UUS LKS ja mõtlema panev lugu kehalisest karistamisest Astrid Lindgreni 1978. a. tänukõnest:

Mõtlema panev lugu kehalisest karistamisest Astrid Lindgreni 1978. a. tänukõnest:

Pärast suurt pahandust ütles ema oma lapsele, et mingu nüüd ja otsigu endale ise vits. Laps oli kaua ära ning kui tagasi jõudis oli ta pisaraist märg. Ta ütles: “Ema, ma ei leidnud vitsa, aga ma leidsin kivi, millega võid minu pihta visata.”

Siis ema mõistis, millisena oli olukord tundunud lapse vaatenurgast: kui mu ema tahab mulle haiget teha, siis ei ole mingit vahet, kuidas ta seda teeb, ta võis seda sama hästi kiviga teha.

Ema võttis poja sülle ja nad mõlemad nutsid. Ema pani selle kivi kööki riiulile, meenutamaks talle, et vägivald saab alguse lastetoast ning kui me ei suuda näha olukordi lapse vaaterurgast, võime me neile õpetada hoopis midagi muud, kui ise arvame õpetavat.

Pilt: Bragolini “Nutvad lapsed”

Tänavu 1. jaanuarist jõustunud uus lastekaitseseadus keelab laste kehalise karistamise, sh tutistamise, laksu andmise, raputamise, tõukamise. Kampaania julgustab küsima abi juhul, kui endal napib oskusi ja teadmisi. „Iga laps peaks saama kasvada turvaliselt oma perekonna juures. Seepärast on oluline, et peredele oleks tagatud vajalikud ennetus- ja tugisüsteemid,“ sõnas Tsahkna.

Lastekaitseseaduse kohaselt on kõigil inimestel, kellel on teavet abivajavast lapsest, kohustus viivitamata teavitada sellest kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat või lasteabi telefoni numbril 116 111. Lasteabi telefonile antud info jõuab sealt kiiresti õigete spetsialistideni ning lastele ja nendega seotud inimestele on tagatud esmane sotsiaalne nõustamine, vajadusel ka kriisinõustamine.

Eesti, vene ja vajadusel inglise keeles nõustamist pakkuv lasteabi telefon töötab ööpäevaringselt ning on helistajatele tasuta, soovi korral võib pöördumine jääda anonüümseks. Lasteabi nõustajatega saab lisaks telefonile ühendust võtta ka kodulehel www.lasteabi.ee.

Üle-eestiline kampaania „Karistamine ei kasvata“ kestab 22. maini.
Vaata lisa: www.lasteabi.ee, https://www.facebook.com/lasteabi/

 

Advertisements

Praktikant Alina koostas suurepärase juhise kaasomandi lõpetamata jätmise/ lõpetamise kohta

Käesoleva analüüsi jooksul arutatakse kehtiva seaduse kohase  kohtupraktikat kaasomandi lõpetamata jätmise osas. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja, mis alusel ehk põhjusel kohus võib kaasomandi lõpetamata jätta, kuna vastavalt asjaõigusseadusele §-le 76 lg-le 1 kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui pooled ei saavutanud kohtuväliselt kokkulepet kaasomandi lõpetamise osas, nad pöörduvad kohtu poole ja tavaliselt kaasomand kohtumenetluses ikkagi lõpetatakse.

Kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud. Erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Muu hulgas tuleb arvestada sellega, et ka kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet. Olukorras, kus kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, peab kohus hagejale selgitama, miks kaasomandit sellisel viisil lõpetada ei saa ning millisel viisil kaasomandi lõpetamine oleks kohtu arvates sobiv. Kui kasvõi alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus kolleegiumi arvates jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele (Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 10) .

Seega, kohtu poole pöördumisel kaasomandi lõpetamise nõudega, kõigepealt on vaja mõelda esitatava nõude kohta: nõue peab olema objektiivselt mõistlik (kaasomandi jagamise viis, hüvitise suurus, nõue sõnastus) ning sisaldama ka alternatiivseid variante (nt enampakkumise nõue). Hüvitise suurus peab olema objektiivselt õiglane (kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest), ning peab rajanema nii faktilistel asjaoludel, kui ka seaduses sätestatul.

Kohus lahendab asja vastavalt esitatud nõuetele, kui kohtus jääb seisukohal, et kaasomandi lõpetamist puudutav nõue ei ole põhjendatud ega õiglane ja muid

alternatiifile24019321_maja.jpgvseid nõudeid ei olnud esitatud, kohus võib nõude rahuldamata jätta ehk kaasomandi lõpetamata jätta. Kuna nõuetega kohtule antakse nö raamistik, mille ulatuses ta lahendab asja, siin on väga tähtis õigesti ja teadvalt sõnastada oma nõue. Kohtul ei ole muud „mänguruumi“, ta ei saa määrata hüvitist või kaasomandi viisi oma ära nägemisel, kui sellest kumbki pool ei olnud taotlenud. Mida laiem on see raamistik, seda lihtsam ja tõenäolisem teha õiglast kohtuotsust kiiresti ja võimalikult väiksete kuludega. Pildi autor: Corbis/Scanpix

Peale selle, kõik nõuded ning taotlused, seisukohad, vastuväited jms peavad olema esitatud kohtusse vastavas vormis (kirjalikult) ja õigel ajal (tähtajad antakse kohtu poolt seaduse alusel), selleks, et kohus nendega saaks arvestada asja lahendamisel ja otsuse tegemisel.

Püstitatud eesmärgi saavutamiseks ehk kaasomandi lõpetamiseks tuleb ka kõik hagi eseme suhtes tähtsust omavad asjaolud esitada juba esimese astme kohtule ehk maakohtule, kuna see on tagatiseks õiglaseks kohtuotsuseks ning järgmistel kohtuastmetel ei ole võimalik uusi asjaolusid ja tõendeid arvesse võtta ning ei saa uusi nõudeid esitada.

Analüüsimiseks oli võetud Tartu Ringkonnakohtu 31. august 2018.a. otsus, kohtuasja nr 2-17-9742.   Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi kostja vastu korteriomandi turuväärtusega 136 000 eurot kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse kohustusega hüvitada kostjale 5131 eurot 72 senti (alguses oli 2000 eurot) ehk kaasomand lõpetatakse lähtuvalt kaasomandisse kuuluva kinnistu turuväärtuse hindamise ekspertiisist ja poolte varasemast rahalisest panusest. Kostja vaidles hagile vastu nii kaasomandi turuväärtuse, kui ka hüvitise osas. Seega, poolte vahel vaidlus seisneb eelkõige selles, milline peaks olema kaasomandi lõpetamisel asja hagejale jätmise korral kostjale omandi kaotuse eest makstava õiglase hüvitise suurus.

Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna hüvitise maksmiseks kohustatud kaasomanik ei olnud nõus maksma õiglast hüvitist ja muid kaasomandi lõpetamise viise ei ole taotletud, jättis maakohus kaasomandi lõpetamata. Viimaseks hageja pakutud hüvitiseks oli 5131 eurot 72 senti ei vasta ligilähedaseltki kohtu arvestatud õiglase hüvitise suurusele, mis vastab 16 500 eurot summale. Maakohus viitas ka varasemale Riigikohtu seisukohadele: Riigikohus on leidnud, et ei ole õige jätta ühis- või kaasomandis olevat kinnisasja ühe ühis- või kaasomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja võimeline maksma (Riigikohtu 25. oktoobri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-18828; 26. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17). Samuti on Riigikohus leidnud, et kui enampakkumise nõuet ei ole esitatud ja muid mõistlikke alternatiive ei ole, peaks kohus jätma kaasomandi (ühisomandi) selles olukorras lõpetamata (Riigikohtu 26. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-14-17). kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem, mistõttu on võimalik jätta kaasomand lõpetamata juhul, kui hagis nõutud viis ei ole õiglane.

Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jagada kaasomand selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse kohustusega hüvitada kostjale 9012 eurot 82 senti ning alternatiivse nõudena taotles kaasomandi jagamist selliselt, et korteriomand müüakse enampakkumisel, korteri müügist saadavast tulust lahutatakse maha laenujääk, allesjääv summa jagatakse pooleks ning kostjale kuuluvast osast arvutatakse maha kostja poolt seoses korteriomandiga tasumata kohustused 14 127 eurot 10 senti. Apellatsioonkaebuses esitatud alternatiivne nõue jäi läbi vaatamata, kuna apellatsioonimenetluses ei saa uusi nõudeid esitada. Ringkonnakohus leidis, et Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Sellest tulenevalt, maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 77 lg-st 2 ei nähtu üheselt, mida tähendab kaasomandi lõpetamisel asja ühele või mitmele kaasomanikule jätmisel talle kohustuse “maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas” panemine. Riigikohus leidis, et selline kaasomandi lõpetamise viis tähendab, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Seejuures tuleb lähtuda kaasomandis oleva asja kui terviku, mitte nt ainuüksi mõttelise osa, harilikust väärtusest. Seega,   Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hageja ei ole nõus maksma kostjale omandi kaotuse eest õiglast hüvitist. Riigikohus nõustub maakohtuga, et kaasomandi jagamise vaidluses ei saa kohus hakata lahendama poolte vahelistest suhetest tulenevaid muid nõudeid (sh erinevaid asjaõiguslikke ja lepinguväliseid nõudeid), mida pooled ei ole kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras esitanud (sh tuleb sellistelt nõuetelt tasuda riigilõiv). Apellatsioonkaebuses on hageja taotlenud kaasomandi lõpetamist alternatiivselt selliselt, et korteriomand müüakse enampakkumisel. Ringkonnakohus märkis, et ei ole asja materjalide hulgast vastavat taotlust leidnud. Hageja teatas, et esitas taotluse müüa korteriomand enampakkumisel kohtuistungil, kuid talle teadmata põhjustel jäeti taotlus kohtuistungi protokollist välja. Kuna kohtuistungi protokollist ega ühestki teisest menetlusdokumendist ei ole nähtuv, et hageja oleks taotlenud korteriomandi enampakkumisel müümist, leidis ringkonnakohus, et hageja ei ole vastavat nõuet maakohtu menetluses esitanud. Lisaks sellele Riigikohus on samuti asunud seisukohale, et kohtuistungil suuliselt hagi eseme muutmine ei ole võimalik. Kuna ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust, ei ole ringkonnakohtul võimalik hageja alternatiivset taotlust lahendada. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus hageja alternatiivse taotluse tähelepanuta. Sellest tuleneb, et vaatamata sellele, et seadusega on sätestatud kaasomaniku õigust igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kohtule hagi kaasomandi lõpetamiseks esitamisel, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on taotletud hagis või vastuhagis.


Практикант Аlina Sitkina о прошедшей конференции в честь Дня отца

Меня зовут Алина Ситкина, я являюсь студенткой юридического факультета 62a78a6500a71f4a1b4aaac0c44fd418(магистратура) Таллиннского университета и в данный момент прохожу практику в юридическом бюро ÕIGUSNÕU.

В понедельник, 5 ноября прошла конференция в честь Дня отца под девизом

“Хочу нормальную семью“, на которую я попала благодаря приглашению руководителя моей практики, юриста Õnneli Matt. В роли выступающих были Mari Lill, Urve Palo, Kaido Höövelson, Anni и Tomi Rahula. В рамках конференции обсуждались такие темы, как: „Кто хочет любить?“, „Есть ли еще место традиционной модели семьи?“, „О какой семье мечтают дети?“, „В какой модели семьи нуждается современное общество?“.

Одной из выступающих была также детский психиатр Piret Visnapuu-Bernadt, которая говорила о какой семье мечтают дети. „Дети мечтают очень просто и о простых вещах. В их мечтах есть папа и мама, которые любят друг друга и детей. Дети мечтают об очень простой жизни и родителям на самом деле очень просто им это дать.“

“В детских мечтах жизнь достаточно медленная. У родителей всегда есть время на детей. Они знают что происходит и находятся рядом. Они рядом, когда у ребенка кашель и насморк. В мечтах, к семье прилигается также дом. Место, которое стало неотъемлемой частью семьи. Дома правильный запах. Дом подобен множеству ощущений. Есть правильные тени и свет. Есть вещи, которые трудно описать, но которые дают ощущение безопасности. В семье мечты нет места страху. Там строятся планы, и эти планы сбываются. „

Со слов психиатора, для детей, семья мечты это не всегда только радость. Ребенок готов узнать, что в жизни есть также сложности и болезененные моменты, но определяющим здесь является все таки сила отношений родителей.

В семье мечты существуют повторяющиеся события: дни рождения, смейные прздники и выходные. События, которые не зависят от того, трезв кто-то или пьян. Семья мечты состоит также из более ширкого круга родственников-дяди, тети, прародители. „Наконец, в воспоминаниях ребенка остается то, что прекрасно. К счастью, у нас очень много таких детей, в жизни которых так оно и есть“ добавляет Piret Visnapuu-Bernadt.

Также, на конференции выступал юрист Allar Jõks на тему „Является ли право на любовь конституционным правом?“ Наиболее доверительным актом между двумя людьми является брак, наиболее доверительным актом между государством и гражданином является избирательный акт и в каком-то смысле способы завоевания доверия в обоих случаях одинаковы. „Выборы приближаются, нам обещают и заманивают. Но если мы хотим в личной жизни кому-то понравится, мы веь делаем тоже самое — обещаем красивых детей, благоразумного спутника“ заметил Allar Jõks.

