открыто говорить и о душевном насилии, направленном против мужчин, или случаях материального насилия. Однако где можно найти материал для данном темы?

Во время моей практики священнослужителя я встречал многих мужчин, которые воспринимали как насилие то, как после или во время бракоразводного процесса дети используются в качестве «платы» мужчине, то есть общению детей и отца препятствовуют или его очень жестко контролируют. И это не только и не всегда потому, что отец когда-либо был жестоким или с вредными привычками. Отношения могли быть прерваны также по многим другим причинам (у одного или обоих новый партнер, отношения на расстоянии не работают, происходит отдаление и т. д.) и как мы знаем и это подтверждено статистикой – именно женщина оказывается той, с кем ребенок или дети остаются жить после развода. Как правило мужчины покидают отношения без детей. Если общению с детьми после развода или окончания отношений препятствуют, то каким образом данное явление можно квалифицировать (к какому виду насилия)? Много говорится о мужчинах, не выплачивающих алименты, однако чрезвычайно редко говорится о мужчинах, которые корректно их выплачивают, однако все же не встерчаются со своими детьми, потому, что нет такой возможности. Я ни в коем случае не хочу преуменьшить серьезности физического насилия над женщинами и того, что там насильственной стороной действительно являются в основном мужчины, однако было бы справедливо говорить о гендерных различиях также и в других формах насилия. Если данная область была не достаточно изучено, то это необходимо сделать. Вопрос ведь в том, является ли мужчина, который бьет свою женщину более насильственным, чем мать, которая бьет своих детей? Поступает ли бывший мужчина, который не платит алименты, морально хуже, чем дочь, которая забирает пенсию у своего престарелого отца и запирает его в комнате на замок?
После вступления в силу закона о сожительстве, вносит ли отдельную цветовую и статистическую путаницу во всю область изучения насилие, встречающееся в однополых парах? То, что среди мужчин жертв меньше, чем среди женщин, не значит, что это меньшинство мужчин не достойно того, чтобы уделить внимение их проблеме. Также, стоило бы луше исследовать и отображать насилие в отношении детей – как части воспитания, а также роль и значение родителей обоих полов, прародителей или приемных родителей в этом вопросе».  Полную версию статьи можете найти здесь: https://arvamus.postimees.ee/4182173/urmas-viilma-meestevastasest-suhtevagivallast-tuleks-rohkem raakida?utm_source=facebook.com&utm_medium=social&utm_campaign=share-buttons&utm_content=4182173&fbclid=IwAR3IYp4jumNHxgY7u_qb0e63K8sF83f24-KMKzjvmzDoAxFtzORjIJdnKCA

Спасибо Urmas за такое нужное обращение и глубокие мысли!

Оказание помощи мужчинам, ставшим жертвами семейного насилия значительно сложнее, чем оказание помощи женщинам. В нашем юридическом бюро ÕIGUSNÕU есть возможность получить необходимую помощь в условиях приватности и уважительного отношения.


Lasteröövid. Laste turvalisus, abiks (EST, RUS, ENG)

Vastavalt perekonnaseadusele on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Lapse turvalisuse tagamine on üks tähtsamaid lapsevanema ülesandeid. Just vanemad peavad hindama ühe või teise olukorra potentsiaalset ohtu ja tegema endast kõikvõimaliku ohu ära hoidmiseks. Vastavalt Rahvusvaheliselt kadunud ja ekspluateeritud laste keskuse statistilistele andmetele kaob maailmas aasta jooksul 8 miljonit alaealist last.

Kuidas saab vanem tagada efektiivsemalt oma lapse turvalisuse? Ohud võivad ilmneda nii mängualas kui ka internetis, kuid vanematel ei ole alati võimalus olla vahetult laste läheduses, et sekkuda õigel ajal tekkinud ohuolukorda. Vastus on lihtne – vanemad peavad lapsega läbi viima profülaktilisi vestlusi, mille kaudu rääkida lapsele võimalikult palju turvalisusest. Sõltumata lapse vanusest ja soost, on vaja talle seletada lihtsaid reegleid ja aluseid, mis aitavad lapsel õigesti käituda ja lahendada iseseisvalt tekkinud kriisiolukorda ja/või paluda abi täiskasvanutelt. Samuti on kasulik tuua elulisi näiteid ja esitada lapsele avatud küsimusi, kuidas tema käituks ühes või teises ohuolukorras.

Allolev video on kohustuslik vaatamiseks nii vanematele kui ka lastele.

Omalt poolt soovime, et räägiksite oma lastega võimalikult palju turvalisusest ja erinevatest ohtudest, oleksite ise veelgi tähelepanelikumad ja valvsamad ning hoiaksite oma laste tegemistel silma peal!

