UUS LKS ja mõtlema panev lugu kehalisest karistamisest Astrid Lindgreni 1978. a. tänukõnest:

Pärast suurt pahandust ütles ema oma lapsele, et mingu nüüd ja otsigu endale ise vits. Laps oli kaua ära ning kui tagasi jõudis oli ta pisaraist märg. Ta ütles: “Ema, ma ei leidnud vitsa, aga ma leidsin kivi, millega võid minu pihta visata.”

Siis ema mõistis, millisena oli olukord tundunud lapse vaatenurgast: kui mu ema tahab mulle haiget teha, siis ei ole mingit vahet, kuidas ta seda teeb, ta võis seda sama hästi kiviga teha.

Ema võttis poja sülle ja nad mõlemad nutsid. Ema pani selle kivi kööki riiulile, meenutamaks talle, et vägivald saab alguse lastetoast ning kui me ei suuda näha olukordi lapse vaaterurgast, võime me neile õpetada hoopis midagi muud, kui ise arvame õpetavat.

Pilt: Bragolini “Nutvad lapsed”

Tänavu 1. jaanuarist jõustunud uus lastekaitseseadus keelab laste kehalise karistamise, sh tutistamise, laksu andmise, raputamise, tõukamise. Kampaania julgustab küsima abi juhul, kui endal napib oskusi ja teadmisi. „Iga laps peaks saama kasvada turvaliselt oma perekonna juures. Seepärast on oluline, et peredele oleks tagatud vajalikud ennetus- ja tugisüsteemid,“ sõnas Tsahkna.

Lastekaitseseaduse kohaselt on kõigil inimestel, kellel on teavet abivajavast lapsest, kohustus viivitamata teavitada sellest kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat või lasteabi telefoni numbril 116 111. Lasteabi telefonile antud info jõuab sealt kiiresti õigete spetsialistideni ning lastele ja nendega seotud inimestele on tagatud esmane sotsiaalne nõustamine, vajadusel ka kriisinõustamine.

Eesti, vene ja vajadusel inglise keeles nõustamist pakkuv lasteabi telefon töötab ööpäevaringselt ning on helistajatele tasuta, soovi korral võib pöördumine jääda anonüümseks. Lasteabi nõustajatega saab lisaks telefonile ühendust võtta ka kodulehel www.lasteabi.ee.

Üle-eestiline kampaania „Karistamine ei kasvata“ kestab 22. maini.
Vaata lisa: www.lasteabi.ee, https://www.facebook.com/lasteabi/

 

Равные возможности и их отсутствие во время карантина – юристы и примирители Õnneli Matt и Alina Reino

Недавно установленные ограничения на передвижения имели за собой множество негативных последствий, например увеличилось количество случаев домашнего насилия, участились случаи противозаконного окончания трудовых отношений, а также злоупотреблением правами, вытекающими из трудовых отношений. У людей возникли проблемы с отмененными рейсами и получением возмещения. У предприятий и работодателей возникло смятение, возможно ли, где и при каких условиях получить финансовую помощь от города, волости, государства или Европейского Союза. В связи с уменьшением рабочей нагрузки или потерей рабочего места у людей возникли материальные сложности. Возникшая ситуация была неожиданной для всех и смятение людей понятно. Важно подчеркнуть, что в связи с особым положением в стране со стороны многих учреждений временно были приняты более гибкие условия, а именно, предприятия готовы больше сотрудничать с клиентами. Например, в связи с чрезвычайным положением банки Эстонии договорились о единых условиях в отношении отпуска по платежам чтобы поддержать клиентов, попавших в трудное положении во время кризисной ситуации. Общепринятые условия в отношении отпуска по платежам применяются к договорам, которые были заключены до 12 марта 2020 года. О платежном отпуске можно ходатайствовать до конца июня 2020 года на срок до 6 месяцев и в случае жилищного кредита до 1 года. Важно обратить внимание на аспекты, вытекающие из договора, а именно, что продолжительность периода возврата по кредиту не изменяется. Сумма отсроченный основных платежей распределяется на оставшуюся часть срока выплаты кредита. Платежный отпуск действует только в отношении основной суммы кредита, а интресс следует платить по-прежнему ежемесячно даже во время платежного отпуска.

Карантин внес свои коррективы также в порядок общения детей и отдельно живущих родителей. Многие отдельно живущие родители или в настоящий момент отсутствующие родители не могли в обычно режиме общаться и проводить время со своими детьми. С одной стороны, данную ситуацию можно рассматривать как нарушение принципа равенства родителей, поскольку согласно закону о семье § 116 пункту 1 у родителей равные права и обязанности в отношении ребенка, если законом не предусмотрено иного. С другой стороны, чрезвычайное положение в стране было объявлено в связи с опасным вирусом, то есть существовал крайне высокий риск заражения. Принимая во внимание права родителей и риск здоровью как ребенка, так и родителей, здоровье людей в любом случае в приоритете. Таким образом, не соблюдение внесудебных договоренностей или назначенного судом порядка общения во время чрезвычайного положения не является основанием для обращения в суд. Аналогичная ситуация действует в отношении исполнения обязанности содержания или проще говоря алиментов. У многих родителей в связи с чрезвычайным положением уменьшилась трудовая нагрузка или они остались без работы, что привело к уменьшению или отсутствию дохода и исполнение обязанности по содержанию усложнилось. С юридической точки зрения тут нет однозначного ответа, поскольку родитель должен делать со свой стороны все возможное, чтобы равноценно содержат себя и ребенка. С другой стороны, закон и судебная практика говорит о том, что материальное положение и способность платить алименты обязанного лица должны быть учтены. В данной ситуации родители должны учитывать, что у проживающего вместе с ребенком родителя также могут быть трудности с работой или по части дохода и возлагать всю ответственность на плечи этого родителя в это сложное время крайне неправильно и не справедливо. Ребенок нуждается в удовлетворении своих потребностей для поддержания уровня нормальной повседневной жизни здесь и сейчас. У родителей есть возможность понять и поддержать друг друга в сложный период, например можно заключить временное соглашение об уплате алиментов в меньшем размере, чем предусмотрено.

После окончания чрезвычайного положения между родителями и детьми должен быть восстановлен прежний порядок общения и порядок уплаты алиментов. Если этого не происходит, то мы советуем обратиться к семейному примирению. Семейное примирение это не тоже самое что семейное консультирование! Семейное примирение это услуга, которая помогает людям, которые разошлись/развелись решить их разногласия, в том числе помогает родителям найти решения в отношении вопросов, касающихся детей. Примиритель — это независимый посредник, который не дает готовых решение, но помогает и направляет родителей, помогает им услышать и понять друг друга.