Юрист также поднял вопрос о том, должен ли человек доверять государству? „Наверное должен, в противном слуае он не защитит его. А должно ли государство доверять людям? Может быть, но если люди едят нездоровую пищу (например, потребляют много схара), что в долгосрочной перспективе приводит к заболеваниям, что делать тогда? Поднимать налоги. Если люди спиваются? Поднимать налоги и вводить запреты. Это говорит о том, что государство не доверяет людям. Но значит ли это, что оно не заботиться о людях?“

Со слов юриста Allar Jõks, ни Конституцией Эстонской Республики, ни какими либо другими законами не предусмотрена прямая дефиниция слову любовь, однако можно ее все таки вывести иходя из закона, § 53 и § 54 Конституции ЭР предписывают, что каждый обязан любить и беречь природную среду, также обязан защищать родину и любить Эстонию.

„Если говорить о частной жизни, то § 19 Конституции ЭР говорит, что у каждого есть право на самореализацию. Когда-то один из создателей Конституции сказал, что право на любовь и есть высшая самореализация. Это значит, что у меня есть право делать все что угодно, пока это не мешает остальным. Право любить, право быть любимым, доверенным и окруженным заботой исходит из § 10. Для меня же любовь – это личный, нематериальный интерес к другой стороне, основанной на доверии и заботе.“

„Если вдруг завтра не будет, о чем мы будем жалеть больше всего? Вероятно не о том, что нписали слишком мало статей или мало кандидировали, скорее о том, что не пошли смотреть своего внука, когда была такая возможность.“

Это была очень интересная и познавательная конференция, которая дала почву для размышлений. Спасибо организаторам и, конечно же, руководителю моей практики Õnneli Matt!

Поздравляем всех с грядущим Днем отца!


Juristi praktikant Alina Sitkina koondas mõtted isadepäeva konverentsist

62a78a6500a71f4a1b4aaac0c44fd418

Mina olen Alina Sitkina, olen Tallinna Ülikooli õigusteaduse magistrantuuri 2 õppeaasta tudeng ning praegusel hetkel olen ka praktikant ÕIGUSNÕU Õigusbüroos. Esmaspäeval, 5. novembril toimus isadepäeva konverents „Tahan normaalset perekonda!“, kus esinesid Mari Lill, Urve Palo, Kaido Höövelson, Anni ja Tomi Rahula. Ma sain konverentsile tänu minu praktika juhendaja jurist Õnneli Matt-ile. Konverentsi raames arutleti selliseid teemasid nagu „Kes tahab armastada?“, „Kas traditsioonilisele peremudelile on veel kohta?“, „Millisest perekonnast lapsed unistavad?“, „Millist perekonnamudelit tänapäeva ühiskond vajab?“, „Kas traditsioonilisele peremudelile on veel kohta?“.

Üheks kõnelejaks oli ka lastepsühhiaater Piret Visnapuu-Bernadt, kes rääkis sellest, millist perekonda lapsed unistavad: “Lapsed unistavad hästi lihtsalt ja lihtsatest asjadest. Nende unistuste pildis on ema ja isa, kes armastavad teineteist ja lapsi. See on asjade algus ja ots. Unistuste elus on suhteliselt aeglane elu. Unistuste vanematel on lapse jaoks alati aega. Nad teavad sündmusi, lapse esinemisi ja lähevad kohale. Nad on kohal, kui lapsel on nohu ja köha. Unistuste pere juurde kuulub ka kodu. Koht, millest on saanud pere üks kindel osa. Kodus on õige lõhn. Kodu on justkui kogum aistinguid. Seal on õiged varjud ja valgused. Seal on asjad, mida on raske kirjeldada, kuid mis annavad turvatunde. Unistuste peres ei saa hirm uksest sisse astuda. Seal tehakse plaane ning need plaanid saavad teoks.“

Visnapuu-Bernadt-i sõnul ei ole laste unistuste pere elu alati vaid puhas rõõm. Laps on valmis kogema, et elus tuleb ette raskusi ning väga valusaid aegu, kuid määravaks saab siin siiski vanemate suhte tugevus. Unistuste peres on korduvad sündmused: sünnipäevad, pühad perepeod. Sündmused, mis ei olene sellest, kas keegi on kaine või purjus. Unistuste perel on laiem ring – onud, tädid ja vanavanemad. Lõpuks lapse mälestustes sulab see kokku millekski, mis on tore. Õnneks on meil väga palju lapsi, kelle elus see kõik nii on,” võttis Visnapuu-Bernadt kokku.

Samuti esines konverentsil jurist Allar Jõks teemaga: „Kas õigus armastusele on põhiseaduslik õigus? Valimised lähenevad, meile lubatakse ja meid meelitatakse. Kui tahame isiklikus elus kellelegi meeldida, siis teeme ju sama — lubame ilusaid lapsi, tarka abikaasat,“ märkis Allar Jõks. Jõks esitas küsimuse, kas inimene peaks riiki usaldama? „Tundub, et peab, muidu ta ei kaitse seda. Aga kas riik peab ka inimest usaldama? Võiks, aga kui inimesed söövad ennast ebatervislikest asjadest pikapeale haigeks, mida siis teha? Tõstame makse. Inimesed joovad ennast haigeks? Tõstame makse ja paneme keelde. See viitab justkui, et riik inimest ei usalda. Aga kas see tähendab ka seda, et ta inimesest ei hooli?“

Eesti Vabariigi põhiseaduses ega ka üheski teises seaduses ei ole Allar Jõks-i sõnul armastust otseselt defineeritud, kuid seadustest tulenevalt on võimalik seda siiski tuletada. “Põhiseaduse§ 53 ja § 54 sätestavad, et igaüks on kohustatud armastama ja säästma looduskeskkonda, samuti on kohustus kaitsta oma isamaad ehk armastada Eestit.” Kui rääkida eraelust, siis põhiseaduse paragrahv 19 ütleb, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Üks põhiseaduse loojatest on kunagi öelnud, et õigus armastusele ongi ülim eneseteostus. See tähendab, et mul on õigus teha ükskõik mida, kui see kedagi teist ei sega. Õigus armastada, õigus olla armastatud ja usaldatud ning hoolitud, tuleb paragrahvist 10. Minu jaoks armastus ongi isiklik mittevaraline huvi teise osapoole vastu, mis põhineb usaldusel ja hoolivusel. Mida me kõige enam kahetseksime, kui homset ei oleks? Tõenäoliselt mitte liiga väheseid kandideerimisi ja kirjutamata artikleid, vaid seda, et ei läinud oma lapselapsi vaatama, kuigi oli selleks võimalus.”