Согалсно Закону о семье родитель имеет право и обязанность заботиться о своем несовершеннолетнем ребенке. Обеспечение безопасности ребенка – в первую очередь задача родителей. Именно родители должны оценивать потенциальную опасносить той или иной ситуации и прилагать все возможные усилия для ее снижения. На сегодняшний день согласно данным Международного Центра поиска пропавших и эксплуатируемых детей (ICMEC), каждый год во всем мире пропадают без вести 8 миллионов несовершеннолетних. Каким же образом родитель может эффективно обеспечить безопасность своего ребенка? Ведь опасности могут подстерегать как на детской площадке, так и в интернете и так или иначе родители не всегда находятся в непосредственной близости от своих детей, чтобы вовремя вмешаться. Ответ прост – с ребенком нужно проводить профилактические беседы и постараться максимально раскрыть тему безопасности. Вне зависимости от возраста и пола ребенка, ему нужно объяснять простые правила, основы, которые в случае возникновения критической ситуации помогут выйти ему их нее самостоятельно и/или вовремя сигнализировать о помощи взрослым. Также, можно приводить жизненные примеры и задавать открытые вопросы о том, как ребенок бы вышел из той ил ииной ситуации.

Нижеследующие видео обязательно к просмотру как детей так и родителей.

Ну а мы желаем Вам быть бдительными и как можно больше общаться со своим ребенком на тему безопасности.

According to the Family Law Act, a parent has the right and duty to care for his minor child. Ensuring the safety of the child is primarily the task of the parents. It is parents who should assess the potential danger of a particular situation and make every effort to reduce it. Today, according to statistics of the International Center for Missing and Exploited Children (ICMEC), 8 million minors disappear all over the world every year. How can a parent effectively ensure the safety of his child? After all, dangers can lie in wait both on the playground and on the Internet, and one way or another, parents are not always in close proximity to their children to intervene in time. The answer is simple – you need to conduct preventive conversations with the child and try to maximize the topic of safety. Regardless of the age and gender of the child, he needs to explain simple rules, the basics, which, in the event of a critical situation, will help him or her to withdraw them independently and / or promptly signal help to adults. You can also give examples of life and ask open questions about how a child would get out of that situation.

The following videos are required to be viewed by both, children and parents.We wish you to be vigilant and communicate with your child as much as possible about safety. 

  


2018 Riigikohtu praktika analüüsid

https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/valmisid-jarjekordsed-kohtupraktika-ulevaated-1

 


Alina Sitkina tagasiside juristi praktikast ÕIGUSNÕU-s

108fcbc25bd20005ce7ff97de28eb150

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2FLawConsult.ee%2Fposts%2F1310120119134970&width=500

Praktikakoha otsimisel oli minu jaoks tähtis leida selline koht, kus on võimalus rakendada maksimaalselt ülikoolis omandatud teoreetilisi teadmisi, toetaks ja arendaks seni olemasolevaid teadmisi ja oskusi. Mul on väga hea meel, et mul oli võimalus praktika sooritada just ÕIGUSNÕU Õigusbüroos.

Praktikale sain tänu ülikooli kursusekaaslasele, kes sooritas praktika selles õigusbüroos ning ta sai äärmiselt positiivse kogemuse sealt kaasa ja jagas oma muljed selles osas mulle. Praktika pikkus oli üks kuu ja selle kuu jooksul kaasas juhendaja Õnneli Matt mind paljudesse erinevatesse tööülesannetesse ja proovis võimalikult mitmekülgselt näidata juristi igapäevast tööd.

Praktika jooksul käisime isadepäeva konverentsil „Tahan normaalset perekonda“, mille raames arutleti teemadel nagu „Kas traditsioonilisele peremudelile on veel kohta?”, “ Millisest perekonnast lapsed unistavad?“, „ Millist perekonnamudelit tänapäeva ühiskond vajab?». Arvan, et sellised üritused on väga olulised ja informatiivsed juristi jaoks.

Juristi töö, mis on seotud igapäevaselt klientidega suhtlemisega ning sellises koguses delikaatse informatsiooni ja andmete käsitlemise ja töötlemisega, eeldab mitte ainult seaduste teadmist, nende tõlgendamise oskust ja rakendamist, vaid ka inimeste tundmist ja õigete asjade ütlemist õigel ajal. Peale selle osalesin kohtuistungitel, konsultatsioonidel, analüüsisin Riigikohtu praktikat ja koostasin dokumente (peamiselt vanemate omavahelisi kokkuleppeid). Klientide nõustamiseks korraldas juhendaja tasuta õigusabi päeva. See oli oluline ja hea võimalus praktiseerida õpitut ja proovida, kuidas on viia läbi konsultatsioon iseseisvalt. Iga tehtud ülesande kohta sain juhendajalt tagasiside. Lisaks sain võimaluse tutvuda keerulisemate kaasuste materjalide ja kohtuotsustega ning juhendaja andis omalt poolt palju kasulikke nõuandeid, mis on seotud selle tööga.