Касаемо оставшихся проблем мы напоминаем, что неразрешимых проблем не существует, однако наиболее эффективное, быстрое и «дешевое» решение можно получить при своевременном обращении за квалифицированной помощью. Не оставляйте проблемы «вылеживаться». Чем раньше обратитесь со своей проблемой к нужному специалисту, тем больше вероятность достичь лучшего результата. В добавок к вышеупомянутому, учитывая характер ранее описанных проблем (в том числе их деликатность), подчеркиваем, что в некоторых случаях очень важно провести досудебные переговоры и попробовать найти разумную и приемлемую для обеих сторон золотую середину. Исходя из длительной практики нашего юридического бюро, внесудебные компромиссы с помощью профессионального посредника заключаются гораздо чаще, чем люди могут предположить. При возникновении разногласий обе стороны заинтересованы в решении возникшей проблемы, а внесудебные компромиссы гораздо эффективнее и дешевле судебных решений.

Laste kaasamine otsustamisse – Õnneli Matt

Lapsed on meie ühiskonna alustala, grund ja tulevik, seejuures: “Lapsed on õnnis ja üürike kohustus, mitte omand.” (Dr D. Hewson).

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 3 järgi tuleb alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid, see tuleneb ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikli 3 punktist 1, mis sätestab, et igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Seega tuleb lapse huvide parima kaitse printsiipi pidada tähtsaimaks laste õiguste alaseks põhimõtteks ning kõik ülejäänud normid peavad sellele tuginema ning kõigil tuleb sellest lähtuda.

Lapse parimates huvides on õiguslik üldpõhimõte, mille kohaselt piiratakse täiskasvanute (vanemad, ametiisikud, õpetajad, arstid, kohtunikud jt) mõjuvõimu laste üle. Põhimõte tugineb asjaolul, et täiskasvanud võtavad ainult oma positsiooni tõttu laste nimel vastu otsuseid, kuna lastel puudub kogemus ja olukorra hindamise võime. Zermatteni arvamuse kohaselt peab parima huvi põhimõte järgima iga lapse olulisust arvamust omava isiksusena ning lapse huve ei tohi samastada lapsevanema vajaduste ja huvidega.^[1]

Parima huvi printsiip peab kindlasti järgima lapse elu lühiajalist, keskmist ja pikaajalist perspektiivi – meeles pidades lapse õiguste konventsiooni ülemaailmsust ning tõlgendust, mis ei ole sõltuv kultuurist või teisi konventsioonis sätestatud õigusi eirav.^[2] Konventsiooni aluspõhimõtete kohaselt on laps autonoomne ja aktiivne õiguste kandja, olenemata oma vanusest. Lapsel on õigus oma seisukohale igas teda puudutavas küsimuses ning õigus ärakuulamisele ja arvesse võtmisele lähtuvalt tema east ja küpsusest.^[3]

ÜRO Lapse õiguste konventsiooni osalisriigid peavad seadma eesmärgiks tagada lapsele tema heaoluks vajalik kaitse ja hooldus, arvestades tema vanemate, seaduslike hooldajate või teiste tema eest seaduslikult vastutavate isikute õigusi ja kohustusi ning võtma vastu selleks vastavaid seadusandlikke- ja administratiivmeetmeid (LÕK art 3 punkt 2).[4] Lapse parimate huvidega arvestamise põhimõte nõuab, et lapsi otseselt või kaudselt puudutavates ettevõtmistes ja otsustes arvestatakse kas konkreetse lapse või üldisemalt laste huvide ja vajadustega.[5]

Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseadusest on Eesti riik demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Me kõik omame õiguseid, millega kaasnevad ka kohustused, mille eesmärgiks on eelkõige tagada meie turvalisus. Üheks paljudest õigustest on otsustusõigus, mis kuulub ka alla 18-aastasele lapsele. Nagu paljude teiste asjadega elus, ei saa ka laps teha otsuseid ainult enda vaatenurga järgi ning tihti on nii, et noore valikud ei ole kooskõlas vanema otsustega, mis omakorda peavad lähtuma vanema hooldusõigusest ja -kohustusest.

Teatud vanuses hakkab vanemate autoriteet lastele vastu ning tekivad esimesed tõsiseltvõetavamad konfliktid, mille käigus noored näevad, et nad on piisavalt otsustusvõimelised ja teadlikud enda õiguste kasutamiseks. Uuringute kohaselt on mõned noored nördinud, et neil puuduvad igasugused volitused, kuigi näiliselt on neile justkui antud õigus arvamust avaldada.[6]

Laste ja noorte kaasamist siseriiklikul tasandil toonitab Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud Laste ja perede arengukava 2012-2020.[7] Mitmes aktis käib esineb termin “arvamuse avaldamine”, kuid tegelikult ja otseselt õigust otsuste läbi viimiseks ei ole kusagil antud. Näiliselt võttes, võib noor minna Toompeale enda arvamust avaldama, aga selle arvesse võtmine “suurte inimeste” poolt ei ole siiski kuidagi moodi noore iseotsustamine.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni aluspõhimõtete kohaselt on laps autonoomne ja aktiivne õiguste kandja, olenemata oma vanusest. Lapsel on õigus oma seisukohale igas teda puudutavas küsimuses ning õigus ärakuulamisele ja arvesse võtmisele lähtuvalt tema east ja küpsusest. 4 Tegelikult on võimalik mõista ka mitte veel rääkima hakanud ja ka kõnevõimetu lapse arvamust.

Euroopa Komisjoni uuringust selgus laste rahulolematus kohtus nende õiguste ignoreerimise kohta. Näide: „Kui mu vanemad lahutasid, oli hulganisti inimesi, kes tegid otsuse „minu huvides”. Keegi ei küsinud nõu minult. Mind pandi fakti ette ja ma pidin nõustuma otsustega, mis tehti minu eest. Ma ei ole loll ega võimetu omama enda arvamustolukorra kohta.” (Luksemburg, poiss) 4

Lähtuvalt enda kogemustest näen, et laste kaasamist praktiseeritakse väga vähe ja kui üldse, siis enamasti puudulikult. Probleemne koht on vanemliku kontrolli ning hooldusõiguse ja -kohustuse vaheline õhuke piir ning vastutuse jagunemine lapse, lapsevanema, riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Ei saa ega tohi pugeda laste mõistmatuse või teadmatuse taha, vaid parandada tuleb lastele ning lapsevanematele pakutavate teenuste ja teabe kvaliteeti, arusaadavust ja kättesaadavust ning lastega tegelevate spetsialistide professionaalsust.

jurist Õnneli Matt ning lepitaja (superviseeritav)

[1] Zermatten, J. (2010). The Best Interests of the Child. Literal Analysis, Function and Implementation. Working Report, lk 6-7. [http://www.childsrights.org/html/documents/wr/wr_best_interest_child09.pdf].