Olen rõõmus, et see oli tõesti väga huvitav ja kasulik konverents, anti palju ainet järelemõtlemiseks. Soovin tänada nii kõnelejaid, organisaatoreid, kui ka minu praktika juhendajat Õnneli Matt-i, et mind sellesse kaasas.

Soovime kõigile ilusat ja toredat isadepäeva!


Juristi leid. Siit on oodata midagi põnevat

Jurist Õnneli Matt avastas oma tavapärasel hiljutise Riigikohtu praktika analüüsimisel alloleva Riigikohtu teabe, mille ja st PKS § 143 vrs § 145 Riigikohtupoolsest analüüsimisest loodab ta saada laste hooldusõiguse maastikule midagi uut ja põnevat. Nende §-ide vastuolud ja tõlgendamise probleemid on juba ammu aktuaalsed, kuid vajame oma töös ka Riigikohtu suuniseid ja lahendeid (ka lahendusi). Jurist nendib, et viimasel ajal on tekkinud mulje nagu suhtlus- ja hooldusõiguse teema poleks enam üldse Riigikohtu menetlemist ja sellega selgust väärt. Õnneli Matt soovib riigikohtunikele ja Riigikohtu juristidele eelkõige allolevas menetluses, kuid ka üleüldse lennukaid mõtteiIMG_20170620_1839596[6344]d,”kastist välja” ja “kasti alla” vaatamist ning laste parimates huvides lahendusi, selle kõige juures muidugi ka palju jaksu energiat ja edu! Loodame Teie peale!
R I I G I K O H U S TSIVIILKOLLEEGIUM
20.06.2018 Menetluslik teade kinnises menetluses
Lükata asja läbivaatamine edasi ja anda asi lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Asja läbivaatamisel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused perekonnaseaduse (PKS) § 143 ja § 145 tõlgendamisel. Seetõttu otsustas kolleegium lükata asja läbivaatamise edasi ja anda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 18 lg 2 esimese lause alusel asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
Suhtlusõigus

Loe ja mõtle isa ka kaasa perekonnaseadus § 143 versus § 145

PKS § 143. Lapsega suhtlemise õigus

(1) Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

 (2) Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik.

 (21) Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

 (3) Lapse huvides võib kohus piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise.

 (31) Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Kui kolmas isik on valla- või linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, määrab valla- või linnavalitsus või juriidiline isik seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku.

 (4) Kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist.

 (5) Kohus võib käesolevas paragrahvis nimetatud meetmeid rakendada ka omal algatusel.

§ 145.  Lahus elavate vanemate otsustusõigus

 (1) Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.

 (2) Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta.

 (3) Kui laps viibib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem.

 (4) Hooldusõiguseta vanemal on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel. Lapse huvides võib kohus hooldusõiguseta vanema otsustusõigust piirata.
[RT I, 29.06.2014, 3 – jõust. 09.07.2014]


? Kas pääsen elatisest kui loobun lapsest (hooldusõigusest)?

Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 esimese lause kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. PKS § 110 lg 1 kohaselt ülalpidamiskohustus lõpeb õigustatud isiku või kohustatud isiku surmaga. Kehtima jääb tagasiulatuva täitmise nõue ja nõude täitmata jätmisest tuleneva kahju hüvitamise nõue või niisuguse ettemakse tegemise nõue, mis on muutunud sissenõutavaks õigustatud isiku või kohustatud isiku surma hetkeks. PKS § 96 esimese lause kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.%d0%b4%d0%b5%d1%82%d0%b8-%d0%b8-%d0%b1%d0%b8%d0%b7%d0%bd%d0%b5%d1%81_7-%d0%bf%d0%be%d0%bb%d0%be%d1%81%d0%b0

Hooldusõigusest loobuda sooviv vanem tahab sisuliselt vabaneda laste ülalpidamiskohustuse täitmisest, PKS § 96 teise lause kohaselt ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses


24 h valvetelefon (lastekaitse)spetsialistidele helistamiseks

pexels-photo-682017Juhul kui abivajava või hädaohus oleva lapse juhtumi lahendamisel on vajalik lastekaitsealane tugi – näiteks lapse olukorra hindamine, hädaohus oleva lapse ajutiselt perest eraldamine ja selle kohase otsuse tegemine vms ja kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga pole võimalik kontakti saada, on juhtumiga tegelevatel spetsialistide(politsei, turvakodu töötaja jt) võimalus helistada ööpäevaringselt sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna valvetelefonile.

Piirkondlikud valvetelefoni numbrid on:
• tel 372 5919 5718 Põhja piirkonnas (Harju, Rapla, Järva maakond);
• tel 372 5302 8887 Lõuna piirkonnas (Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva, Valga, Viljandi maakond);
• tel 372 514 2536 Lääne piirkonnas (Saare, Hiiu, Lääne, Pärnu maakond);
• tel 372 514 5182 Ida piirkonnas (Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond).

Juristi abi pilk olnule ja olevale

16.06.2018. a. oli Õigusbüroo ÕIGUSNÕU jaoks erilise tähendusega päev. ÕIGUSNÕU kolis oma Narva mnt 150ON asuvatest ruumidest välja, kus olime kliente nõustanud ja abistanud mitmeid aastaid. Alates 18.06.2018. a. asub ÕIGUSNÕU kontor J. Kunderi tänaval. Meie hubane kontor asub maja 0-korrusel ja on eraldi sissepääsuga.

Seoses uude asukohta kolimisega olid 27.06.2018 oodatud kõik ÕIGUSNÕU sõbrad soolaleivapeole. ÕIGUSNÕU soovis oma armsatele klientidele ja sõpradele pakkuda toredaid emotsioone ning tuletada meelde/näidata, et me ei ole kuskile kadunud ja oleme alati valmis Teie seljataga seisma.

Valmistusime külalisi vastu võtma suure innu ja armastusega, proovides muuta kontori atmosfääri pidulikumaks ja elegantsemaks. Kontori interjööri kaunistasid mustad, valged ja kuldsed õhupallid ja mitmed dekoratsioonid. Hiljem ka külaliste poolt toodud kaunid lilled. Külalistele maitseelamuse pakkumiseks olime palunud meile appi Julia, kes valmistas imemaitsvaid suupisteid nii magusa kui ka soolase armastajatele. Suupistete kõrvale sai rüübata kas kuuma kohvi, teed või külma šampanjat (loomulikult ka alkoholivaba). Iga külaline tõi endaga kaasa toredaid mõtteid, mida üheskoos arutati ja aeg möödus kui linnutiivul. Tänamata ei saa jätta külalisi nende toredate kingituste ja lillede eest. ÕIGUSNÕU-le kingiti mitmeid huvitavaid esemeid, mis nüüd kaunistavad ÕIGUSNÕU uut kontorit.