ÕIGUSNÕU-l on kindlad eesmärgid ja õiged väärtused: ausus, korrektsus, hea usu põhimõtte järgimine, range konfidentsiaalsus, individuaalne lähenemine, professionaalsus, täpsus, lapse parimate huvide esikohale seadmine, heauskne side klientidega – see on väike osa sellest, kuidas ÕIGUSNÕU õigusbüroo iseloomustada.

Väga heaks küljeks pean seda ÕIGUSNÕU puhul, et töötajate arvamusi väärtustatakse ja nende poolt tehtud pakkumisi büroo arendamiseks ja täiustamiseks võetakse arvesse.
Eraldi soovin tähelepanu pöörata ka ÕIGUSNÕU Õigusbüroo atmosfäärile, kus on väga sõbralik ja abivalmis kollektiiv. Nii juhataja Õnneli Matt, kui ka tema abid Annemarie Taal ja Triin Lainemaa on väga soojad ja südamlikud inimesed, kes olid alati valmis aitama ja toetama. Õnneli Matt on mulle eeskujuks, sest ta on kompetentne jurist, ettevõtlik ja töökas inimene ning ilus naine. Ta on mulle motivatsiooniks ja eeskujuks.

Olen väga tänulik, et sain sellise suurepärase võimaluse sooritada praktika just selles õigusbüroos. Tänan Õnneli Matt-i kõikide pingutuste eest, mis ta minu jaoks tegi. See oli tohutult kasulik ja huvitav kogemus. Kui tunnete huvi perekonnaõiguse kohta, soovite täiendada ja areneda oma teadmisi ja oskusi õigusteaduses, siis see on kõige parem ja õigem koht selleks.

 


Riigikohtu praktika asenduskodus oleva alaealise lapse ülalpidamise kohustuse kohta

Asenduskodus osutatava teenuse (varasemas regulatsioonis asenduskoduteenus; kehtivas regulatsioonis asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus) riikliku rahastamise eesmärk on kaitsta asenduskodus viibiva lapse huve ning tagada tema vajaduste rahuldamine ka olukorras, kus vanemad ei täida lapse ülalpidamise kohustust. (Riigikohtu 25.04.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-16-100215 p 17.1)

Teenuse osutamise eesmärk ei ole kehtiva regulatsiooni kohaselt muutunud ning nii kehtiva kui ka varasema regulatsiooni järgi oli õigus asenduskodus teenust saada teiste hulgas lapsel, kelle vanematelt oli tema suhtes hooldusõigus ära võetud. (Riigikohtu 25.04.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-16-100215  p 16.1)

Nii kehtiva kui ka varasema regulatsiooni kohaselt tagatakse asenduskodus teenust saavate laste vajaduste rahuldamine (sh ka nt puudest või vanusest tulenevad lisakulud) ja piisavad vahendid nende arenguks riikliku rahastamise kaudu. (Riigikohtu 25.04.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-16-100215 p 16.2.3) Sellega ei täida riik mitte vanema eest tema ülalpidamiskohustust, vaid täidab oma põhiseadusest tulenevat kohustust hoolitseda puudust kannatavate laste eest (põhiseaduse § 28).

Riigil on kohustus hoolitseda puudustkannatava lapse eest üksnes siis, kui vanemad ei suuda lapse vajadusi piisaval määral rahuldada. Asenduskodus osutatava teenuse riikliku rahastamise mõte ei ole vabastada ülalpidamiskohustuse täitmisest vanemaid, kelle hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud. Laste eest hoolitsemise kohustus on esmajärjekorras vanematel. Riigi kohustus hoolitseda puudustkannatavate laste eest ei mõjuta vanemate kohustust oma lapsi ülal pidada (Riigikohtu 25.04.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-16-100215  ja vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. mai 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-67-13, p 32; 21. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-7-03, p 18). (p 16.3 – 16.3.2, 17.1).

Muu asjaolu PKS § 102 lg 2 kohaselt võib olla lapse vajaduste katmine muul viisil, näiteks vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel või kulude jooksva katmisega (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Asjaolu, et riik või kohaliku omavalitsuse üksus rahastavad lapsele asenduskodus osutatavat teenust, ei saa pidada lapse vajaduste katmiseks muul viisil. (Riigikohtu 25.04.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-16-100215 p 17.1)

Lapse asenduskoduteenusel viibimine ei mõjuta vanemate kohustust tasuda lapsele elatist ning lapse vajaduste rahuldamist selle teenuse kaudu ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 kolmanda lause mõttes, mille tõttu saaks lapsele väljamõistetavat elatist eraldi või koosmõjus teiste asjaoludega vähendada alla miinimummäära. Nii kehtiva kui ka varasema regulatsiooni kohaselt oli asenduskodus lapsele osutatava teenuse riikliku rahastamise puhul võimalik arvestada vanemate poolt lapse ülalpidamise kohustuse täitmist ehk vanemate tasutava elatise võrra asenduskodus osutatava teenuse maksumust vähendada. (Riigikohtu 25.04.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-16-100215  p 17.2)