[2] ÜRO lapse õiguste konventsioon, 26. september 1991. a. – RT II 1996, 16, 56. Lapse õiguste konventsioon netileheküljel: https://www.riigiteataja.ee/akt/24016

[3] Ennew, J. (2005). Prisoners of Childhood: Orphans and Economic Dependency. – J.Qvortrup (Ed.), Studies in Modern Childhood: Society, Agency, Culture. London: Palgrave Macmillan.; Milner, J., O’Byrne, P. (2009). Assessment in Social Work. New York: Palgrave Macmillan.

[4] Euroopa Komisjoni uuring netileheküljel: http://ec.europa.eu/justice/fundamental-rights/files/rights-of-the-child_et.pdf.

[5] Laste ja perede arengukava sotsiaalministeeriumi koduleheküljel: http://www.sm.ee/et/lapsed-ja-pered-0.

Triin Lainemaa – Enim vajaminevad seadused raamatupidajate jaoks

Raamatupidaja ja juristi abi

Raamatupidaja töös on kindlasti esmasel kohal raamatupidamise seadus, mis reguleerib raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldust läbi õiguslike aluste ning põhinõuete kehtestamise rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuvalt. Lisaks tuleb raamatupidamise seaduse juures käsitleda Eesti finantsaruandluse standardit, mis täpsustab raamatupidamise seaduses toodud arvestuste ja aruandluse põhimõtteid ning nõudeid.

Paljuski võivad sõltuda raamatupidaja töös kasutatavad seadused sellest, milline on ettevõtte ettevõtlusvorm – osaühing, aktsiaselts, sihtasutus, mittetulundusühing jne.

Raamatupidamises on mitmeid õigusakte, mida raamatupidajal tuleb oma tööülesandeid täites kasutada ja järgida. Maksuseadustes peab raamatupidaja hästi orienteeruma ja olema kursis seaduse muudatustega, mida pidevalt luuakse. Töötajate töötasu väljamaksetega kaasnevad sotsiaalmaks, tulumaks ja töötuskindlustuse makse, kus iga valdkonda reguleerib eraldi seadus.

Sotsiaalmaksuseaduses sätestab, mis summad on sotsiaalmaksuga maksutatud ja millised on sotsiaalmaksuvabad, kui suur on maksumäär ja maksmise kord. Tulumaksuseadus on mahukam koosnedes 13. peatükist, kus raamatupidaja jaoks kasutatavamad teemad kajastavad, mida tulumaksuga maksutatakse, maksustamise erisused ja maksuvaba tulu, palgatulu, intresside, dividendide jne maksustamine.

Kui ettevõtte on käibemaksukohustuslane tuleb müügiarvetele lisada käibemaks, mis enamikul juhtudel on 20 %. Käibemaksuga maksustatavad tehingud ja toimingud on kaupade eksport ja import, mis omakorda jaguneb ühendusesiseseks või ühenduseväliseks. Seaduses on sätestatud maksustamise üldpõhimõtted ning maksukohustuslase õigused ja kohustused, käibearuande täitmine. Käibearuannete esitamisel tuleb jälgida tähtaegu, et kõik saaks esitatud õigeaegselt ja korrektselt. Igapäevaselt raamatupidamisega tegeleva isiku jaoks ei ole ilmselt keerukas maksude arvestamine töötasult, lähetustelt, kingitustelt, ettevõtte kasutuses olevatelt sõiduautodelt ja paljudelt muudelt ettevõttega seotud tehingutelt, kuid harva sellistel teemadel kokku puutuva inimese jaoks võib see osutuda päris keerukaks või sootuks võimatuks. Iseenesest on seadustes kogu vajaminev info kenasti olemas, aga tavainimese jaoks raskesti arusaadavalt kirja pandud. Seega soovitame pöörduda kahtluste või küsimuste tekkimise korral raamatupidamises pädeva isiku poole. Hea, kui raamatupidaja on lisaks juristi või juristi abi teadmistega.

Vähem võib raamatupidajal vaja minna töötuskindlustuse seadust, ravikindlustuse seadust ja kogumispensionide seadust, millest võib abi leida mõningate tekkida võivate küsimuste osas, mis puudutab töötajatega seotud toiminguid, väljamakseid jne.

Kui ettevõtte ettevõtlusvormiks on mittetulundusühing või sihtasutus, siis tuleks kursis olla ka mittetulundusühingute seaduse ja/või sihtasutuste seadusega, mis reguleerib nende ettevõtlusvormide iseärasusi.

Kõigi ülalkirjeldatud seadustega peaks raamatupidaja rohkemal või vähemal määral kursis olema olenevalt tema tööülesannetest ja kohustustest.

Pöörduge julgelt rmp@lawconsult.ee, aitame Teid küsimuste korral, vajadusel koostame raamatupidamis-, õigusalased (menetlus@lawconsult.ee) või andmekaitsega (andmekaitse@lawconsult.ee) seotud dokumendid ning esindame Teid eeltoodud valdkondade vaidlustes.

Alina Reino: Ringkonnakohtu töö ja II kohtuastmesse pöördumine

Vastavalt PS §-le 15 igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem:

esimese astme kohtud on maakohtud, mis menetlevad  tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju;

ning halduskohtud, mis menetlevad haldusasju;

teise astme kohtud on ringkonnakohtud ehk apellatsioonikohtud;

kõrgeima astme kohus on Riigikohus ehk kassatsioonikohus.