Meie üllatuseks oli huvi ürituse vastu suur ning edu ja häid soove tuli soovima märkimisväärselt palju armsaid ÕIGUSNÕU sõpru. Olme äärmiselt õnnelikud ja tänulikud, et ÕIGUSNÕU-l on sellised hoolivad ja toredad SÕBRAD! Kohtumiseni juba järgmistel sündmustel.

Mis mind on hoidnud ÕIGUSNÕU-s üle 2 aasta, meie kolimine Kunderisse ja soolaleivapidu

Minu kokkupuude Õigusbüroo ÕIGUSNÕU-ga algas 2016. aasta märtsikuust, kui asusin sinna praktikale. Olles viibinud seal 2 kuud praktikal, tegi Õnneli mulle ettepaneku jääda talle sinna abiliseks, vähemalt suveperioodikski. Olin meeleldi nõus, sest tundsin, et need 2 kuud jäid liiga lühikeseks ja mul on veel palju mida saan seal juurde õppida ning suveks muud tööplaanid puudusid. Suvi möödus kiirelt ja edukalt, Õnneli usaldas mulle aina rohkem asju tegemiseks, mida ta eelnevalt oli ainult ise teinud.

Kuna mina aga alustasin sügisest uut kooliteed ja 8-tunnised tööpäevad ei oleks argipäevadesse enam kuidagi ära mahtunud oli üks võimalikest variantidest ÕIGUSNÕU heaks töötamine lõpetada ja pühendada ennast koolile. Õnneli selle mõttega päri ei olnud ja oli nõus minu väiksema panusega ÕIGUSNÕU töösse lubades mul kas peale koolipäevi kontoris tekkinud tööülesandeid teha või kiireloomulisi asju laupäeval. Selle kooli ja töö vahelise „sõja“ võitis peale poolt aastat ÕIGUSNÕU ja teise pool aastast pühendasin olulise osa just büroole. Nüüdseks olen taaskord jaganud ennast juba aasta kooli ja ÕIGUSNÕU vahel. See on võimalik tänu sellele et 2017. aastal liitus meiega Annemarie, kes ei lase töödel kuhjuda kui mina koolis viibin ja vastupidi.

16.06.2018. aastal toimus aga suur uuendus nii ÕIGUSNÕU kui ka minu jaoks. Nimelt kolisime välja oma Narva mnt 150 asuvast kontorist, mis mulle nende 2 aasta jooksul oli väga koduseks ja omaseks saanud. Nende kontoriseinte vahele jäi palju muresid ja lahendatud probleeme, mis nüüd endast maha jätsime, kuid mälestustes elavad ikka edasi. Peale pikki otsinguid leidsime ÕIGUSNÕU-le sobiva ja väärilise koha J. Kunderi tänaval.

Laupäevasel päeval ulatasin ka mina oma abikäe, et aidata ÕIGUSNÕU asjadel jõuda uude asukohta. Ilmaga meil vedas, õues oli Eesti suve arvestades uskumatult soe. ÕIGUSNÕU vaibad ei olnud ammu saanud õue värske õhu kätte, seega võtsin nad ette ja laotasin hoovis laiali, et neile enne uude kontorisse viimist veidi värskust ja sära anda. Laupäeval peale minu lahkumist jäid paljud asjad laokile ja polnud veel oma kindlat kohta leidnud, teisipäeval tulles oli aga pilt juba poole selgem, sest Annemarie ja Õnneli olid esmaspäeval suurt vaeva näinud asjade paigutamisel.

27.06.2018. aastal korraldasime ÕIGUSNÕU sõpradele soolaleivapeo. Ettevalmistusi tegime alates uude kohta kolimisest, aga nagu ikka jäi ajast puudu. Tellisime kontorisse külmkapi (sest meil on ka kööginurgake), lootes et see jõuab soolaleivapeoks kohale, aga pühade tõttu see õigeks ajaks meieni siiski ei jõudnud. Kolmapäeva hommikul kontorisse tulles oli kerge ärevus sees, aga nähes Õnneli-d ringi sagimas tõstis see ka minus pinget. Tehes viimaseid ettevalmistusi saabusid juba esimesed külalised kuni meid oli lõpuks kokku tulnud juba päris palju ja õhkkond võttis täitsa peo ilme. Mulle oli selline sündmus esmakordne ja mul on heameel, et sain olla üks osaline võõrustaja rollis. Kindlasti on see esimesi eredamaid mälestusi, mis jääb seoses selle kontoriga meelde. Tegemist oli ka meie endi jaoks esimese nn ühisüritusega. Külaliste seas oli mulle juba tuttavaid nägusid, aga ka inimesi keda ma reaalselt näinud ei olnud. Mõned külalised tundsid huvi, kuidas meil läinud on ja milliseid ülesandeid juristi abid täidavad. Siinkohal mainin ära, et kõike tuleb teha, alustades tolmu võtmisest ja lillede kastmisest kontoris ja lõpetades näiteks nädal aega koera hoidmise ja hooldamisega. Võib väita, et ükski päev ei ole ÕIGUSNÕU-s töötades ühesugune ja see mind just siin on nii kaua hoidnudki, pakkudes igasse tööpäeva midagi uut ja huvitavat, seda nii teadmistes kui kogemustes.


MÕTLE PÄRISELT LAPSELE JA ÄRA KIIRUSTA KOHTUSSE

Mõtlema panev lugu kehalisest karistamisest Astrid Lindgreni 1978. a. tänukõnest:

Foto maalist: Bragolin-i “Nutvad lapsed”

ÕIGUSNÕU jurist Õnneli Matt on 9 aastat spetsialiseerunud perekonnaasjadele

Hetkel, mil vanemate omavahelised suhted muutuvad keerulisemaks, eelkõige pärast lahutust või kooselu lõppu, jääb vanemate vahele laps. Sellel hetkel saavad olema kõige suuremaks kannatajaks lapsed. Hooldusõiguse jagamise ja suhtluskorra kindlaksmääramise vaidlused on muutumas üha aktuaalsemaks ja probleemsemaks. Protsess on tihti pikk ja kurnav, mis lõhub vanemaid ja last veel enam ning tihti muutub pärast seda omavaheline läbisaamine veel halvemaks.