Riigil ja kohalikul omavalitsusel ei teki VÕS § 1018 lg 1 p 3 (koosmõjus §-ga 1023) alusel vanema vastu ülalpidamiskohustuse täitmisel tagasinõuet. Riik ei täida mitte vanema, vaid omaenda kohustust. Lisaks ei ole sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud, et riik võiks laste suhtes hoolekandekohustuse täitmise korral esitada vanema vastu tagasinõude lapse ülalpidamiseks kulutatu hüvitamiseks. (Riigikohtu 25.04.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-16-100215 p 16.3.3)

Teiste laste olemasolu tõttu elatise vähendamisel alla seaduses sätestatud alammäära, tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi). Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 17; 13. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p-d 10-11). (p 23)%d0%b4%d0%b5%d1%82%d0%b8-%d0%b8-%d0%b1%d0%b8%d0%b7%d0%bd%d0%b5%d1%81_7-%d0%bf%d0%be%d0%bb%d0%be%d1%81%d0%b0


Praktikant Alina koostas suurepärase juhise kaasomandi lõpetamata jätmise/ lõpetamise kohta

Käesoleva analüüsi jooksul arutatakse kehtiva seaduse kohase  kohtupraktikat kaasomandi lõpetamata jätmise osas. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja, mis alusel ehk põhjusel kohus võib kaasomandi lõpetamata jätta, kuna vastavalt asjaõigusseadusele §-le 76 lg-le 1 kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui pooled ei saavutanud kohtuväliselt kokkulepet kaasomandi lõpetamise osas, nad pöörduvad kohtu poole ja tavaliselt kaasomand kohtumenetluses ikkagi lõpetatakse.

Kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud. Erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Muu hulgas tuleb arvestada sellega, et ka kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet. Olukorras, kus kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, peab kohus hagejale selgitama, miks kaasomandit sellisel viisil lõpetada ei saa ning millisel viisil kaasomandi lõpetamine oleks kohtu arvates sobiv. Kui kasvõi alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus kolleegiumi arvates jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele (Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 10) .

Seega, kohtu poole pöördumisel kaasomandi lõpetamise nõudega, kõigepealt on vaja mõelda esitatava nõude kohta: nõue peab olema objektiivselt mõistlik (kaasomandi jagamise viis, hüvitise suurus, nõue sõnastus) ning sisaldama ka alternatiivseid variante (nt enampakkumise nõue). Hüvitise suurus peab olema objektiivselt õiglane (kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest), ning peab rajanema nii faktilistel asjaoludel, kui ka seaduses sätestatul.

Kohus lahendab asja vastavalt esitatud nõuetele, kui kohtus jääb seisukohal, et kaasomandi lõpetamist puudutav nõue ei ole põhjendatud ega õiglane ja muid

alternatiifile24019321_maja.jpgvseid nõudeid ei olnud esitatud, kohus võib nõude rahuldamata jätta ehk kaasomandi lõpetamata jätta. Kuna nõuetega kohtule antakse nö raamistik, mille ulatuses ta lahendab asja, siin on väga tähtis õigesti ja teadvalt sõnastada oma nõue. Kohtul ei ole muud „mänguruumi“, ta ei saa määrata hüvitist või kaasomandi viisi oma ära nägemisel, kui sellest kumbki pool ei olnud taotlenud. Mida laiem on see raamistik, seda lihtsam ja tõenäolisem teha õiglast kohtuotsust kiiresti ja võimalikult väiksete kuludega. Pildi autor: Corbis/Scanpix

Peale selle, kõik nõuded ning taotlused, seisukohad, vastuväited jms peavad olema esitatud kohtusse vastavas vormis (kirjalikult) ja õigel ajal (tähtajad antakse kohtu poolt seaduse alusel), selleks, et kohus nendega saaks arvestada asja lahendamisel ja otsuse tegemisel.

Püstitatud eesmärgi saavutamiseks ehk kaasomandi lõpetamiseks tuleb ka kõik hagi eseme suhtes tähtsust omavad asjaolud esitada juba esimese astme kohtule ehk maakohtule, kuna see on tagatiseks õiglaseks kohtuotsuseks ning järgmistel kohtuastmetel ei ole võimalik uusi asjaolusid ja tõendeid arvesse võtta ning ei saa uusi nõudeid esitada.