Käesolev artikkel on pühendatud ringkonnakohtu tööle. Ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel.  Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Apellatsiooni korras on esimehel õigus asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul, kuid mitte eesistuja ega ettekandjana. Kohtuotsusele kaebuse esitamise õigus tekib protsessiosalisel sel päeval, mil kohtuotsus avalikult teatavaks saab – ükskõik, kas see toimub avaliku kuulutamisena samal istungil kohtusaalis, avaliku kuulutamisena kohtu poolt teatatud päeval või teatavaks tegemisega kohtu kantselei kaudu kohtu poolt teatatud päeval. Seadus ei tee erandit ei neile, kes kohtuistungil ei viibinud ega neile, kes kohtuotsuse hilisema teatavaks tegemise päeval mingil põhjusel otsusest teada ei saanud. Tulenevalt TsMS § 632 lg-st 1 tuleb apellatsioon esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on ühtne kõigi protsessiosaliste jaoks ja hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast. Elektronpostiga esitatud apellatsioonkaebuse saabumisel ringkonnakohtusse loetakse apellatsioonkaebus esitatuks tähtaegselt, kui see on esitatud kuni apellatsioonitähtaja viimase päeva kella 24.00-ni (TsMS § 32 lg 2). Apellatsioonkaebuses tuleb märkida menetlusosalise või tema esindaja allkiri, digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus. Pädeva isiku allkirja puudumine apellatsioonkaebusel annab ringkonnakohtule aluse jätta apellatsioonkaebus menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui: asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 3 ja 4).

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel peab ringkonnakohus kontrollima, kas on täidetud kaebuse menetlusse võtmise eeldused, mh kas on tasutud riigilõiv. Kui apellatsioonkaebus on esitatud puudusega, nt riigilõivu ei ole makstud, peab ringkonnakohus andma menetlusosalisele TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes kaebuse seniks käiguta.  Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Ringkonnakohtul ei ole alust keelduda apellatsioonkaebust menetlemast, kui apellatsioonkaebusest nähtub piisavalt selgelt, millist ringkonnakohtu lahendit hageja taotleb. Olukorras, kus hageja on esitanud apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, millega jäeti hagi rahuldamata, saab hagi rahuldamise soovi eeldada apellatsioonkaebuse taotlusest tühistada hagi rahuldamata jättev maakohtu otsus. TsMS § 634 lg-st 1 tulenevalt võib apellant kaebust muuta ja täiendada apellatsioonitähtaja lõpuni. Sama sätte lg 2 järgi ei välista eeltoodu apellandi õigust esitada uusi asjaolusid, mis tekkisid või said apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

TsMS § 637 lg 2^1 kohaldamisel ei ole tähendust, kas ja milliseid lihtsustusi maakohus asja menetlemisel tegi. Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 2^1 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit.  Ringkonnakohus ei saa apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda, kui korraga on täidetud kolm tingimust: maakohus on lihtmenetluse asja otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaline vaidlustab apellatsioonkaebuses ka menetluskulude rahalise suuruse; täidetud on TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud eeldus ehk vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot

TsMS § 637 lg 1 p-s 3 on sätestatud, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Kui menetlusosaline ei esita kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti või muid riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid, on kohtutel võimalik kontrollida riigilõivu tasumist asjakohasest elektroonilisest süsteemist. Riigilõivu osamaksetega tasumise võimaldamisel võib kohus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ka juhul, kui tasumata on üksnes esimene osamakse (vt Riigikohtu 30. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-16, p-d 14 ja 15). Kohus võib keelduda kaebust menetlemast aga üksnes juhul, kui lõiv on maksmata kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse tegemise ajaks. Riigilõivu tasumist on kohtul võimalik kontrollida.

Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti. Kui apellatsioonkaebuse läbivaatamist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus määrusega apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, jätab kohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.Selle eesmärgiks on vältida apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisega kiirustamist. Kohus teatab menetlusosalistele enne määruse tegemist kavandatavast apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmisest ja selle põhjustest ning annab apellandile võimaluse avaldada selle kohta kohtu määratud tähtpäevaks oma arvamust. Vajaduse korral peab kohus avalduse läbivaatamata jätmise lahendamiseks istungi. Apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.

Kui apellant või vastustaja ei ole taotlenud asja lahendamist kohtuistungil ning apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud mitte asja tõenduslikku külge, vaid materiaalõigusnormi tõlgendamis, võib kohus TsMS § 316 järgi protsessiosalisi kohtusse kutsumata lahendada asja kirjalikus menetluses. Kui apellatsioonikohus peab asja lahendamisel oluliseks asjaolu, mida pole varem käsitletud, siis tuleb anda protsessiosalistele võimalus selle asjaolu olemasolu või puudumist tõendada. Protsessiosalisel peab olema võimalus esitada oma seisukoht ja tõendid asjaolu kohta, mida kohus oluliseks peab.

Ringkonnakohtus on võimalik ka määrata kohtuotsuse täitmise korda. Menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse menetlemisel peab ringkonnakohus TsMS § 652 järgi sisuliselt hindama kõiki poolte õigel ajal ja nõuetele vastavalt esitatud asjaolusid ja tõendeid. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt peab ringkonnakohus vajadusel hindama ka uusi tõendeid ja tuvastama asjaolusid. Ringkonnakohus ei tohi teha lahendit tuginedes asjaoludele, mida hageja maakohtus hagi alusena ei esitanud. Kuid lapse elatise vaidluses apellatsioonimenetluses uue lapse sünni kohta apellatsioonimenetluse ajal tõendi esitamsel, tuleb ringkonnakohtul sellega arvestada ning anda vajalikul juhul tähtaeg, mille jooksul esitada tõendid lapsele tehtavate kulutuste kohta.

Asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise korral ei ole ringkonnakohtul vajadust ja mõistlikku põhjendust hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid, sest TsMS § 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel. Hagimenetluses kohus on seotud menetlusosaliste esitatud materiaalõigusel põhinevate nõuetega ega saa teha otsust osas, milles ei ole kaebust esitatud. Seadus ei nõua kõigi apellatsiooniasjade lahendamist ringkonnakohtu istungil, kuna eelduslikult on pooled üldjuhul juba maakohtus soovi korral suuliselt ära kuulatud. Ringkonnakohtule on antud kaalutlusõigus otsustada, kas apellandi või tema esindaja puudumine istungilt takistab asja lahendamist või võib apellandi õigusi oluliselt kahjustada ja kaalub seetõttu üles vajaduse lahendada asi mõistliku aja jooksul ja vältida asja edasilükkamisest mh vastaspoolele täiendavate kulude tekkimist. Apellatsioonkaebuse väidetele peab ringkonnakohus vastama sõltumata istungist ja apellandi osalemisest sellel.