Väga tähtis on, et vanemad mõtleksid rohkem oma lapse heaolule. Üldjuhul armastavad mõlemad vanemad oma last ja soovivad võrdselt oma lapsega aega veeta ja tema elus osaleda. See on võimalik, kui vanemad tuleksid üksteisele piisavalt vastu ja võtaksid arvesse lapse parimaid huve ja soove, seda muidugi, kui see on ka lapse enda soov, et ta saaks mõlema vanemaga võrdselt aega veeta. Vanemad peaksid mõtlema koos läbi selle, et esimese asjana ei mindaks kohtusse. Kohtuprotsess süvendab enamasti pingeid veel rohkem, tekitab stressi ja sellega kaasnevad ka üsna suured kulud, tulemus ei pruugi aga sobida kummalegi osapoolele ja lapsele.

Esmalt on oluline leida hea nõustaja, kes on just sellest konkreetsest valdkonnast väga hästi teadlik ja tal on selja taga ka praktika nendel teemadel, näeb läbi tõlgendamisprobleeme ja reguleerimist vajavaid kohti. Üks vanematevaheline hea suhtluskord peab toimima kokkuleppe ja edaspidiste lisakokkulepete najal selliselt, et vanemad ei pea ajama paberilt näpuga järge ega tee üksteisele märkusi, kui näiteks lapsega veidi hilinetakse, vaid tehakse sobivaid kokkuleppeid, mis sobiksid mõlemale vanemale ja eelkõige lapsele.
Vanemad peavad rohkem märkama seda, et kohe kohtusse tormamine ja vanemalt lapse nn ära võtta püüdmine ei ole alati parim lahendus, isegi kui see algul selliselt näib. Väga palju sõltub tegelikest asjaoludest ja lapse ja vanemavahelisest ja vanemate omavahelisest suhtlusest. Tihti minnakse last kohtus teiselt vanemalt ära võtma ainult kiusu ja kättemaksu pärast, kuid miks peab kannatama laps? Lapse lapsepõlve jääb eluks ajaks mälestus sellest, kuidas väikesena tuli üle elada midagi niivõrd rasket. Mida vanem on laps, seda paremini talle see meelde jääb ja olukorda mõistab ning tihti mõjutab see väga lapse igapäevaelu, sest lapsel tekivad kohanemis- ja keskendumishäired ja õppimisedukus langeb.

Kohtunik Enely Sepp ühes kohtumääruses on öelnud järgmist: „Laste elukoha üle otsustades peaks mõtlema järgmiste asjade peale. Kus säilitab laps kõige paremini tähtsaid inimsuhteid? Kumma vanema tööolukord annab paremad võimalused lapsega koos olla? Kummale vanemale on laps harjunud oma hirmudes, raskustes ja rõõmudes toetuma? Kuidas sujub kummaski kohas lapse põhihooldus – järelevalve, toit ja rõivaste hooldus? Kus on võimalik kergemini korraldada päevahoidu ja kooliskäimist? Kumma korter vastab paremini lapse vajadustele? Meilgi on teise põhjamaade eeskujul muutumas üldisemaks lapse elamine kordamööda nii isaga kui emaga. Siis saavad lapsed sama palju ühist argipäeva mõlema vanemaga. Siiski võtab lapse iganädalane siirdumine ühest kodust teise palju energiat. Ja seetõttu soovitavad spetsialistid seda harva. Mõnikord on selline kordamööda eri kodudes elamine vähem halb lahendus. Mõnikord on vanemad järeleandmatud ja tahavad, et lapsed elaksid just nende juures. Siis on kompromiss pidevast riiust ja vihapidamisest parem lahendus. Üldiselt on selline kordamööda elamine pärast riiakat lahutust osutunud siiski sama raskeks kui elu keerulises uuspereolukorras. Laste kordamööda elamine kummagi vanema juures eeldab vanematelt head koostöövõimet. Kodud peavad olema samaväärsed ja teineteise lähedal. Mõlemad vanemad peavad suutma lapse argipäeva eest hoolitseda ja nende kasvatuspõhimõtted peavad olema samasuunalised.“ Leian, et eeltoodu on väga tabav, mõtlemapanev ja oluline järgida ning meelespidada.

Vanematel on võimalik kokkuleppe teel saavutada 50-50 suhtluskord, kui see on lapse huvides, mitte vanemate. Vanemad peavad olema järeleandlikumad, kuid see on kokkuvõttes lapsele parim. Kui laps on harjunud olema koos mõlema vanemaga, siis on isekas lapse käest küsida, kas sa tahad elada rohkem emme või issi juures, sest siis pannakse laps valiku ette ja laps kindlasti teeb selle valiku. See ei tähenda tingimata seda, et ta seepärast rohkem üht või teist vanemat armastaks. Laps armastab võrdselt ja piiritult. Vanemad peaksid seda rohkem arvesse võtma ja olema valmis omavaheliseks heaks koostööks ja kokkulepeteks oma lapse parima tuleviku nimel. Väga paljud pered saavad nõustamisel kokkulepeteni ja siis on juba oluline edasine koostöö omavahel. Vanemad peaksid õppima loobuma suhtluskorra kokkuleppes näpuga järge ajamisest ja tulema üksteisele ja ka lapsele vastu. Peab olema järeleandlik ja isetu, kui küsimus puudutab last.

Eeltoodu ei toimi paljudes peredes, sest iga pere lugu on erinev ja igas loos on omad nüansid. Küll aga on palju peresid, kus see kõik on saavutatav, kui vanemad seda ise sooviksid ja tahaksid, kuid alustada tuleb enda sisse vaatamisest ning sellest, kes tema kõrval sirgumas on ja millist tulevikku vanem oma lapsele soovib ja pakub. Väga oluline on endale tuletada meelde, et lapse ära võtmine teiselt vanemalt ei ole alati parim lahendus ja kohtusse minek peaks olema alati tõesti viimane võimalus, sest see on lapsele märk kogu eluks ning see mõjutab rohkesti vanemaid, sest protsess on pikk, lahend võib olla ootamatu ja tagajärjed veel raskemad.


Kohtunike eriarvamus uue “elatisepoliitika” kohta

Riigikohtunike Peeter Jerofejevi ja Villu Kõve eriarvamus otsuse kohta tsiviilasjas nr 2-16-11905. Eriarvamuse punktidega 1-5 on ühinenud ka riigikohtunik Ants Kull.

“1. Oleme kolleegiumi enamusega sama meelt, et ringkonnakohtu otsus tuli tühistada osas, milles ringkonnakohus arvas miinimumelatisest maha osa lapsetoetust. Meie arvates tulnuks aga asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, mitte jõustada maakohtu otsus.

2. Meie arvates tulnuks ringkonnakohtu otsus tühistada lapsetoetuse miinimumelatisest mahaarvamise osas seetõttu, et ringkonnakohus üllatas sellele tuginedes otsust tehes hagejaid, andmata võimalust neile selle kohta seisukohta avaldada ja jättes selle küsimuse pooltega arutamata. Asja uuel läbivaatamisel saanuks ringkonnakohus vea parandada.