Analüüsimiseks oli võetud Tartu Ringkonnakohtu 31. august 2018.a. otsus, kohtuasja nr 2-17-9742.   Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi kostja vastu korteriomandi turuväärtusega 136 000 eurot kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse kohustusega hüvitada kostjale 5131 eurot 72 senti (alguses oli 2000 eurot) ehk kaasomand lõpetatakse lähtuvalt kaasomandisse kuuluva kinnistu turuväärtuse hindamise ekspertiisist ja poolte varasemast rahalisest panusest. Kostja vaidles hagile vastu nii kaasomandi turuväärtuse, kui ka hüvitise osas. Seega, poolte vahel vaidlus seisneb eelkõige selles, milline peaks olema kaasomandi lõpetamisel asja hagejale jätmise korral kostjale omandi kaotuse eest makstava õiglase hüvitise suurus.

Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna hüvitise maksmiseks kohustatud kaasomanik ei olnud nõus maksma õiglast hüvitist ja muid kaasomandi lõpetamise viise ei ole taotletud, jättis maakohus kaasomandi lõpetamata. Viimaseks hageja pakutud hüvitiseks oli 5131 eurot 72 senti ei vasta ligilähedaseltki kohtu arvestatud õiglase hüvitise suurusele, mis vastab 16 500 eurot summale. Maakohus viitas ka varasemale Riigikohtu seisukohadele: Riigikohus on leidnud, et ei ole õige jätta ühis- või kaasomandis olevat kinnisasja ühe ühis- või kaasomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja võimeline maksma (Riigikohtu 25. oktoobri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-18828; 26. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17). Samuti on Riigikohus leidnud, et kui enampakkumise nõuet ei ole esitatud ja muid mõistlikke alternatiive ei ole, peaks kohus jätma kaasomandi (ühisomandi) selles olukorras lõpetamata (Riigikohtu 26. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-14-17). kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem, mistõttu on võimalik jätta kaasomand lõpetamata juhul, kui hagis nõutud viis ei ole õiglane.

Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jagada kaasomand selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse kohustusega hüvitada kostjale 9012 eurot 82 senti ning alternatiivse nõudena taotles kaasomandi jagamist selliselt, et korteriomand müüakse enampakkumisel, korteri müügist saadavast tulust lahutatakse maha laenujääk, allesjääv summa jagatakse pooleks ning kostjale kuuluvast osast arvutatakse maha kostja poolt seoses korteriomandiga tasumata kohustused 14 127 eurot 10 senti. Apellatsioonkaebuses esitatud alternatiivne nõue jäi läbi vaatamata, kuna apellatsioonimenetluses ei saa uusi nõudeid esitada. Ringkonnakohus leidis, et Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Sellest tulenevalt, maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 77 lg-st 2 ei nähtu üheselt, mida tähendab kaasomandi lõpetamisel asja ühele või mitmele kaasomanikule jätmisel talle kohustuse “maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas” panemine. Riigikohus leidis, et selline kaasomandi lõpetamise viis tähendab, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Seejuures tuleb lähtuda kaasomandis oleva asja kui terviku, mitte nt ainuüksi mõttelise osa, harilikust väärtusest. Seega,   Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hageja ei ole nõus maksma kostjale omandi kaotuse eest õiglast hüvitist. Riigikohus nõustub maakohtuga, et kaasomandi jagamise vaidluses ei saa kohus hakata lahendama poolte vahelistest suhetest tulenevaid muid nõudeid (sh erinevaid asjaõiguslikke ja lepinguväliseid nõudeid), mida pooled ei ole kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras esitanud (sh tuleb sellistelt nõuetelt tasuda riigilõiv). Apellatsioonkaebuses on hageja taotlenud kaasomandi lõpetamist alternatiivselt selliselt, et korteriomand müüakse enampakkumisel. Ringkonnakohus märkis, et ei ole asja materjalide hulgast vastavat taotlust leidnud. Hageja teatas, et esitas taotluse müüa korteriomand enampakkumisel kohtuistungil, kuid talle teadmata põhjustel jäeti taotlus kohtuistungi protokollist välja. Kuna kohtuistungi protokollist ega ühestki teisest menetlusdokumendist ei ole nähtuv, et hageja oleks taotlenud korteriomandi enampakkumisel müümist, leidis ringkonnakohus, et hageja ei ole vastavat nõuet maakohtu menetluses esitanud. Lisaks sellele Riigikohus on samuti asunud seisukohale, et kohtuistungil suuliselt hagi eseme muutmine ei ole võimalik. Kuna ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust, ei ole ringkonnakohtul võimalik hageja alternatiivset taotlust lahendada. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus hageja alternatiivse taotluse tähelepanuta. Sellest tuleneb, et vaatamata sellele, et seadusega on sätestatud kaasomaniku õigust igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kohtule hagi kaasomandi lõpetamiseks esitamisel, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on taotletud hagis või vastuhagis.