Ringkonnakohus lahendab apellatsioonkaebuse esimese astme kohtu otsuse peale otsusega. Ringkonnakohtu otsuse sissejuhatuses märgib kohus lisaks esimese astme kohtu otsuse andmetele, kes on apellatsioonkaebuse esitanud. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, siis tühistab ta selle ka tuvastatud asjaolusid puudutavas osas ning peab ise analüüsima kõiki poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluses esitatud faktilisi ja õiguslikke väiteid ning tõendeid. Ringkonnakohus peab oma seisukohta põhjendama ning märkima otsuses tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Ringkonnakohus ei ole poole taotlusega seotud ka siis, kui tal on õigus teha asjas uus otsus ilma asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Asja uuesti läbivaatavale kohtule on kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaal- ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel.

Cемейное примирение лучшая альтернатива судебному производству

 

Не смотря на то, что в Скандинавских странах и многих штатах США семейное примирение эффективно применяется на практике уже несколько десятков лет, на сегодняшний день в Эстонии семейное примирение является достаточно новым явлением. Многие не знают что есть такая альтернатива суду и не знают что этот процесс из себя представляет, какие вопросы и каким образом он может помочь решить. В связи с этим, хотелось бы дать больше информации об этом процессе, чтобы у людей, собирающихся обратиться в суд с требованием (ями), вытекающих из бракоразводного процесса или расставания (например, рездела имущества или опеки над ребенком), было право выбора и альтернативные варианты решения возникшего конфликта.

Прежде всего семейное примирение- это профессиональная услуга решения семейных конфликтов при бракоразводном процессе. В рамках данной услуги специально обученный специалист помогает сторонам провести переговоры в качестве третьей независимой стороны. Целью данных переговоров является не воссоединение семьи, а поиск мирного оптимального для всех сторон решения возникших разногласий посредством понимания и акцептирования мнений, желаний и нужд каждого. Зачастую наличие проблем связанно с отсутствием коммуникации между бывшими супругами и задача семейного примирителя наладить ее.

Наиболее распространенными спорными вопросами в рамках семейного примирения являются вопросы, связанные с:

• опекой и воспитанием детей;

• финансовой поддержкой детей;

• местом жительства и последующим укладом жизни ребенка, после расставания родителей;

• разделом общего имущества ( в том числе общего дома);

• различными другими как внутрисемейными, так и в ходе/после развода/расставания вознишими разногласиями.

НО! Важно учитывать, что семейное примирение не подходит в случаях, где имело место быть домашнее насилие, поскольку один участник находится в доминирующей позиции над другим участником, в то время, как процесс семейного примирения предполагает равенство обеих сторон.

Преимущества семейного примирения перед судом:

• позволяет решить большую часть разногласий вне суда, экономя деньги, нервы и время;

• помогает найти точки соприкосновения родителям, для дальнейшего сотрудничества в интересах ребенка (прежде всего осуществления опеки над детьми);

• примиритель не предлагает и не навязывает готовых решений, посредством его квалифицированного участия стороны сами находят общее решение, гарантируя тем самым его эффективность а также удоветворенность всех сторон найденным решением;

• процесс проходит в неформальной обстановке, что благотворно влияет на итог переговоров;

• процесс примирения проходит горяздо быстрее судебного процесса;

• помогает улучшить отношения между родителями и детьми и/или между родителями;

• процесс менее травматичен для ребенка.

Длина одного сеанса семейного примирения составляет 90 минут. Количество сеансов в каждом случае индивидуально и зависит от вида проблемы, степени эскалации конфликта между сторонами и заинтересованности сторон в поиске мирного решения.

ARVAMUS MTÜ также предлагает данную услугу на эстонском, русском и английском языках. Наши специалисты имеют также специализацию в сфере юреспруденции, что позволяет при необходимости в процессе примирения оказывать сторонам юридическу поддержку. Стоимость сеанса у нас стоит 70 евро (35 евро с каждого из участников). C нами возможно связаться по телефону 55589344 (Est) и 5119019 (rus, eng) или посредством электронной почты: menetlus@lawconsult.ee.

В случае, если в процессе семейного примирения соглашение остается между сторонами не достигнуто и спор неразрешенным, у сторон также остается право обратиться в суд, однако стоит помнить, что суд –это крайняя мера. Решение конфликтов мирным путем является наилучшим решением, особенно в делах, касающихся детей. Дети любят обоих родителей и их развод/расставание становится большим стрессом для них. Еще большим стрессом и травмированием психики является противостояние родителей в суде, поскольку в таких случаях ребенок неминуемо становится средством манипуляций.

Выбирайте мирные способы решения проблем. Позаботьтесь о себе и своих детях!

Alina Reino & Õnneli Mat

Perelepitus on parim alternatiiv kohtumenetlusele

Vaatamata perelepituse efektiivsele kasutamisele viimase paarikümne aasta jooksul Skandinaaviamaades ja USA paljudes osariikides, on Eesti jaoks perelepitus üsna uus ilming. Paljud ei tea et kohtusse pöördumisele eksisteerib alternatiivne viis, milleks on perelepitusteenus, mida see protsess endast kujutab, millised küsimusi ja mil viisil see võib aidata lahendada saab lugeda käesolevast artiklist. Artikli eesmärgiks on anda rohkem informatsiooni perelepituse olemusest, et kohtu poole pöörduvatel inimestel oleks valikuõigus ja konfliktide lahendamisel võimalus valida alternatiivide vahel, mis tulenevad abielu lahutamisest või lahkuminekust (näiteks, ühisvara jagamine või hooldusõiguslikud küsimused).

Perelepitus on professionaalne teenus, mis pakub perekonfliktide lahendamist abielu lahutamisel. Selle teenuse raames aitab pädev spetsialist pooltel läbirääkimisi pidada, olles ise kolmanda osapoolena erapooletu. Läbirääkimiste eesmärgiks ei ole perekonna taastamine, vaid rahuliku ja kõikide osapoolte jaoks optimaalse lahenduse leidmine tekkinud lahkarvamustes läbi arvamuste, soovide ja vajaduste arusaamise ning aktsepteerimise teel. Tihti on probleemid tekkinud poolte kommunikatsiooni puudumisest või puudulikkusest ning perelepitaja ülesandeks on kommunikatsioon poolte vahel taastada.

Enamlevinud vaidlusküsimused perelepituse raames on seotud:

 

• – laste hooldamise ning kasvatamisega seonduvad küsimused

• – laste majandusliku toetamisega seonduvad küsimused

• – laste elukoha ning muu elukorraldusega seonduvad küsimused pärast vanemate lahku kolimist

• – ühise kodu ja kinnisvaraga seonduvad küsimused pärast abielulahutust

• – kõikvõimalikud muud peresisesed eriarvamustega seotud küsimused või muud lahutuse ja lahku elama asumisega seonduvad küsimused

 

KUID! Siin on tähtis arvestada, et perelepitus ei sobi koduvägivalla juhtumite puhul, kus üks osapooltest on domineerival, teine alandlikul positsioonil, kuid lepitusprotsess eeldab osapoolte võrdsust.