3. Meie arvates on ekslik kolleegiumi varasemast praktikast tulenev ja käesolevas otsuses korratud seisukoht, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud lapsetoetusega arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (otsuse p 23).

See eksib otseselt TsMS § 436 lg 6 vastu, mille järgi ei ole kohus perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega. Kuskilt ei tulene, et see säte kohalduks elatiseasjades ainult n-ö lapse kaitseks, vaid see õigustab ja kohustab kohut kõiki perekonnaasju lahendama võimalikult õigesti ja õiglaselt. See hõlmab ka vanemate varaliste võimaluste ja lapse vajaduste kindlakstegemist elatiseasjas. Lisaks ei tuleks arvestada üksnes kohtumenetluses elatist nõudva lapse, vaid ka kohustatud vanemate teiste ülalpeetavate laste huve. Samuti ei haaku see seisukoht TsMS § 230 lg-te 4-6 loogikaga, mis lubavad kohtul ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama andmeid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, samuti teha vastavaid järelepärimisi ka kolmandatele isikutele ja asutustele. Seega ilmselgelt võib kohus seaduse järgi ülalpidamisasjas elatise maksmise kohustuse hindamisel ja elatise suuruse määramisel arvestada asjaolusid, mida pool ise ei esita. Ammugi ei nõua seadus asjaolule tuginemist taotluse mõttes lapsetoetuse võrra miinimumelatist vähendada.

Nende normide väär tõlgendamine viis omakorda väärate järeldusteni, nagu ei võinuks kostja apellatsioonimenetluses lapsetoetusele tugineda ja ringkonnakohus ei võinud seda ka omal algatusel arvesse võtta. TsMS § 436 lg 6 kehtib lisaks maakohtule ka apellatsioonimenetluses (vt TsMS § 639 lg 1, § 654 lg 1 teine lause).

Kolleegiumi varasem praktika on olnud vastuoluline. Riigikohtu 29. aprillil 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 tehtud otsuse p-s 11 kui ka 8. jaanuaril 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 tehtud otsused p-s 11 on elatisasjas rõhutatud, et tegu ei ole tavalise võistleva menetlusega ja asjaolusid tuleb TsMS § 230 lg-test 4 ja 5 ning § 436 lg-st 6 tulenevalt kohtul arvestada ja koguda ka omal algatusel. Kolleegiumi enamuse seisukohast jääb ebaselgeks, miks nimetatud seisukohad on valed ning kas elatisasjas kohtu algatusel asjaolu arvestamise keeld tõepoolest puudutab üksnes lapsetoetusi.

Meie arvates on kolleegiumi enamus kahetsusväärselt läinud seda teed, et jättes varasemas praktikas esmajoones TsMS § 436 lg 6 ekslikult tähelepanuta, nüüd viga ei tunnista ega paranda, vaid hoopis sisulise argumentatsioonita põlistab seda.

4. Kolleegiumi enamuse seadusetõlgendus kitsendab põhjendamatult kohtu vabadust lahendada elatisasi perekonnaasjana võimalikult õigesti ja õiglaselt ning paneb pooltele, kes miinimumelatise üle vaieldes on eelduslikult nagunii rahalistes raskustes, koormuse võtta menetluslike minetuste vältimiseks endale professionaalne esindaja või koormata selleks põhjendamatult riigi õigusabi eelarvet.

Enamuse seisukoht on seda kahetsusväärsem, et ringkonnakohtus taotles kostja riigi õigusabi põhjendusega, et tal ei ole juriidilisi teadmisi ega raha advokaadi palkamiseks (I kd, tl 150), kuid ringkonnakohus keeldus talle 20. jaanuari 2017. a määrusega riigi õigusabi andmast RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kostja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samas heidab kolleegiumi enamus kostjale sisuliselt aga ette just juriidiliste teadmiste puudumist õigeaegseks taotluse esitamiseks.

5. Väär on sisustada PKS § 102 lg 2 kolmandas lauses sisalduvat kohtu õigust mõjuval põhjusel miinimumelatist vähendada sisuliselt kostja taotlusena mahaarvamiseks.

Kolleegium on ka sarnaselt sõnastatud VÕS § 139 ja § 140 kahjuhüvitise vähendamise kohta tõlgendanud nii, et selleks ei ole vajalik poole taotlus (vt nt Riigikohtu 25. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 12, 8. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 23). On arusaamatu, miks elatise vähendamiseks peaks käsitlus olema teistsugune.

6. Meie arvates tulnuks muuta või vähemasti täpsustada ka seisukohta, et ainuüksi lapsetoetuse maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära ning elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riikliku lapsetoetuse maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (otsuse p-d 17-20).

Meie arvates saab lähtuda eeldusest, et riikliku lapsetoetuse arvel kaetakse lapse vajadusi ning nende maksmine peab selliselt reeglina tulema kasuks mõlemale vanemale. Ei ole mõistlikku põhjust, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lapsega ühise perena koos elades sai kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu ainuüksi seetõttu, et ta elab teisest vanemast ja lapsest lahus. Sarnaselt tuleks arvestada ka nt lapse enda vara, mida saab ja on mõistlik tema ülalpidamiseks kasutada. Seega tuleks pool lapsetoetusest elatisest maha arvata (mh miinimumelatisest). Laps võib tõendada, et selline mahaarvamine on põhjendamatu, kuna tema vajadused on miinimummäärast suuremad. (Peeter Jerofejev, Ants Kull, Villu Kõve)”

Viide: file:///C:/Users/omatt/AppData/Local/Microsoft/Windows/INetCache/IE/5C4PGPZE/2-16-11905%20eriarvamus.html

 

 

 

 


Õnneli Matt-elatisrahast ja lastetoetustest ilma radikaalfeministliku agendata 25.09.2017

IMG_8882-2Kui varasemalt oli lastetoetus 19 eurot, mis oli märkimisväärselt väike ja oleks võinud ka olemata olla, siis tänaseks on see tõusnud 50 euroni kuus ühe alaealise lapse kohta. Kolme lapse puhul on riik tõstnud nüüdseks toetuse 500 euroni. See summa on üsna motiveeriv, et pered, kus hetkel kasvavad üks või kaks last, mõtleksid ka kolmanda lapse peale. Seda juba sel põhjusel, et paljude inimeste palk ei ulatugi 500 euroni kuus, lihtsam oleks ehk jäädagi sellisel juhul kolme lapsega koju.