Практикант Аlina Sitkina о прошедшей конференции в честь Дня отца

Меня зовут Алина Ситкина, я являюсь студенткой юридического факультета 62a78a6500a71f4a1b4aaac0c44fd418(магистратура) Таллиннского университета и в данный момент прохожу практику в юридическом бюро ÕIGUSNÕU.

В понедельник, 5 ноября прошла конференция в честь Дня отца под девизом

“Хочу нормальную семью“, на которую я попала благодаря приглашению руководителя моей практики, юриста Õnneli Matt. В роли выступающих были Mari Lill, Urve Palo, Kaido Höövelson, Anni и Tomi Rahula. В рамках конференции обсуждались такие темы, как: „Кто хочет любить?“, „Есть ли еще место традиционной модели семьи?“, „О какой семье мечтают дети?“, „В какой модели семьи нуждается современное общество?“.

Одной из выступающих была также детский психиатр Piret Visnapuu-Bernadt, которая говорила о какой семье мечтают дети. „Дети мечтают очень просто и о простых вещах. В их мечтах есть папа и мама, которые любят друг друга и детей. Дети мечтают об очень простой жизни и родителям на самом деле очень просто им это дать.“

“В детских мечтах жизнь достаточно медленная. У родителей всегда есть время на детей. Они знают что происходит и находятся рядом. Они рядом, когда у ребенка кашель и насморк. В мечтах, к семье прилигается также дом. Место, которое стало неотъемлемой частью семьи. Дома правильный запах. Дом подобен множеству ощущений. Есть правильные тени и свет. Есть вещи, которые трудно описать, но которые дают ощущение безопасности. В семье мечты нет места страху. Там строятся планы, и эти планы сбываются. „

Со слов психиатора, для детей, семья мечты это не всегда только радость. Ребенок готов узнать, что в жизни есть также сложности и болезененные моменты, но определяющим здесь является все таки сила отношений родителей.

В семье мечты существуют повторяющиеся события: дни рождения, смейные прздники и выходные. События, которые не зависят от того, трезв кто-то или пьян. Семья мечты состоит также из более ширкого круга родственников-дяди, тети, прародители. „Наконец, в воспоминаниях ребенка остается то, что прекрасно. К счастью, у нас очень много таких детей, в жизни которых так оно и есть“ добавляет Piret Visnapuu-Bernadt.

Также, на конференции выступал юрист Allar Jõks на тему „Является ли право на любовь конституционным правом?“ Наиболее доверительным актом между двумя людьми является брак, наиболее доверительным актом между государством и гражданином является избирательный акт и в каком-то смысле способы завоевания доверия в обоих случаях одинаковы. „Выборы приближаются, нам обещают и заманивают. Но если мы хотим в личной жизни кому-то понравится, мы веь делаем тоже самое — обещаем красивых детей, благоразумного спутника“ заметил Allar Jõks.

Юрист также поднял вопрос о том, должен ли человек доверять государству? „Наверное должен, в противном слуае он не защитит его. А должно ли государство доверять людям? Может быть, но если люди едят нездоровую пищу (например, потребляют много схара), что в долгосрочной перспективе приводит к заболеваниям, что делать тогда? Поднимать налоги. Если люди спиваются? Поднимать налоги и вводить запреты. Это говорит о том, что государство не доверяет людям. Но значит ли это, что оно не заботиться о людях?“

Со слов юриста Allar Jõks, ни Конституцией Эстонской Республики, ни какими либо другими законами не предусмотрена прямая дефиниция слову любовь, однако можно ее все таки вывести иходя из закона, § 53 и § 54 Конституции ЭР предписывают, что каждый обязан любить и беречь природную среду, также обязан защищать родину и любить Эстонию.

„Если говорить о частной жизни, то § 19 Конституции ЭР говорит, что у каждого есть право на самореализацию. Когда-то один из создателей Конституции сказал, что право на любовь и есть высшая самореализация. Это значит, что у меня есть право делать все что угодно, пока это не мешает остальным. Право любить, право быть любимым, доверенным и окруженным заботой исходит из § 10. Для меня же любовь – это личный, нематериальный интерес к другой стороне, основанной на доверии и заботе.“

„Если вдруг завтра не будет, о чем мы будем жалеть больше всего? Вероятно не о том, что нписали слишком мало статей или мало кандидировали, скорее о том, что не пошли смотреть своего внука, когда была такая возможность.“

Это была очень интересная и познавательная конференция, которая дала почву для размышлений. Спасибо организаторам и, конечно же, руководителю моей практики Õnneli Matt!

Поздравляем всех с грядущим Днем отца!