Perelepituse eelised kohtumenetluse ees:

-lubab lahendada suurt osa erimeelsusi kohtuväliselt, säästes rahalisi vahendeid, närve ja aega;

• aitab vanematel leida kokkupuutepunkte edaspidiseks koostööks lapse huvides (hooldusõiguse laste üle teostamiseks);

• perelepitaja ei paku ega suru valmis lahendusi peale, perelepitaja pädeva osalemise kaudu pooled ise leiavad ühise lahenduse, tagades sellega lahenduse efektiivsuse ning osapoolte rahulolu sellega;

• lepitusprotsess toimub mitteametlikus olukorras, mis mõjutab läbirääkimiste tulemusele soodsalt;

• lepitusprotsess on kiiremini kui kohtumenetlus;

• aitab parandada vanemate vahelisi või laste ja/või vanemate vahelisi suhteid:

• protsess on vähem traumeeriv lapsele.

Ühe perelepituse seanssi pikkus on 90 minutit. Seansside arv on igal juhul individuaalne ja sõltub probleemi liigist, poolte konflikti eskaleerumisest ja poolte huvitatusest rahumeelselt konsensus leida.

ARVAMUS MTÜ pakub perelepituse teenust eesti, vene ja inglise keeles. Meie spetsialistidel on spetsialiseerumine ka õigusvaldkonnas, mis lubab lepitusprotsessi jooksul osutada pooltele vajadusel lisaks juriidilist toetust. Ühe seanssi hind on 70 eurot (35 eurot kummaltki osapoolelt). Meiega on võimalik ühendust võtta telefonil 55589344 (est) ja 5119019 (rus, eng) või e-posti teel: menetlus@lawconsult.ee.

Juhult, kui lepitusprotsessi jooksul kokkuleppe osapoolte vahel jääb saavutamata ja konflikt lahendamata, jääb pooltel õigus kohtusse pöördumiseks, kuid tuleb meeles pidada, et kohus on äärmine meede. Konfiltide rahulik lahendus on parim otsus, eriti last puudutavates asjades. Lapsed armastavad mõlemaid vanemaid ja nende lahutus/lahkuminek on suureks stressiks neilegi. Veel suuremaks stressi tekitajaks ja psüühika traumeerimiseks on vanemate vastasseis kohtus, kuna sellisel juhul laps paratamatult muutub manipulatsiooni vahendiks.

Valige probleemidele rahulik lahendamise viis. Hoolitsege enda ja laste eest!

Parimate soovidega

perelepitajad Alina Reino & Õnneli Matt

 

TEIE TEENISTUSES – perelepitaja Õnneli Matt (superviseeritav lepitaja, mag. iur)

Õnneli visoon, tulevikku vaatav suunitlus: “Vanematel tuleb jõuda laste huvides kokkulepeteni, sest teekond lapse kasvatamisel ja ühiste vanematena on pikk ja käänuline ja laps vajab mõlema vanema tuge ja toetust, niisamuti vajavad ka vanemad omavahelist koostööd ja mõistmist. Laps soovib näha oma vanemaid õnnelikena ja teineteisesse lugupidavalt suhtuvatena.”

Foto: RAW Studio, fotograaf Oleg Harchenko

Meik: Külli Haav

Parem alternatiiv kohtule, ARVAMUS MTÜ-s pakuvad ÕNNELI MATT ja ALINA REINO perelepitust

 

ARVAMUS MTÜ-s pakuvad ÕNNELI MATT ja ALINA REINO perelepitust ja lepitust (EST, ENG, RUS).

Väga hea kokkuvõtlik ja ülevaatlik artikkel. Kuid… Kohtusse pöördumise PAREMAKS alternatiiviks ja/või kohtueelseks etapiks on PERELEPITUS. Perelepitus ei suuna vanemaid taas kokku, vaid aitab neid nende uue suhte ehk vanemluse mõistmisel ja sellega laste huvides hakkama saamisel ja koostöö arendamisel.

Pereterapeut nentis, et sageli tuleb lahutama hakkavale paarile üllatusena, et nad saavad lahku minna ainult mehe ja naisena, aga mitte vanematena. “See on paljudele paaridele tõsine ahhaa-elamus. Mul käib palju paare, kes veel ei ole lahku läinud, vaid nad on selles etapis, kus nad peavad otsustama,” rääkis Lillestik. “Paljud paarid saavad alles siis aru, et kui nad lahutavad, ei kao kuhugi see, mis nende vahel on olnud. Nad peavad õppima vanematena koostööd tegema.”

https://lood.delfi.ee/perejakodu/peresuhted/lahutatud-vanemate-laps-ma-pean-emale-teesklema-et-ei-armasta-isa?id=88148457

 

Praktikant Diana Žovnjarovitš

Oleme Dianaga tutvumise üle väga rõõmsad. Diana on kohusetundlik, asjalik, rõõmsameelne ja sobib hästi valitud erialale. Täname, et õppisid ja töötasid meiega! Parimat Sulle ka edaspidiseks!

Как выбрать договорного представителя/юриста? Õnneli Matt & Alina Reino

Работу юриста смело можно сравнить с работой врача: Вы доверяете ему личную информацию, юрист вырабатывает стратегию, как врач назначает «лечение», от которого в дальнейшем будет зависеть исход дела, также как зависит выздоровление от назначенной схемы лечения. Поэтому, крайне важно ответственно подойти к вопросу выбора договорного представителя. Сегодня рынок данной сферы услуг очень широк, начиная с частных юристов, заканчивая большими международными адвокатскими бюро. Как же в этом многообразии найти нужного специалиста?

Самый лучший способ выбарть юриста – это рекомендация, когда кто-то из Ваших друзей, родственников или знакомых. у которого уже был позитивный опыт работы с определенным специалистом, лично передает Вам его контакты. Приходя к специалисту по рекомендации у Вас уже имеется представление о квалификации данного юриста, его методах работы, цен на услуги плюс ко всему есть положительные отзыв от челвоека, с которым Вы лично знакомы.