Palju on peresid, kus vanemad on lahutatud ning lapsed viibivad ühe kuu jooksul mõlema vanema juures. Suur osa lahutatud peredest on nõudnud välja teiselt poolelt igakuise elatise maksmise, et majandusliku olukorraga paremini toime tulla. Enamasti jäävad lapsed elama emaga, kuid on ka erandeid. Kui tuua olukord, kus ema elab kolme lapsega ja saab palka 500 eurot, toetust riigilt 500 eurot ja isalt alimente summas 705 eurot ehk miinimumi (ma nimetaks „normi“) iga lapse kohta, siis teeb see tema sissetulekuks 1710 eurot. Jagades selle leibkonna arvuga ehk antud juhul neljaga teeks see ühe inimese kohta peres 427,5 eurot. Samal ajal, kui isa saab palka 1000 eurot kuus ning peab maksma sealt 705 eurot lastele elatiseks raha, siis temale jääb endale kuus 295 eurot. Selle 295 euroga kuus peaks isa suutma ära maksta maksud, saada söönuks ja pidada lapsi ülal, kui nad teda külastavad. Tekib küsimus, kas sellise rahaga ikka saab seda kõike teha?

Emal võib olla poole väiksem palk, kuid tema majanduslik seis ühe perekonnaliikme kohta on lastetoetuse ja elatise laekumisel juba oluliselt parem kui isal järele jäänud pisku. Üsna levinud on mõte, et meestel on palju parem palk ja nad tulevad paremini toime. Kui peres on lapsed, siis on mõlemal vanemal laste ees täpselt samad kohustused – tagada lapsele/lastele parim. Sellises olukorras on paraku ühel vanemal eelis, sest tema saabki riigilt toetuse, mis paneb vanemad lastele panustamise poole pealt võrdsesse seisu, kuid emale lisandub veel elatis isalt. Sel hetkel on laste ema palju paremas seisus kui laste isa. Kindlasti peabki emal olema kolme lapsega mõistlik majanduslik seis, kuid tahan öelda, et riigipoolne panus tuleks samuti arvesse võtta (va rongavanemate puhul).

Kehtivas kohtupraktikas ei võeta seda veel üsna uut asjaolu arvesse, et kolme lapsega perele on lastetoetus kokku 500 eurot ja see paneb lastega kooselava vanema paremasse majanduslikku olukorda. Kui edaspidi võetaks elatise määramisel arvesse 500 eurost toetust ja jagataks see võrdselt pooleks ehk isalt võetaks see 250 eurot vähemaks 705-st eurost, siis isale jääks kätte juba arvestatavam summa ühes kuus elamiseks ja vahetult lastele panustamiseks. See asetaks vanemad võrdsemasse olukorda.

Uut mõtteainet tekitab koheselt ka see, et kui antud lapsevanem saabki 1705 eurot kuus palka, millest ühele inimesele kulub 427,5 eurot, siis kas see reaalselt kulubki ühe lapse peale? Kui pere elab suures linnas, kus kulutused on suuremad, sest iga liigutus maksab palju rohkem, siis ehk tõepoolest. Teisel juhul, kui pere elab väikses kohas, kus kulutused on palju väiksemad, ei lähe see raha kindlasti kõik kasutusse. Vähemasti ei kulu see 400 eurot ühe lapse peale, mis on välja arvutatud. Samal ajal, kui see raha kulub muuks otstarbeks, mis isalt on välja mõistetud, peab isa nägema vaeva, et pakkuda samaväärset igapäevaelu oma lastele. Kindlasti ei ole elu suures linnas ja väikses linnas võrdne ning see võiks panna vanemaid mõtlema elatise väljanõudmisel ja teemal, et ehk polegi mõtet lahutusega kiirustada..

Teisalt, kui peres kasvab üks või kaks last võivad kulutused lastele olla palju suuremad, kui kolme ja enama lapsega peredes. Ühe lapse söögikorv võib sisaldada oluliselt rohkem ja erinevamaid tooteid kui peres, kus on rohkem lapsi. Lisaks peredes, kus on kaks või rohkem last ei ole vaja osta nii palju riideid ja jalanõusid, sest korralikud asjad on taaskasutatavad. Seetõttu võibki ühe lapse peale kuluda proportsionaalselt hoopis rohkem kui kahe, kolme või enama lapse peale.

Peres, kus ühele vanemale on määratud elatis, on suur võimalus, et vanema ja lapse/laste vahelised suhted ja läbikäimine nõrgenevad. Vanem saabki palka ehk 600 eurot, millest suurema osa maksab elatiseks ja maksudeks ning peab võtma lisavahetusi tööl või ehk teise töögi, et raha jätkuks kuu lõpuni elamiseks ning seetõttu ei jäägi aega lastega koosolemiseks. See ei halvenda ainult mitte suhteid lapse ja vanema vahel, vaid tekitab stressi ka vanemale endale. Lapsevanem ei pruugi tunda end hea lapsevanemana, kui ei jõua olla olemas lapse jaoks, kuid samas pingutabki just selle nimel, et anda lastele kõik eluks vajalik.

Artiklis välja toodud mõtted ei parandaks võib-olla vanemate omavahelisi suhteid, kuid see näitaks toetust nende vanemate osas, kes on hetkel sarnases või samas olukorras ja tunnevad, et neid ei mõisteta ning nad ei oska olukorra parandamiseks ise midagi ära teha. Kindlasti on vanemaid, kelles antud artikkel pahameelt tekitab, kuid see olukord ei pane enne reaalselt inimesi mõtlema, kui nad ei näe seda ja numbreid must-valgelt kirjas.

Kui kohtupraktika ei lähe ajaga kaasa ja 500-eurost peretoetust ning sellega seoses elatise väljamõistmise „põhitõdesid“ ei kaasajastata – kavatsen esitada selgitustaotluse õiguskantslerile olukorra selgitamiseks.

http://uueduudised.ee/arvamus/onneli-matt-elatisrahast-ja-lastetoetustest-ilma-radikaalfeministliku-agendata/

Nüüdseks (al 1.01.2018. a.) on elatise nn miinimummäär juba 250 eurot ühe vanema kohta ühele lapsele ehk 500 eurot kuus lapse kohta, 3-lapse toetus on lisaks 500 eurot, st 3-lapselise pere lastele kuluks justkui 2000 eurot ehk 666,7 lapse kohta.

Elatisemiinimum on lõpuks ülevaatamiseks saadetud ja Riigikohus on andnud suunised elatise nõuete põhjalikumaks uurimiseks ja kaalutlemiseks, et põhjendatud juhtudel mõista välja miinimumist väiksem elatis.

 

 

 

 


Head ÕIGUSNÕU sõbrad

1503297708_happy-new-year-shayari-2017-happy-new-year-2018


6igusn6u banner

Jätka lugemist