Juristi praktikant Alina Sitkina koondas mõtted isadepäeva konverentsist

62a78a6500a71f4a1b4aaac0c44fd418

Mina olen Alina Sitkina, olen Tallinna Ülikooli õigusteaduse magistrantuuri 2 õppeaasta tudeng ning praegusel hetkel olen ka praktikant ÕIGUSNÕU Õigusbüroos. Esmaspäeval, 5. novembril toimus isadepäeva konverents „Tahan normaalset perekonda!“, kus esinesid Mari Lill, Urve Palo, Kaido Höövelson, Anni ja Tomi Rahula. Ma sain konverentsile tänu minu praktika juhendaja jurist Õnneli Matt-ile. Konverentsi raames arutleti selliseid teemasid nagu „Kes tahab armastada?“, „Kas traditsioonilisele peremudelile on veel kohta?“, „Millisest perekonnast lapsed unistavad?“, „Millist perekonnamudelit tänapäeva ühiskond vajab?“, „Kas traditsioonilisele peremudelile on veel kohta?“.

Üheks kõnelejaks oli ka lastepsühhiaater Piret Visnapuu-Bernadt, kes rääkis sellest, millist perekonda lapsed unistavad: “Lapsed unistavad hästi lihtsalt ja lihtsatest asjadest. Nende unistuste pildis on ema ja isa, kes armastavad teineteist ja lapsi. See on asjade algus ja ots. Unistuste elus on suhteliselt aeglane elu. Unistuste vanematel on lapse jaoks alati aega. Nad teavad sündmusi, lapse esinemisi ja lähevad kohale. Nad on kohal, kui lapsel on nohu ja köha. Unistuste pere juurde kuulub ka kodu. Koht, millest on saanud pere üks kindel osa. Kodus on õige lõhn. Kodu on justkui kogum aistinguid. Seal on õiged varjud ja valgused. Seal on asjad, mida on raske kirjeldada, kuid mis annavad turvatunde. Unistuste peres ei saa hirm uksest sisse astuda. Seal tehakse plaane ning need plaanid saavad teoks.“

Visnapuu-Bernadt-i sõnul ei ole laste unistuste pere elu alati vaid puhas rõõm. Laps on valmis kogema, et elus tuleb ette raskusi ning väga valusaid aegu, kuid määravaks saab siin siiski vanemate suhte tugevus. Unistuste peres on korduvad sündmused: sünnipäevad, pühad perepeod. Sündmused, mis ei olene sellest, kas keegi on kaine või purjus. Unistuste perel on laiem ring – onud, tädid ja vanavanemad. Lõpuks lapse mälestustes sulab see kokku millekski, mis on tore. Õnneks on meil väga palju lapsi, kelle elus see kõik nii on,” võttis Visnapuu-Bernadt kokku.

Samuti esines konverentsil jurist Allar Jõks teemaga: „Kas õigus armastusele on põhiseaduslik õigus? Valimised lähenevad, meile lubatakse ja meid meelitatakse. Kui tahame isiklikus elus kellelegi meeldida, siis teeme ju sama — lubame ilusaid lapsi, tarka abikaasat,“ märkis Allar Jõks. Jõks esitas küsimuse, kas inimene peaks riiki usaldama? „Tundub, et peab, muidu ta ei kaitse seda. Aga kas riik peab ka inimest usaldama? Võiks, aga kui inimesed söövad ennast ebatervislikest asjadest pikapeale haigeks, mida siis teha? Tõstame makse. Inimesed joovad ennast haigeks? Tõstame makse ja paneme keelde. See viitab justkui, et riik inimest ei usalda. Aga kas see tähendab ka seda, et ta inimesest ei hooli?“

Eesti Vabariigi põhiseaduses ega ka üheski teises seaduses ei ole Allar Jõks-i sõnul armastust otseselt defineeritud, kuid seadustest tulenevalt on võimalik seda siiski tuletada. “Põhiseaduse§ 53 ja § 54 sätestavad, et igaüks on kohustatud armastama ja säästma looduskeskkonda, samuti on kohustus kaitsta oma isamaad ehk armastada Eestit.” Kui rääkida eraelust, siis põhiseaduse paragrahv 19 ütleb, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Üks põhiseaduse loojatest on kunagi öelnud, et õigus armastusele ongi ülim eneseteostus. See tähendab, et mul on õigus teha ükskõik mida, kui see kedagi teist ei sega. Õigus armastada, õigus olla armastatud ja usaldatud ning hoolitud, tuleb paragrahvist 10. Minu jaoks armastus ongi isiklik mittevaraline huvi teise osapoole vastu, mis põhineb usaldusel ja hoolivusel. Mida me kõige enam kahetseksime, kui homset ei oleks? Tõenäoliselt mitte liiga väheseid kandideerimisi ja kirjutamata artikleid, vaid seda, et ei läinud oma lapselapsi vaatama, kuigi oli selleks võimalus.”