Если же среди круга Вашего общения никто не может посоветовать Вам гармотного специалиста, то в первую очередь нужно понять, в чем суть Вашего дела: связанно ли оно с разводом, разделом имущества, алиментами (семейное право), с договорами (долговое право), со спорами с работодателем/подчиненным (трудовое право) или какой-либо другой областью права. После этого из всего списка специалистов Вам необходимо выбрать тех, кто специализируется именно на сфере Вашей пробелмы. Безусловно, каждый квалифицированный юрист так или иначе имеет знания и даже опыт в большинстве сфер юреспруденции, однако, согласно практике, каждый так или иначе специализируется и, соответственно, силен в какой-то конкретной сфере.

В добавок необходимо изучить отзывы от клентов о выбранном юристе, это можно сделать, например, в рубрике обратной связи в Facebook на странице конкретного юриста или бюро. Также, Facebok, Instagram и поисковый браузер Google помогут Вам найти юриста из необходимой Вам области. Специализацию юриста и их достижения можете также изучить на странице www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/koik_menetlused.html,

пролистывая судебные решения, связанные с Вашей проблемой по ключевому слову или по конкретному имени юриста.

Следующим критерием является стоимость услуг. Диапазон стоимости услуг в юридической сфере крайне широк. Тут важно помнить о том, что юридическая помощь является высококвалифицированной помощью, поэтому a priori существует средний стандарт цен на данные услуги. Как правило, у юристов почасовая работа, час работы в среднем стоит 130 евро/час + подоходный налог. Соответственно, если юрист предлагает Вам сделать работу за 50 евро/час или бесплатную первую консультацию (если это конечно не специальная акция или благотворительный проект), то это повод насторожиться, поскольку очевидно в данном случае Вы имеете дело с:

– начинающим юристом, у которого нет опыта работы, в связи с чем стоимость занижена по сравнению с рыночной стоимостью. В данном случае только Вам решать, согласны ли и готовы ли Вы принять на себя сопутствующие риски и доверить дело малоопытному специалисту. В данном случае важно подчеркнуть, что молодой и неопытный юрист не значит автоматически плохой юрист;

– так называемым рекламным трюком для получения клиента. В дальнейшем же юрист выставит Вам искуственно увеличенный на бесплатную консультацию счет. Таким образом, клиент так или иначе, сам того не зная, оплатит всю работу юриста и даже больше, в том числе и бесплатную консультацию. В связи с этим, лучше выбирать юриста с так называемой открытой ценовой политикой, даже если его цены кажутся на первый взгляд достаточно высокими. С точки зрения перспективы честной и справедливой стоимости и работы, выполняемой квалифцированным юристом, Вы платите в дальнейшем меньше, а выигрываете больше. 

Впрочем также, как и неразумно высокая цена на услуги, поскольку это также не является гарантией качества или так называемого успеха дела. Конечно же профессия юриста предполагает соответствующий внешний вид, как минимум он должен быть корректен, приятен и уместен, однако, это не является показателем или гарантом профессионализма.

Более высокая стоимость на услуги, по сравнению со средней стоимостью, может быть обусловлена, например, серьезным опытом, хорошей репутацией, большим процентом выигрышных дел и востребованностью конкретного юриста или бюро в целом, однако она совершенно не должна быть обусловлена фантастически дорогим офисным помещением и, исходя из ценовой политики бюро, не дающей гарантий лучших результатов по сравнению с юристами, работающими за меньшую цену.

В некоторых случаях работа юриста оплачивается пост фактум, то есть когда работа уже сделана, судебный процесс окончен и получен позитивный результат, но это скорее исключение из правил и происходит согласно договоренности сторон. Юрист, даже при условии что он очень любит свое дело, работает для того, чтобы получать достойную плату за свой труд.  

Также, важно помнить, что ни один квалифицированный специалист в юридической сфере никогда не даст Вам 100% гарантию положительного исхода Вашего дела, поскольку юреспруденция – это не точная наука и „успех“ дела зависит от многих факторов, например от того, на сколько хорошо проходит сотрудничество между клиентом и юристом, а именно, вовремя ли клиент передает необходимую информацию и/или документы юристу, в полном ли объеме и т.д.

В заключении стоит добавить, что в любом случае, у каждого человека есть право выбора и излишняя спешка в этом вопросе пользы не принесет. Также важно помнить, что у Вас есть право закончить сотрудничество с неподходящим юристом и обратиться к другому юристу. Однако, тут стоит учитывать, что конечная стоимость оказанных услуг зависит от количества потраченного времени юристом на работу над Вашим делом. Соответственно,  смена юристов влечет за собой дополнительные расходы для Вас, поскольку новому договорному представителю необходимо ознакомиться со всеми материалами  дела. Конечный результат с подходящим юристом определенно лучше. Разумнее постараться сразу найти подходящего юриста и не только исходя из стомости на его услуги, поскольку при смене договорного представителя на середине процесса  новому юристу сложно и иногда даже невозможно исправить работу предыдущего представителя и/или изменить стратегию. В спорах, касающихся семейного права, важны интересы ребенка и юридическая этика. В сложных спорах Вы можете сами отклониться от инетерсов ребенка, однако юрист, следующий этике, будет держать Вас по правильному курсу и не забудет о лучших интересах ребенка.

Подхоящий и лучший юрист, с которым проходит основательное и/или длительное сотрудничество будет с так называемым „Вашим лицом“!

Желаем Вам правильного выбора

Юристы Õnneli Matt & Alina Reino

Kuidas valida lepingulist esindajat/juristi? (Õnneli Matt & Alina Reino)

Juristi ametit võib julgelt võrrelda arsti ametiga: Te usaldate talle isikliku info, jurist töötab välja strateegia nagu arst määrab ravi, millest edaspidi sõltub asja lõplik lahendus, nagu järgneb tervenemine pärast arsti määratud ravisekeemi järgimist. Seega, lepingulise esindaja valimisel on äärmiselt vajalik vastutustundlik lähenemine. Õigusvaldkonna teenuste turg on täna väga lai, alustades üksinda töötavatest juristidest ja lõpetades suurte rahvusvaheliste advokaadibüroodega. Kuidas selles valikute mitmekesisuses leida õiget spetsialisti?

Kõige parem viis juristi valimisel on soovitus, kui keegi Teie sõpradest/sugulastest või tuttavatest, kellel juba on konkreetse juristiga positiivne töökogemus, edastab Teile tema kontakti. Tulles konkreetsele spetsialistile soovituste kaudu on Teil juba olemas ettekujutus tema kvalifikatsioonist, töö meetoditest, hinnakirjast ning lisaks sellele on olemas positiivne tagasiside inimese poolt, keda Te isiklikult tunnete.

Kui keegi Teie tutvusringist ei saa Teile soovitada asjatundlikku juristi, siis esimesena peaksite selgeks tegema, mis on Teie probleemküsimuse sisu: kas see on seotud abielu lahutuse, ühisvara jagamise, elatise (perekonnaõigus), lepingute (võlaõigus), töövaidluse (tööõigus) või mõne muu õiguse valdkonnaga. Pärast seda, peaksite kogu juristide valikust leidma need, kes on spetsialiseerunud Teid puudutava probleemiga seotud valdkonnas. Kahtlemata, igal kvalifitseeritud juristil on teadmised või isegi kogemus suures osas õigusvaldkondades, kuid, vastavalt parimale praktikale, igaüks on rohkem või vähem keskendunud ja seega tugev kindlas valdkonnas.

Lisaks tuleks uurida välja valitud juristi kohta teiste klientide tagasisidet, selleks on hea koht nt Facebooki tagasiside rubriik konkreetse juristi või büroo lehel. Samuti aitab Facebook ja Instagram ning üldisem Google otsing jõuda Teile vajaliku valdkonna juristini. Juristi spetsialiteeti ja saavutusi saate uurida www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/koik_menetlused.html lehelt sirvides märksõnaga Teie murega seotud kohtulahendeid või juba konkreetse juristi nime järgi.

Järgmiseks kriteeriumiks on õigusteenuste hind. Õigusvaldkonna hinnaklassi diapasoon on väga ulatuslik. Siin on tähtis meeles pidada, et juriidiline abi on kõrgelt kvalifitseeritud abi, seega, a priori eksisteerib teenuse hinna keskmine standart. Reeglina töötavad juristid tunnitöö põhiselt ning üks tund maksab keskmiselt 130 eurot tunnis + käibemaks. Seega, kui jurist pakub Teile teha tööd 50 euro/tund eest või tasuta konsultatsiooni (kui see ei ole mingisugune spetsiaalne sooduspakkumine või heategevusprojekt), siis on see põhjus ettevaatlikkuseks, kuna tõenäoliselt on antud juhul tegemist:

• alustava juristiga, kellel ei ole veel kogemust, seoses sellega on hind nii palju turuhinnast madalam. Antud juhul saate ainult Teie ise otsustada, kas Te olete valmis ja nõus võtma noore juristi valikuga kaasnevaid riske või mitte. Antud juhul on tähtis rõhutada, et noor ja kogenematu jurist ei tähenda automaatselt halba juristi.
• nö reklaami trikiga kliendi saamiseks. Edaspidi esitab see jurist Teile arve tasuta pakutud konsultatsiooni võrra kunstlikult suuremana. Seega, igatahes maksab klient enese teadmata, kogu juristi töö või mõnedel juhul isegi rohkem, sh ka tasuta konsultatsiooni. Seoses sellega, on alati parem valida juristi nö avatud hinnapoliitikaga olenemata sellest, kui tema tunnihind tundub esmahinnangul kõrge. Ausa ja õiglase hinnaga ning pädeva juristi poolt teostatava töö perspektiivi vaatenurgast maksate hiljem vähem ja võidate rohkem.

Siiski, ka ebamõistlikult kõrge õigusteenuse hind ei ole edu võti, kuna hind üksi ei ole kvaliteedi ega nn võidu tagatis. Kindlasti eeldab juristi amet vastavat väljanägemist, see peab olema vähemalt korralik, meeldiv ja asjalik, kuid see ei ole professionaalsuse tagatis. Kõrgem hind, võrreldes keskmise hinnaga, võib olla tingitud näiteks pikaajalise kogemuse, hea maine, suure hulga edukate kaasuste ja konkreetse juristi või büroo nõutavusega, kuid võib olla tingitud ka hoopis ulme kallist büroopinnast ning büroo hinnapoliitikast tagamata seejuures paremaid tulemusi madalama hinnaga töötavatest juristidest.

Mõnedel juhtudel juristi töö makstakse kinni post factum tulemustasuna ehk siis, kui töö on juba tehtud, kohtumenetlus on lõppenud ja positiivne tulemus on kätte saadud, kuid see on pigem erand ja toimub vastavalt poolte erikokkuleppele. Jurist, isegi tingimusel, et ta väga armastab oma ametit ja tegevust ning soovib nn head teha, soovib saada oma panuse, oskuste ja kvalifikatsiooni eest väärikat tasu.

Samuti, on tähtis meeles pidada, et mitte ükski kvalifitseeritud spetsialist õigusvaldkonnas ei saa anda Teile asja „eduka“ lahendamise 100 %-list garantiid, kuna õigus ei ole täppisteadus ning „edu“ sõltub paljudest erinevatest faktoritest, näiteks sellest, kui hästi toimub koostöö juristi ja kliendi vahel, näiteks kas klient edastab õigel ajal vajaliku informatsiooni ja dokumendid juristile, annab täielikku teavet jpms.

Kokkuvõttes tasub lisada, et igal juhul, igaühel on olemas valikuõigus ja liigne kiirustamine selles küsimuses ei ole kasulik. Siin on tähtis meeles pidada, et Teil on õigus koostöö ebasobiva juristiga lõpetada ja pöörduda teise juristi poole. Kuid, siin tuleb arvestada, et õigusteenuse hind sõltub juristi poolt kaasusele kulutatud ajast. Seega, juristi vahetamisega kaasneb lisakulutusi, kuna uus lepinguline esindaja vajab Teie asja sisu ehk olemasolevate dokumentidega tutvumist. Lõpptulemus on aga sobiva juristiga kindlasti parem. Mõistlik on püüda leida endale kohe sobivaim jurist ja mitte üksnes hinna järgi, sest poole menetluse pealt vahetatud juristil on keeruline ja vahel ka võimatu eelmise esindaja tööd parandada ja strateegiat muuta. Perekonnaõiguslikes vaidlustes soovitame jälgida juristi eetikat ja laste huvidest lähtumist. Keerulises vaidluses võite ise kalduda laste huvidest kõrvale, kuid eetiline jurist hoiab Teid õigel kursil ja ei unusta lapse parimaid huve. 

Sobiv ja parim jurist, kellega põhjalikult ja/või pikaajaliselt koostööd teha on nn „Teie nägu“!

Parimaid valikuid soovides

Juristid Õnneli Matt & Alina Reino

Praktika ootused