Olen rõõmus, et see oli tõesti väga huvitav ja kasulik konverents, anti palju ainet järelemõtlemiseks. Soovin tänada nii kõnelejaid, organisaatoreid, kui ka minu praktika juhendajat Õnneli Matt-i, et mind sellesse kaasas.

Soovime kõigile ilusat ja toredat isadepäeva!


Juristi leid. Siit on oodata midagi põnevat

Jurist Õnneli Matt avastas oma tavapärasel hiljutise Riigikohtu praktika analüüsimisel alloleva Riigikohtu teabe, mille ja st PKS § 143 vrs § 145 Riigikohtupoolsest analüüsimisest loodab ta saada laste hooldusõiguse maastikule midagi uut ja põnevat. Nende §-ide vastuolud ja tõlgendamise probleemid on juba ammu aktuaalsed, kuid vajame oma töös ka Riigikohtu suuniseid ja lahendeid (ka lahendusi). Jurist nendib, et viimasel ajal on tekkinud mulje nagu suhtlus- ja hooldusõiguse teema poleks enam üldse Riigikohtu menetlemist ja sellega selgust väärt. Õnneli Matt soovib riigikohtunikele ja Riigikohtu juristidele eelkõige allolevas menetluses, kuid ka üleüldse lennukaid mõtteiIMG_20170620_1839596[6344]d,”kastist välja” ja “kasti alla” vaatamist ning laste parimates huvides lahendusi, selle kõige juures muidugi ka palju jaksu energiat ja edu! Loodame Teie peale!
R I I G I K O H U S TSIVIILKOLLEEGIUM
20.06.2018 Menetluslik teade kinnises menetluses
Lükata asja läbivaatamine edasi ja anda asi lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Asja läbivaatamisel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused perekonnaseaduse (PKS) § 143 ja § 145 tõlgendamisel. Seetõttu otsustas kolleegium lükata asja läbivaatamise edasi ja anda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 18 lg 2 esimese lause alusel asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
Suhtlusõigus

Loe ja mõtle isa ka kaasa perekonnaseadus § 143 versus § 145

PKS § 143. Lapsega suhtlemise õigus

(1) Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

 (2) Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik.

 (21) Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

 (3) Lapse huvides võib kohus piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise.

 (31) Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Kui kolmas isik on valla- või linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, määrab valla- või linnavalitsus või juriidiline isik seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku.

 (4) Kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist.

 (5) Kohus võib käesolevas paragrahvis nimetatud meetmeid rakendada ka omal algatusel.

§ 145.  Lahus elavate vanemate otsustusõigus

 (1) Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.

 (2) Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta.

 (3) Kui laps viibib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem.

 (4) Hooldusõiguseta vanemal on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel. Lapse huvides võib kohus hooldusõiguseta vanema otsustusõigust piirata.
[RT I, 29.06.2014, 3 – jõust. 09.07.2014]


? Kas pääsen elatisest kui loobun lapsest (hooldusõigusest)?

Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 esimese lause kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. PKS § 110 lg 1 kohaselt ülalpidamiskohustus lõpeb õigustatud isiku või kohustatud isiku surmaga. Kehtima jääb tagasiulatuva täitmise nõue ja nõude täitmata jätmisest tuleneva kahju hüvitamise nõue või niisuguse ettemakse tegemise nõue, mis on muutunud sissenõutavaks õigustatud isiku või kohustatud isiku surma hetkeks. PKS § 96 esimese lause kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.%d0%b4%d0%b5%d1%82%d0%b8-%d0%b8-%d0%b1%d0%b8%d0%b7%d0%bd%d0%b5%d1%81_7-%d0%bf%d0%be%d0%bb%d0%be%d1%81%d0%b0

Hooldusõigusest loobuda sooviv vanem tahab sisuliselt vabaneda laste ülalpidamiskohustuse täitmisest, PKS § 96 teise lause kohaselt ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses


24 h valvetelefon (lastekaitse)spetsialistidele helistamiseks

pexels-photo-682017Juhul kui abivajava või hädaohus oleva lapse juhtumi lahendamisel on vajalik lastekaitsealane tugi – näiteks lapse olukorra hindamine, hädaohus oleva lapse ajutiselt perest eraldamine ja selle kohase otsuse tegemine vms ja kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga pole võimalik kontakti saada, on juhtumiga tegelevatel spetsialistide(politsei, turvakodu töötaja jt) võimalus helistada ööpäevaringselt sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna valvetelefonile.

Piirkondlikud valvetelefoni numbrid on:
• tel 372 5919 5718 Põhja piirkonnas (Harju, Rapla, Järva maakond);
• tel 372 5302 8887 Lõuna piirkonnas (Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva, Valga, Viljandi maakond);
• tel 372 514 2536 Lääne piirkonnas (Saare, Hiiu, Lääne, Pärnu maakond);
• tel 372 514 5182 Ida piirkonnas (Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond).